Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjade esitlusvormi elemendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
allkiri, kirjal, organisatsioon, adresaat, koostaja, saadetakse, ametinimetus, faks, esitata, lõputervitus, osakond, perekonnanime, kirjaga, organistatsioon, kuusik, suurtähtedega, kavandi, originaal, pank, teatis, tõend, veeris, loetelu, faksi, soovitav, tiitli, prof, allkirjastatud, perekonnanimi, selgub, peadirektor, raamatupidaja, vormistadaAsjaajamise eesmärk - Asjaajamise eesmärk on tagada ettevõtte efektiivne toimimine, sealhulgas tegevuse dokumenteerimine, dokumentide korrektne vormistamine , dokumendiringlus, dokumentide tähtaegne täitmine, dokumentidele juurdepääs, dokumentide ja nende tõestusväärtuste säilitamine ning arhivaalide korrastamine. Dokumendi element - EVS 882-1:2006 Kirjal on järgmised elemendid (esitatakse tähestikulises järjestuses): 1. Aadress 2. Adressaat 3. Allkiri 4. Allkirjastaja 5. Autor 6. Kasutusmärge 7. Kontaktandmed 8. Koostaja 9. Kuupäev 10. Lisaadressaat 11. Lisamärge 12. Logo 13. Pealkiri 14. Seosviit 15. Tekst 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad · Kirjapeaväli · Adressaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad 0 Kellele 1 Koopia 2 Kuupäev 3 Pimekoopia
GARANTIIKIRI Iseseisev töö Tallinn 2011 Garantiikiri koosneb järgmistest elementidest: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kontaktandmed, kuupäev, koostaja, pealkiri ja pealkirja liiginimetus, teksti, viit. Aadress - adressaadi sideandmed, mis sõltuvad saatmisviisist. Kirja saatmisel posti teel, kasutatakse postiaadressi. Kirjal vormistatakse aadress elemendi "adressaat" alla. Postiindeks trükitakse enne linna või maakonna nimetust. Linn ja maakond trükitakse suurtähtedega. Näiteks: Pärnu mnt 62 10135 TALLINN Padise vald 74001 HARJUMAA Adressaat- organisatsioon või isik, kellele kiri on suunatud. Garantiikirja adressaadiks võib olla üldjuhul organisatsioon või organisatsiooni allüksus. Adressaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, et
DOKUMENDIHALDUS Dokumendihalduse korraldamine Iga organisatsioon vajab tegutsemiseks informatsiooni ja jäädvustab eda oma tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentides. Dokumendi on organisatsiooni mälu. Informatsioon peab säilima ettenähtud aja jooksul ja olem kättesaadav ning kasutatav. Dokumentide haldamise all mõistetakse administratiivset tegevust, mille kaudu orgsnisatsioon loob, säilitab, kssutab, kaitseb ja eraldab temale kuuluvaid dokumente. Dokumendihaldus on asutuste kui ka äriettevõtete halduse ala, juhtimise ning
haldamise reegleid; 2 Dokument, mis sisaldab liikuvaid pilte ja heli, nimetatakse multimeediadokumendiks. 6 Lidia Feklistova vormielemendid dokumendi osad, mille kaudu esitatakse dokumendi sisu; elementide hulka kuuluvad adressaat, kuupäev, sarja tähis, registreerimisnumber, pealkiri, allkirjastaja, koostaja, hiljem tehtud täiendused (registreerimistempel, kasutaja ääremärkus). 7 Lidia Feklistova 3 Asjaajamine Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast.
