jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt; tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad;
· Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt;
sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
.................................................................12 3 TÖÖ KEEL JA STIIL ...................................................................................................................14 3.1 Lühendite kasutamine ....................................................................................................14 3.2 Arvude esitamine tekstis. ...............................................................................................14 3.3 Loetelu kasutamine.........................................................................................................15 3.4 Valemid ...........................................................................................................................15 3.5 Tabelid.............................................................................................................................15 3.6 Joonised .................................................................
......................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.................................................................................................... 8 4.2.2. Arvud tekstis ......................................................................................................... 8 4.3. Tekst ............................................................................................................................ 9 4.3.1. Loetelu .................................................................................................................. 9 4.3.2. Valem ................................................................................................................. 10 4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ......................................................
................................................................................8 4.2.1. Lühendid tekstis....................................................................................................8 4.2.2. Arvud tekstis..........................................................................................................8 4.3. Tekst.............................................................................................................................9 4.3.1. Loetelu...................................................................................................................9 4.3.2. Valem...................................................................................................................10 4.3.3. Tabel....................................................................................................................11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid............................................................
Tehlinilne dokumentiatsioon Vormistamine Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Tiitelelht · Lõputöö · Sisukord · Sissejuhatus · Töö põhiosa · Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Kokkuvõte · võõrkeelne resümee · kasutatud kirjandus · lisad Töö tiitellehel on järgmised elemendid: · Tehnikumi nimetus (tähed 16 punkti) · Töö kood · Õpilase ees ja perekonna nimi (väikeste täh 2/3 kõrgusele) · Töö pealkiri (suurte paksude täh 16) Töö tiitle lehel on järgmised elemendid:
............................................................ 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25 Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus
2) sisukord; 3) lühendid (vajaduse korral); 4) sissejuhatus; 5) sisu peatükkidena; 6) kokkuvõte; 7) kasutatud allikmaterjalid; 8) lisad. Paide Täiskasvanute Keskkoolis esitatakse uurimistöö A4 formaadis paberkandjal kiirköitjasse köidetuna. 3.1.1. Tiitelleht ja sisukord Tiitellehele tuleb märkida 1) kooli nimi; 2) autori ees- ja perekonnanimi; 3) töö pealkiri; 4) juhendaja, nimi ja akadeemiline kraad(kui on); 5) töö esitamise koht ja aasta. Kõik tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus kirjas (Bold) suurtähtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö liigi alla. Tiitelehe näidis on toodud lisas 2. Lõplikult valminud töö trükiversioonis kinnitab õpilane tiitellehe pöördel asuva autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 3) oma allkirjaga.
................................................................................... 17 3.6.1 Trükised ................................................................................................................... 17 3.6.2 Elektroonilised allikad............................................................................................. 18 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad .......................................................................................... 19 LISA 1. Tiitellehe näidis .......................................................................................................... 20 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS Uurimistöö ehk uurimus on teadustöö, mille põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine, teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. Teadustöö eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita.
Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. 1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende
...........................................................................................29 LISA.................................................................................................................................. 31 Vorm A.1. Lehekülje külgesitus lehekülje numbrita[2]. .............................................. 32 Joonis B.1. Töö üldstruktuur ja tööosade järjestus [3].................................................. 34 Vorm C.1. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 1) [4]........................................36 3 Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4]........................................37 Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]...............................................................................39 Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4]. ......................................................41 Vorm C.5
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab
.................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja .............................................................................................. 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk ....................................................................................
8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud. Lehekülje 2/3 kõrgusele kirjutatakse töö autori ees- ja perekonnanimi, selle alla klass, selle alla umbes poole lehekülje kõrgusele "Uurimistöö" ning suurtähtedega töö pealkiri. Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja. Lehekülje viimasele reale kirjutatakse töö kirjutamise koht ja aeg. Kõik peale töö juhendaja
Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool.
Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool.
Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ............................................................................................................................. 8
· Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit
· kõne- või konspektistiili, liigse lakoonilisuse vältimine. · slängi ja üliemotsionaalsete väljendite vältimine. MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB? Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused) Kokkuvõte Allikad Lisad (vajadusel) Tiitelleht peab kindlasti olema. Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis kajastab teatud formaalset ja töö sisuga seotud informatsiooni ( vt lisa 1). Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peaks selgelt ja tuumakalt kajastama töö sisu. · Õppeasutuse (keskel, suurtähtedega), teaduskonna ja osakonna nimetus (väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö)
juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust; õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis. Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada.
.................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST Vastavalt Loo Keskkooli õppekavale on iga 11. klassi õpilane kohustatud tegema uurimistöö. Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu
algandmete tabelid, ankeetküsitluse vormid jms). 2.7. Töö keel Töö tuleb kirjutada täpses ja selges, vastavale teemale omases keeles. Släng ja kõnekeelsed fraasid on uurimistöös sobimatud. Töö pealkirjas lühendeid ei kasutata. Töö käigus kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. 3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. ÜLDNÕUDED Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvuti abil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö võiks olla kirjutatud kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Võimalikud on ka muud variandid, kuid kirjaviis peaks kindlasti olema akadeemiline. Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmisi formaate: - üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi; - vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi; - paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud
Uurimist?? Tiitellehe näidis Mari Mets 12 c Juhendaja: ?p. J?ri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni
12 c Juhendaja: õp. Jüri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le-
on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö liigendamine peatükkideks Kokkuvõte Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu Lisad Resümee TIITELLEHT Õppeasutuse täielik nimetus Autori ees-ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI (suurtähtedega) Töö liik (uurimistöö, referaat vm) Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimise koht ja aasta Kääpa Põhikool Õpilase ees-ja perekonnanimi UURIMISTÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja nimi Kääpa 2007 SISUKORD Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja
töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis
............................................................................................ 7 KURSUSETÖÖ KAITSMINE........................................................................................... 9 2 Helen Vaku shokolaadi tooted SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade lõputöö vormistamise põhimõtetest. 3 Helen Vaku shokolaadi tooted 1. TEHNILISED NÕUDED Töö vormistatakse A4 formaadis (210x297 mm), ühepoolses väljatrükis, kirja suurus 12 punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni.
paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst tuleks paberile ühtlaselt paigutada. Tavaliselt jäetakse lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla- ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
