Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KINO SÕPRUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kino, arhitekt, siret, upan, vanalinnas, kohvikuga, esialgse, friedrich, tarvas, volberg, klassitsistliku, poolsambad, avara, spartacus, leningrad, datel, ruumeArhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru
................ 7 Korporatsioon Ugala Kuperjanovi 16, Tartu..............................................................7 Esindustraditsionalism................................................................................................ 9 Tartu Kaitseliidu hoone............................................................................................. 9 Stalinism................................................................................................................... 12 Kino Sõprus Tallinnas.............................................................................................. 12 Nõukogude aegne tüüpehitus................................................................................... 14 Hrustsovka Tartu Jaani kiriku kõrval.......................................................................14 Orgaanilise arhitektuur.............................................................................................. 17 Maaülikooli metsamaja.........
Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna
Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad Kuigi domineerisid väikesed puidust majad, siis tekkisid nende vahele suured kivist elamud. Tallinnas kivimajadest kvartaleid ei tekkinud (nagu Riias). Vanu aadlihooneid ehitati ümber kivist elamuteks Ferdinant Kordes: Stackelbergi maja 1874 - eesti juurtega, saksastunud arhitekt. Nende ruumiplaanid üritasid matkida mõisa plaane (läbikäidavad ruumid). Ruumi nappuse tõttu polnud hea. Tekkisid tubadesse ka vannitoad. Karl Burman: Buschi maja Tartus 21b 1912 - esimene Eesti tõeline arhitekt, kihvtid suured korterid, valgusküllased, üritas vältida koridore. Võimas hoone huvitava plaaniga. Karl Burman: Mauritza maja Kreutzwaldi tn 1912 - Väga uhke- rangem ja lihtsam eksterjöör. Üürimajadest on veel tuntud Karl Burman Üürimaja Raua tänaval. 5. loeng
lossis oli ka keskküttesüsteem. Siseruume täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Hoone tegutseb praegusel ajal hotellina ning on väga populaarne koht pulmade korraldamiseks, hotellis on kokku 32 hotellituba. Mõisa ajaloolisust on maksimaalselt rakendatud ka tänapäeval: hotelli toad kannavad endiste elanike eesnimesid: lossi peasaal on Hugo saal, tema naise nime kannab restoran (Anna Sophie). Funktsionalism Tammekannu villa 1932. aastal projekteeris soome arhitekt Alvar Aalto tammekannu villa. Aalto projekteeris oma karjääri jooksul ligi 100 elamut, millest pooled realiseerusid. Tammekannu villa on Aalto funktsionalismiperioodi varasemaid eramuid ja ainuke tema hoone Eestis. 1928. aastal projekteeriti Herbert Johansoni poolt esimene funktsionalistlik hoone/valge villa Eestisse ning see äratas inimestes huvi ja tähelepanu, mistõttu hakati neid juurde ehitama. Öeldakse, et
võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri algtähiseks. Konvendihoone eeldas rahvuslike joonte esiletoomist ja samal ajal sundis see leima uusi väljendusvorme ja suunas nii tähelepanu moodsatele arhitekuurisuundadele, mis oma ekspressivse vormikeelega olid eelusseisundis varasemate stiilivooludega võrreldes. Hästi on ka märgata tellijate poolset aktiivsust (EÜSi
Nende kapiteelid on kaunistatud madalrelieefis teostatud lehtedega. Ainukordselt on Järvamaal kasutatud kilpkaari. Raiddetailidest on veel huvitavad seinakonsoolid inimpeadega. [1;2] Kuna kiriku torn, kui oluline arhitektuuriline detail, on ehitatud Euroopas kuni 16. sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn valmis aga aastatel 18651867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel jumalakoda oma torni küll kaotas, kui selle purustas Türit piiranud Saksa suurtükipatarei pommimürsk, kuna kirikutorni kasutas Punaarmee oma vaatluspunktina. Tornikiivri algne välimus taastati alles 1972. aasta lõpuks- täna ilutseb seal Eestimaa ainuke värviline tornikukk. [27] Joonis 1.1 Türi kirik 5 RENESSANSS Renessanss on Itaaliast Firenzest alguse saanud ning 14
210 Delfi (2001) vaadatav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-raekoda-sai-uhke-kellamangu.d? id=2759581 10 Joonis 0. Vana Anatoomikum palladionism Selleks,et mitte segi ajada Vana Anatoomikumi klassitsistlikku madala kupliga rotundi ja palladionistliku ringhoovi motiivi, tuleb need kaks osa eraldi lahti seletada. Vana Anatoomikum on Toomemäel asub Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud hoone, mis on üks esimesi taasavatud ülikooli hooneid. Hoone arhitekt on Johann Willhelm Krause, kes on tuntud oma viljakuse poolest Tartus olles projekteerinud mitmeid hooneid, parke, sildu jpm. Palladionistlik on rotundile juurdeehitatud külgtiivad, mis lähtuvad ringhoovi motiivist.2 Anatoomikumi vajalikuse loost tuleb alustada Itaaliast. Nimetl sealses Bologna linnas toimus esimene inimkeha lahkamine aasta 1302, millega algas inimese põhjalikum uurimine. Kui seni oli tavaks, et anatoomiat õpetati loenguvormis, siis 1543