Ametijuhendites AAK koostamisel lähtutakse: Riiklikest õigusaktidest Organisastiooni asjaajamine peab tagama asutuse ülesannete Oma organisatsiooni tegevuse iseärasustest täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses Organisatsioon kehtestab õigusaktiga asjaajamiskorra dokumenditöö reglementeerimiseks. PEAB TAGAMA DOKUMENTIDE vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele Organisatsiooni asjaajamise sisemised optimaalse koosseisu, kiire ringluse; lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile - operatiivne infootsing
(kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm. · Dokumendi vorming- reeglite pakett, milline dokument välja nägema peab · Vormielemendid- kohustuslikud väljad, mis dokumendil olema peavad (kuupäev, allkiri, nt. avaldusel 7 kohustuslikku välja) · Liik- tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementidest (kiri, protokoll, avaldus, trahvikviitung, ID-kaart) · Isikud- kes koostab (autor-kes vastutab sisu eest), kellele koostatakse (adressaat), sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute kindlakstegemise võimalus näitab dokumentide usaldusväärsust
dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vorming: määrab viisi, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud. Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon. Kiri: üksikisikule või organistatsioonile nimeliselt adresseeritud dokument. Elektrooniline dokument, digitaaldokument: masinloetavale andmekandjale salvestatud dokument.
vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi viimasele lehele allkirjast allapoole. · Viisa vormistatakse asutusele jäävale eksemplarile: a) Ametikirjal ärakirjale b) Käskkirjal originaalile · Viisa jaguneb: a) Koostaja viisa vasakus b) Kooskõlastusviisa paremas veerus · Kui kooskõlastajal tekib dokumendi kavandi suhtes eriarvamus, lisatakse see dokumendile eraldi lehel. Eriarvamuses selgitatakse millega pole kooskõlastaja nõus,
Dokumendi täitmise aeg on vastavalt seaduses ettenähtud ajale või dokumendil märgitud tähtajale valesti saabunud kiri edastada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul õigele adressaadile 2. DOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Ametkirja vorming – vorm kahes eksemplaris (originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale paberilehele) Vormingusse kuuluvad järgmised elemendid plangil paiknemise järjekorras: 1. autor – kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik (org, organisatsiooni allüksus, ametiisik, füüsiline isik) 2. logo/vapp – on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. 3. kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
-Väljasaadetavate dokumentide registreerimiseks dokumendihaldussüsteemi, mis sisaldab järgmisi andmeid: - registreerimise järjekorra number - dokumendi kuupäev - kellele saadetud - sisu - toimiku indeks - täitmise märge -Tõendite registreerimiseks on koolis kasutusel dokumendihaldussüsteemi, mis sisaldab järgmisi andmeid: - järjekorranumber - tõendi väljaandmise kuupäev - tõendi saaja perekonna- ja eesnimi - tõendi saaja elukoht - tõendi sisu - tõendi vastuvõtja allkiri Saabunud dokumendid -Saabunud posti võetab vastu sekretär. -Dokumentide originaalid säilitatakse sekretäri juures -Dokumentide läbivaatamise tulemused kajastatakse resolutsioonis. Resolutsioon peab sisaldama selle töötaja nime, kellele dokument suunatakse, vajadusel ka tähtaja, resolutsiooni kirjutaja allkirja ja kuupäeva. Väljasaadetavad dokumendid -Väljasaadetavate dokumentide ringlus hõlmab dokumendi koostamist, vormistamist, signeerimist ja väljasaatmist.
mitte teksti all. N: Kinnitan AS Tubli asjaajamiskorra (lisatud). Kinnitan aktsiaseltsi asjaajamiskorra (Lisa 1). Lisa esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge. N: KINNITATUD AS Tubli tegevdirektori 09.oktoobri 2010. a käskkirjaga Käskkirja vorming Viisad Viisa on nõusolek ja vastutus dokumendi täitmise ja koostamise eest Viisad vormistatakse käskkirja originaaleksemplarile. Koostaja viisa vormistatakse vasakule, kooskõlastusviisad lehe paremale poolele Käskkirja vorming Allkiri Käskkirjal on üks allkiri ja must-valgel plangil sinise värviga (pastakas, sulepea, jne). Käskkirja vorming Kuupäev Märgitakse pärast dokumendi alla- kirjutamist. Käskkiri jõustub allakirjuta- mise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud muud kuupäeva. Päev kirjutatakse kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus trükitakse sõnaga, aastaarv
