Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e
Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristlaste tagakiusamine on 249-251.a. Decius kohistas esitama tõendeid, et isik on toonud keisri kujule ohvri. Keeldujad ähvardas vangla, varast ilmajäämine, piinamine ja isegi surm. Osa kristlasi loobus usust. Valerianus alustas 257. a. kristlaste tagakiusamist uuesti. Kästi tappa kõik ohverdamisest keelduvad vaimulikud. Verisele terrorile vaatamata pidas kirik vastu. Diocletianus (284-305) alustas mõned aastad enne valitsemisaja lõppu (303. a) taas kristlaste tagakiusamist. Kõige rohkem kannatas impeeriumi idaosa. Hukati tuhandeid inimesi. Kiusamine lõpetati 311. a. tingimusel, et kristlased peavad palvetama impeeriumi hea käekäigu eest. Constantinus Suur võitis 312. a. Rooma ligidal vastast. Levisid kuuldused, et võidule viis ta kristlaste jumal. Enne lahingut tulnud taevasse kristlaste tunnus ja sõnad ``selle märgi all sa võidad``
neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux'sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu,
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Läänipüramiid: *Kuningas või keiser *Hertsogid, krahvid, markiid, piiskopid. *Parunid, vikontid *Väikerüütlid Senjööri ülesanded: annab lääni (maa), andis immuniteedikirju (millega läks muist riigivõimu funktsioone vasallile üle, nt maksude kogumine, kohtumõistmine), kaitsta oma vasalli. Vasalli ülesanded: olla truu oma senjöörile ja tulla tema kutsel sõjaväeteenistusse, osalemine senjööri nõukogus, erakorralised abikohustused (toetus senjööri vangilangemise korral välja ost)
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku
peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada
Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu
o Oden- päikese- ja sõjajumal o Frej/Freja- viljakusejumal o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj. kujunes välja kõige mõjukam anglosaksi kuningriik- Wessex · 829.a. ühendas Wessexi valitseja Egbert kogu anglosakside maa Inglise
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos
Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna.
7. Mis asi on kirikulõhe? Kuidas see mõjutas Euroopa ajalugu? Kiriku lõhenemine katoliku ja õigeusu kirikuks aastal 1054. Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8. Milles seisnes investituuritüli ja Wormsi konkordaat? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Algas 11. sajand, lõppes 12. sajandil 1122 Wormsi konkordaatiga, kus Paavst sai vaimuliku, keiser ilmaliku võimu. 9. Milline oli keskaja inimese maailmapilt? Milline roll oli religioonil keskaja elus, kultuuris, majanduses, poliitkas? Keskaja inimese eesmärk oli saada taevasse. Elu palvetamine Kultuur kunst(kirikud, jumalate kujutamine maalides, skulptuuridel) Majandus kirikule maksti raha(kirikukümnis), indulgentskirjad, peamiselt vaesus Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus.
kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073
Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes
Euroopa linnastuimad piirkonnad on Põhja-Itaalia (Lombardia, Toscana), Madalmaad (Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma
Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst,
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et
Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka, vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks.
iseloomustavad Suur Nälg, millele järgnes Must Surm, mis hävitas üle poole Euroopa elanikkonnast. Aga ka suurd geograafilised avastused, millega lõppes kogu keskaeg. Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. 9.-10. sajandil iseloomustanud katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirkuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus, mis jättis neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu.
Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne- Euroopasse. Gregorius 7-mes(1073-1085)oli kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas.Tema otsene tüli keisriga puhkes sellest, et paavst kui ka keiser nõudis endale õigust piiskoppe ametisse määrata.See tüli on ajaloos tuntud investituuritüli nime all, sest seda ametisse määramist nim. investuuriks.Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg.Kujunes välja kogu Lääne-ja Põhja-Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd
*hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks/Dominiiklaste ordu:*rajas hispaania päritolu aaldliseisusest munk Dominicus*nim ka Jumala ustavateks koerteks*paavst andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud 8.Kuna paavst Gregorius VII (10731085) ja keiser Heinrich IV(10561106) nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10.Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel
PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................10 Sissejuhatus
kulgedes Vahemere idarannikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk-ning Lääne-Euroopasse. Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne) Genova kaubatee (Almeria, Palermo, Foca jne) Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne) teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