Kirjutatud teksti hulk ja sisu vastab saadaoleva info kogusele. Kuna infot on palju ja paljudest eri kohtadest, on viidatud vaid otsestele tekstiallikatele. Kõik allikad, sh viitamata kaudsed ja mõned pildiallikad, leiab töö lõpus kasutatud materjalide loetelust. 3 Gootika Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai tn 50. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud kogu oma eluaja jooksul kirik. Nime on kirik saanud Norra kuningas Olaf II Haraldsoni järgi. 2017. aasta augusti andmetel on Oleviste seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.1 Esimest korda on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Täpsemaid andmeid on aastast 1330, kui lõpetati uue kiriku ehitamine
poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahendistest; valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeelses Art Noveau'ks.Juugent on pärit Inglismaalt.Selle stiili alusepanijaks oli mitmekülgne inglise kuntsnik ja arhitekt WILLIAM MORRIS(18341896)kes kutsus üles loobuma kuninganna Victoria ajal vohanud eklektikast,s.o. Erinevate stiilide kokkusobitamisest ja gootika elutust jäljendamisest.184050teks aastateks oli rangete vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks
tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome
Hattorpe-tagune torn, vaade Soti klubi hoovist. Kevad 2011. Hattorpe-tagune torn (saksa keeles Hatdorp) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv torn. Tänapäeval on selle aadress Pikk tänav 62. Hattorpest ühele poole jääb Bremeni torn, teisel pool on linnamüüris Stoltingi torn. Torn ehitati 14. sajandi lõpul-15. sajandi algul. 1410-1414 oli Tallinna linnaisade seas keegi Hattorpe, torn võis saada nime tema või ta mõne sugulase järgi. [1] 1878. aastal ehitas arhitekt Rudolf Bernhard, Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi esimene rektor endale torni krundile Pikk 62 neogooti stiilis maja. "Ajal, mil paljude tornide viimased jäänused linnapildist järjest kadusid, kujundas Bernhard linnamüürist ja tornist oma hoone kagufassaadi. Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896.
tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid. Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest
aastal. sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilst õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Taotlus vastas Venemaa Peeter I reformidest peale domineerinud poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule- pilt 6 euroopastuda, kaasajastada vene kultuuri Euroopa elementide ülevõtmisega. 25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse majanduskontrori arhitekti abi ivan jakovlev, kes viibis kiriku ehitusel kuni selle lõpliku valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud
Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (1794-1874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem -1856. a. 1839. a
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised näiteks klassitsistlik Vana Anatoomikum ja piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati Tartu ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehisgrott ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: Ingli- ja Kuradisild. Toomemäel asub ka Toomemäe ohvrikivi, mille autentsus ja päritolu on teadmata. Monumentidest paiknevad seal Kristjan Jaak Petersoni, Villem Reimani, Karl Ernst von Baeri, Ernst Bergmanni ja Friedrich Robert Faehlmanni kujud, samuti Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk ning ülikooli raamatukogu
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik.....................................................................................................................
saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid voluudid. Baroki esindajad: Gian Lorenzo Bernini (1598-1680) Itaalia kõrgbaroki arhitekt ja skulptor. Tema peamised tööd Roomas on Peetri kiriku esist väljakut ümbritsevad poolringikujulised kolonnaadid ning Sant' Andrea al Quirinale kirik. Tema ideaaliks oli arhitektuuri ja skulptuuri täielik sulandumine dünaamiliseks tervikuks. Püha Peetruse väljak - Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. Väljak on ümbritsetud Dooria sammastest kolonnaadiga, mis Püha Peetruse
Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke. A. Passer pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt, skulptor. Ainult kavandid, joonised. Mustpeade vennaskonna maja ümberehitis (ümarkaarne portaal, laiem vuugivahe telliskividel, täisnurksed aknaavad, reljeefsed kaunistused portaalil). Teinud arvukalt hauamonumente, tuntuim Portus de la Gardile ja tema abikaasale- sarkofaagi kaanel lebavat Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud.