Kaaskirjas on alati näidatud saadetavate dokumentide loetelu. Nt projektid, nimekirjad, tabelid jne. Kirjale kirjutab alla asutuse juht, tema asetäitja, peaspetsialist või muu ametiisik oma kompetentsi piires. Kui kiri läheb teistele ametkondadele, siis tuleb allkirjastada kõik eksemplarid. Kui kiri läheb üheaegselt paljudele allasutustele, siis kirjutatakse alla ainult originaalile, see jääb asutusse, välja saadetakse koopiad. 9. Akt. Kasutusala, rekvisiidid, nõuded teksti koostamisel- Akt on teatmelis- informatsiooniline dokument, mis koostatakse komisjonide või volitatud ametiisikute poolt tuvastatud faktide, toimingute, seisukorra või sündmuste tõendamiseks. Sagedamini koostab akti asutusejuhi poolt määratud komisjon. Akt vormistatakse asutuse üldplangile. Trafarette (muutumatu tekst) on tekstis otstarbekas kasutada korduva info puhul. Rekvisiidid:
teinud. Dokumendi kehtestamine (juriidilise jõu andmine) Dokumendi kehtestamine tähendab dokumendi kooskõlastamist organisatsioonisiseselt ehk viseerimist; allkirjastamist, kooskõlastamist teise asutusega (nt riigiasutused peavad enne asjaajamiskorra kinnitamist kooskõlastuse saama avalikult arhiivilt), kinnitamine, registreerimine. Dokumendi organisatsioonisisene kooskõlastamine Esimesena kooskõlastab dokumendi koostaja (vastutab dokumendi sisu eest), seejärel kookõlastavad vahetu ülemus ning spetsialistid. Järjekord toimub ametiredeli järgi altpoolt ülespoole. Kui spetsialistil on küsimuse kohta eriarvamus, lisab ta allkirjale "vt. eriarvamus". Eriarvamus tuleb vormistada eraldi lehel, näidates, millega ta pole nõus, miks pole nõus, konkreetse ettepaneku muudatuste kohta. Eriarvamus lisatakse dokumendiprojektile ja seda säilitatakse koos dokumendiga.
*TEKST *ALLKIRJASTAJA 48.Millal ja miks vormistatakse seosviit? *saabunud dokumendi kuupäev- vastuskirja puhul saabunud algatuskirja kuupäev *Seosviida eesmärgiks on hõlbustada ühes sarjas peetava kirjavahetuse haldamist. 49.Kuhu seosviit vormistatakse? viidaväljale 50.Ametikirja pealkiri vormistatakse ALATI 51.E-kirjas tuleb viidata kirja manusele lisamärkes pärast lõputervitust. 52.E-kirja andmetes trükitakse allkirjastaja ees-ja perekonna nimi, organisatsiooni nimetus, ametinimetus, telefoni ja faksinumbrid, e-postiaadress (visiitkaardi andmed) 53.Digitaaldokument edastatakse adressaadile *elektrooniliselt, allkirjastatud *lingiga 54.Millal vormistatakse lahendatud digitaaldokument paberkandjale? kui ta on pikaajalise säilitus tähtajaga 55.Märgukiri ja selgitustaotlus tuleb lahendada 30 kalendripäeva jooksul 56.Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev 57.Dokumendid liigitatakse peale lahendamist sarjadesse: dokumentide loetelu alusel 58
2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Diferentseeritud osa asjaajamist toimub tsentraliseeritud ja osa struktuuriüksustes. Diferentseeritud asjaajamine- võetakse dok vastu, saadetakse välja, tulevad tagasi algsesse struktuuriüksusesse edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine Osa asjaajamisoperatsioone - tavaliselt dokumentide vastuvõtmine, väljasaatmine, sageli ka registreerimine - toimub tsentraliseeritult; ülejäänud operatsioonid - dokumentide koostamine, tähtajalise lahendamise kontroll, toimikute pidamine jm - sooritatakse osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? § 11
3.2. Registreerimisele ei kuulu: 3.2.1. kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused; 3.2.2. reklaamtrükised; 3.2.3. perioodilised trükised (ajalehed, ajakirjad jm); 3.2.4. kirjad märkega "ISIKLIK"; 3.2.5. dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni; 3.2.6. kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile; 3.2.7. rämpspost 3.3. Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 3.3.1. akti andja nimetus; 3.3.2. akti liik; 3.3.3. pealkiri; 3.3.4. number; 3.3.5. kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 3.3.6. jõustumise kuupäev; 3.3.7. juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 3.3.8
3) kohtu registrinumber; 4) dokumendiliigi nimetus; 5) väljaandmise koht; 6) kuupäev; 7) dokumendiregistri viit; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010] 8) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja viidale; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010] 9) märge dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu reguleerimise kohta („KIIRE”, „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS”); 10) adressaat; 11) kinnitusmärge; 12) pealkiri või pöördumine; 13) tekst; 14) lugupidamisavaldus; 15) allkiri, allkirjastaja nimi ja ametikoht; 16) märkus lisade kohta; 17) lisaadressaadid; 18) kooskõlastusmärge; 19) pitser (õigusaktides ettenähtud juhul); 20) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta („EELNÕU”, „KOOPIA”, „ÄRAKIRI”, „VÄLJAVÕTE”, „VÄLJATRÜKK”); [RT I, 25.04.2013, 5 - jõust. 28.04.2013] 21) koopia, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku kinnitamise märge [RTL 2007, 3, 45 - jõust. 15.01.2007]
osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? Dokumendiplank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplangile kujundatakse püsielemendina kirjapeaväli: riigivapi kujutis, logo, autor (asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse või töötaja ametinimetus ehk dokumendi väljaandja). Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. Dokumendiliigi plank, nt ametikirja, käskkirja jt plangid moodustatakse üldplangi alusel. Kirjaplangile kujundatakse lisaks kirjapeaväljale (autor, logo/vapp) ka kontaktandmete väli (organisatsiooni aadress, e-posti aadress, telefon, faks, registrikood jm, näiteks veebiaadress, arvelduskonto number, käibemaksukohuslase number jt. 5
sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dok reg indeksile *välja andmise koht *dok läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge , kasutatakse suuri tähti nt "KIIRE", "KONFIDENTSIAALNE" *adressaat, kirja saaja nimi nimetavas käändes *kinnitusmärge tehakse dokumendi esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka *pealkiri p.o igal dokumendil, p.o lühike ja avama üldistatult dok põhisisu. Pealkirjal ehk sisuviitel punkti lõpus ei ole. *pöördumine ametikirjas esitatakse ametinimetus, viisakus-tiitlid ja isiku nimi, kirjavahemärke ei pea kasutama. *tekst dok tekst liigendatakse peatük-kideks, jagudeka, punktideks ja alapunktideks. Peapunktid ja jaod pealkirjastatakse. *tervitus-vormel *allkiri koosneb dok alla kirjutanud isiku allkirjast, selle desifreeringust ja ameti-nimetusest, allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. *märkus lisade kohta kirja tekstis märgitud
Dokumente hallatakse dokumendisüsteemis rühmiti, leidmine sarnaste tunnuste põhjal lihtsam dokumendiliikidena (käskkirjad, protokollid, aktid) asjadena (kirjavahetus) järelevalvetoimikutena Liigitusskeem kehtestatakse dokumentide loetelus 8. Nimeta kirja elemente. Kirja elemendid on: 1) Autor 2) Logo 3) Juurdepääsumärge 4) Adressaat 5) Aadress 6) Kuupäev 7) Viit 8) Seosviit 9) Pealkiri 10) Tekst 11) Allkiri 12) Allkirjastaja 13) Lisamärge 14) Lisaadressaat 15) Koostaja 16) Kontaktandmed 9. E-kirjade haldamine, hõlmamine – millal on oluline. Mujal maailmas välja töötatud e-posti haldamise juhised erinevad nii oma rõhuasetuse (kasutamine või haldamine), käsitluse detailsuse kui ka sihtrühma (strateegia/juhendi väljatöötajad, rühm asutusi või ühe konkreetse asutuse töötajad) poolest. Valdav osa neist
- uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud Lühenditest on kirjalikes töödes soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste lühendite järel punkti ei esitata. Nimelühendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt). Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Pealkirjades lühendeid ei kasutata.