Anatoli Orlov-Davõdov (18371905) Chr. Rotermanni pärijatelt krundi Maarjamäel koos seal asuvate hoonetega. A. Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg nähtavasti oma abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või Maria nimelise tütre auks. Nime eestipärane variant -- Maarjamäe -- läks käibele 1930. aastate lõpul. Krahv lasi Marienbergil asunud vanade hoonete kõrvale ehitada suvemõisa peahoone ja mereni ulatuva trepistikterrassi. Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor arhitekt Robert Gödicke, ehitustöid juhatas Peterburi Kunstiakadeemia kasvandik ja alates 1872. aastast Tallinnas arhitektina tegutsenud Nikolai Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga Fortitudine et constantia. Vapist on originaalina säilinud ümbritsev kartuss.
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
Referaadi lõpus on mõned neist ka visuaalselt ära toodud. Tänan juhendaja Priidu Beierit käesoleva referaadi valmimisel tehtud soovituste eest. 5 1. Õpiaastad 1867-1893 Frank Llyod Wright sündis 8. juunil 1867. aastal Richland Centeris Wisconsini osariigis USA-s. Wrightil tekkis juba varakult geomeetriatunnetus, kuna ema andis talle mängimiseks saksa pedagoogi Friedrich Fröbeli mänguasjakomplekte. Ema tahtis, et temast saaks arhitekt: ta riputas kogu korterisse arhitektuuriteemalisi gravüüre. Pärast kooli õppis Wright kaks semestrit Madsionis inseneriteadust ning töötas kooli kõrvalt ühes ehitusfirmas. 19-aastasena kolis Wright suurlinna ning asus joonestajana tööle tuntud Chicago arhitekti Joseph L. Silsbee büroos. Aasta pärast siirdus ta firmasse Adler & Sullivan, mis oli linna juhtiv avangardistlik arhitektuuribüroo. Seal oli Wright
Eesti suurima linnana on Tallinn ühtlasi kõige kiiremini muutuv: arenevad tänavad, renoveeritakse vanu ning ehitatakse uusi maju, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, muutuvad muuseumid ja teatrid... Mitmekesine kultuurielu ning kontrastiderohke atmosfäär (kus mujal võiksid näha klaasist ja terasest pilvelõhkujat vaatamas üle keskaegsete katuste?) ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid turiste. Jaluta keskaegses vanalinnas, Kadriorus, Nõmmel, Kalamajas ja meeldivalt jalakäijate valduses olevas Rotermanni kvartalis; külasta Tallinna loomaaeda ja botaanikaaeda; veeda perega aega mõnes interaktiivses muuseumis, Energia Avastuskeskusest traditsioonilise ajaloomuuseumini; naudi luksuslikku õhtueinet tipptasemel restoranis; lõbutse trendikates ööklubides; vali õhtuks kontsert või teatrietendus; külasta Euroopa parimate hulka valitud jõuluturgu või veeda rannapuhkust võimalusi on uskumatult palju!
4 KEHRA MÕIS Kehra mõis (saksa k Kedder) rajati 1630tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Heinrich Bade. 17. sajandi keskel vahetas mõis mitmeid omanikke, kuid 1660tel aastatal omandas selle Gabriel Elvering, kelle kätte jäi mõis kuni 18. sajandi alguseni. Siis vahetas mõis kuni 19. sajandi alguseni taas palju omanikke. 1820 siirdus mõis Friedrich August von Maydelli valdusse, kes ehitas sinna 1820tel aastatel varaklassitsistliku puidust peahoone. Kõrge poolkelpkatusega hoonet ilmestab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, frontooni kaunistab segmentkaarne aken. Hoone tagaküljel on paarisaknad, nurki kaunistavad puidust kvaaderimitatsioonid. Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis
järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus.
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS.................................................................................................................................4 4KR
käivaks, suleti see juba järgmisel kevadel. Edasi jätkas nimetatud lasteaia pidamist uus ühing ja nimelt Rakvere Lastekaitse Ühing (eesotsas oli aastatel 1921-1930 linnapea Aleksander Pääro), kes tegeles sellega kuni 1930. aastani. Virumaa Lastekaitse ühingu lasteaiahoone ehitati 1929. aastal. See oli esimene hoone, mis püstitati Vabadusplatsi kõrvale.8 Samuti on see Rakvere esimene lasteaiahoone. Kreutzwaldi tänavas, praegu Koidula tn 14. Selle maja projekti tegi arhitekt August Tauk ja nurgakivi pandi pidulikult 5. mail 1929. Järgmisel suvel võeti maja esimene korrus kasutusele. Majja asusid ühingu emade ja laste nõuandepunkt, eelkooliealiste laste raamatukogu, loomulikult lasteaed, Punase Risti kohalik komitee ning karskusselts. Maja avati pidulikult ja õnnistati 9. novembril 1930. Maja teise korruse ruumid valmisid 1931. aastal. Virumaa Lastekaitse Ühingu lasteaias käis esialgu 70 lapse ümber, mõne aja pärast kasvas see arv sajani. 1937/1938
annaabi.ee 