· informatiivse sisuga trükised, kui nende esitamine konkreetsele asutusele ei ole kohustuslik vastavalt seadusele või kõrgemalseisva asutuse või ametniku korraldusele; · kirjad märkega ISIKLIK ; · dokumendid, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta, kui nad ei sisalda olulist või kontrollimist vajavat informatsiooni; · kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik. Sel juhul saadetakse dokument märgitud adressaadile. Dokumentide hoidmine asutuses Dokumentide hoidmine on üks asutuse asjaajamise korraldamise osa. Dokumente hoitakse asutuses dokumendi elukäigu lõpuni. Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid toimikutesse registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. Toimiku seljale märgitakse: · pealkiri e sarja nimetus vastavalt dokumentide loetelule (kajastab toimikusse
Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid Joonis (graafik, diagramm, skeem, kaart, foto jt) on teksti ja/või tabeliandmete illustrat- sioon. Enne joonise paigutamist viidatakse talle tekstis. Viimase tekstirea järele jäetakse 18 pt tühimik, et eraldada joonist tekstist. Joonise allkirja rea ette ja taha jäetakse samuti 18 pt 12 tühimik. Allkiri algab üldnimetusega „Joonis“ ja joonise numbriga, mille järele pannakse punkt. Joonise enda allkiri kirjutatakse suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui all- kirjale lisatakse selgitus, pannakse allkirja lõppu koolon ja seejärel lisatakse selgitus (näi- teks tähistuste selgitus, mis ei ole toodud joonise väljal). Viide allikale lisatakse järgmisele reale. Joonisele järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik.
alarmseaded, tuletõrjehüdrantide asukohti, kõikide ruumide võtmete aukohti). Koostatakse juhendid -tegutsemiseks tulekahju korral -tegutsemiseks keskküttesüsteemi avarii korral -pommiähvarduse korral -kahjustatud arhivaalide töötlemiseks. · Koostatakse ohuplaan. Ohuplaan koosneb järgmistest osadest: 1. Tiitelleht, millele vormistatakse -kinnitusmärge -asutuse nimetus -aadress, telefon, faks, e-posti aadress -arhiivi eest vastutava isiku nimi -ohuplaani koostamise aeg -ohuplaani asukohad. 2.Sisukord 3.Tekst: -asutuse ja hoone lühiiseloomustus -kommunikatsioonisüsteemide lülitussõlmed -personali vastutusalad hädaolukordades -tegutsemine hädaolukordades (tuleõnnetuse, veeõnnetuse, biokahjustuse, elektrikatkestuse, inimründe puhul). -hädaolukorrast teavitamise kord erinevate ohtude korral (esmane tegevus, evakueerumise plaan, võtmete asukohad) -hädaabivarustus ja varud
uurimisobjektist ja uudsusest. Aine-, kursuse-, bakalaureusetöö ja kursuseprojekti seletusteksti sissejuhatus vormistatakse ühel leheküljel ja selle lõpuosas esitatakse töö eesmärk (üks ja ühene) ning ülesanded püstitatud eesmärgi saavutamiseks (loeteluna) (Vorm G.1 [4]). Magistritöö seletusteksti sissejuhatus on 1,5...2 lehekülge ja selles ei esitata uurimistöö eesmärki ning ülesandeid (esitatakse jaotises 1.3) (Vorm G.2 [7]). Sissejuhatuses ei esitata uurimistöö käigus tehtud töö tulemusi, järeldusi ega soovitusi. Sissejuhatus moodustab umbes 1/10 töö põhiosa mahust (minimaalselt 1 lehekülg). Sisukorras ja põhitekstis sissejuhatusele jaotise numbrit ei kirjutata. 2.2.6. Viited Viide on tähelepanuosutus asjaolule, faktile või objektile. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed tuleb viidata
Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid Joonis (graafik, diagramm, skeem, kaart, foto jt) on teksti ja/või tabeliandmete illustrat- sioon. Enne joonise paigutamist viidatakse talle tekstis. Viimase tekstirea järele jäetakse 18 pt tühimik, et eraldada joonist tekstist. Joonise allkirja rea ette ja taha jäetakse samuti 18 pt tühimik. Allkiri algab üldnimetusega „Joonis“ ja joonise numbriga, mille järele pannakse punkt. Joonise enda allkiri kirjutatakse suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui all- kirjale lisatakse selgitus, pannakse allkirja lõppu koolon ja seejärel lisatakse selgitus (näi- teks tähistuste selgitus, mis ei ole toodud joonise väljal). Viide allikale lisatakse järgmisele reale. Joonisele järgneva tekstirea ette jäetakse 18 pt tühimik. 12
plank jne). Dokumendiplangid vormistatakse digitaalsel kujul ning neid hoitakse haldusbüroo vanemspetsialisti poolt määratud kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas ning neid antakse töötajatele välja allkirja alusel ning selle kohta tehakse kanne registrisse. Eraldi oli peatükina välja toodud elementide loetelu, mida tuleb dokumentides kasutada. Allkirjastamine on kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kuid mittekohustuslik informatiivse sisuga kirjadel. Kirjal võib olla ka mitu allkirjastajat. Dokumendil peavad olema autori kontaktandmed, allkirja andmise kuupäev, vajadusel lisa-adressat ja lisamärge (kirja puhul füüsiline lisa, e-kirja puhul manus). Logo ja vappi koos ei kasutata. Ülevaade oli ametis kasutusel olevatest pitsatitest. Pitsatid hoitakse lukustatud kapis. Toodud olid ka dokumentide vormistamise nõuded (font, kirja suurus jne), dokumendi vormistamise etapid, ametis kasutusel olevad dokumendiliigid, ametkirjaliigid. Dokumendid
Selle lõiguga tuleb jätta mulje, et suudad oma tööga panustada ettevõttesse lisaväärtust, saades sellest ka ise rahuldust. Kolmanda ja kokkuvõtva neljanda lõigu vahele jäta pisut tühja ruumi. Kokkuvõttes märgi, et motivatsioonikirjale on lisatud ka Sinu CV, mis võiks tööandjale huvi pakkuda. Lisaks võid üles näidata initsatiivi võimalikuks tööintervjuuks. Palu endaga sellel teemal lahkelt ühendust võtta ning lõppu lisa kuupäev, oma nimi ja allkiri. RSS RSS (ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication) on XMLil põhinev andmevorming (uudistevoo vormingu standard). Internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks. RSSi levikule on kaasa aidanud ajaveebide suur populaarsus, sest RSSvormingus kokkuvõtted on mugav vahend operatiivse info saamiseks huvipakkuva lehekülje muutmisest.
käsitlemiseks puuduvad õpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Soovitav on valida selline teema, mille kohta on piisavalt erialast kirjandust. Teema peaks olema aktuaalne ning tuleb leida uudne lähenemine/probleem. Teema võib õpilane ise valida või soovitab seda õpetaja. Teema valikul tuleb silmas pidada: teema aktuaalsust ja originaalsust; 6 teema konkreetsust ja piiritletust; töö koostaja huve ja võimeid. 3 Referaadi osad ja vormistamine 3.1 Üldnõuded Referaat vormistatakse arvutil. Töö trükitakse valge lehe ühele poolele formaadis A4 (297x210 mm). Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus on 12 ning reavahe 1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt). Joonealuste märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord ning viited
Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel välja ei kirjutata. Uurimistöö keel ja stiil Uurimistöö keeleks on reeglina eesti keel. Vastava kokkuleppe alusel töö autori ja juhendaja vahel võib töö keeleks olla ka mõni teine keel, eeldusel, et nii töö koostaja kui juhendaja seda keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse inglisekeelsele Abstract'le eestikeelne kokkuvõte. Töö keel on rangelt teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale. · Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. · Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest.
Sisukord; Office 2007: Viited Sisukord Sisukord) Sisukord) Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega. 4 1.4. Sissejuhatus Sissejuhatuses tuuakse välja : · Teema valiku põhjendus. Töö koostaja annab vastused järgnevatele küsimustele: Miks töö autor valis antud teema? Kas antud teemal on otsene seos erialaga? Kas tööl on praktiline väärtus? · Mis on antud töö eesmärgiks ja milliseid ülesandeid töö autor kavatseb lahendada, et töö eesmärk saavutada? Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleks siin ka lisada praktilise töö teostamisel lahendatavad ülesanded. · Töö ülesehituse selgitamine
annaabi.ee 
