KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normid
tänapäevastamisse, võib energia tarbimist hoonetes vähendada kuni 40%. Energiasäästlikkus – on ressursisäästlik ja keskkonnateadlik kütuste tootmine, transport ja kasutamine, elektri ning soojuse genereerimine elektrijaamades ja katlamajades, muundamine, ülekanne ning jaotamine elektri- ja soojusvõrkudes ning kasutamine tarbija juures. Energiaaudit – on mõõtmistel ja andmetel tuginev põhjalik analüüs, mis selgitab energia kasutust sisekliima tagamisega hoones või selle eraldi kasutatavas osas. Energiaauditi osad: Hoone kirjeldus; Hoone andmestik; Hoone tehnilise ja energeetilise olukorra kirjeldus; Renoveerimis- ja parandamissoovituste tabel; Renoveerimis- ja parandamistööde maksumuse arvutus; Saadava energiasäästu arvutus jm. Energiaaudit võib maksta 9 000 – 18 000 krooni Energiaaudiitor – koostab energiaauditi, kes kasutab selleks
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvam
40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. 50. Materiaalne ja formaalne seadus. 51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53
käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Piiratud asjaõigused on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus 55. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu. Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ning põlvnemisest tulenevad suhted, samuti eestkoste ja hooldus. 56. Sugulased, hõimlased. Sugulased on omavahel sugulussuhetes ehk põlvnemissuhetes ehk veresuguluses ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahel. Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted. 57. Abielu, abikaasad. Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused
39. mis on haldus organisatoorses mõttes Haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem) haldusülesannete täitmiseks. 40. mis on haldus formaalses mõttes e. vormiline Kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust, st siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud ka teised riikliku tegevuse liigid. 41. mis on haldus materiaalses mõttes. e. sisuline täidesaatev tegevus. Haldustegevus, so selline riikilik tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine. Arvestamata siin tegevust sisuliselt. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 1) Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile- Vastusseisust hoolimata, lahendus avaliku huvi kasuks, haldusorganil vastav autoriteet, ülesannete ühepoolne täitmine, vajadusel sunni kasutamine
10-50µm 3. alla 10µm(ohtlik) 4. alla 0,2µm(kõige ohtlikum) Tubaka suits - See sisaldab palju kahjulikke aineid(gaasilised,tolm). Ntx 1g tubakat tekitab 0,5-1L suitugaasi. Tugevalt suitsetatud ruumis on 30 000 osakest. Õhku saab puhastada kiud filtritega. Kord arv peab ulatuma 50-60 korda tunnis. Radoon raadiumi tekkiv radioaktiivne gaas, seda esineb igalpool maapinnas,kivimites,vees. Mõnes kohas rohkem mõnes vähem. Tungib ruumidesse läbi ebatiheduste. Tekib alfa kiirgus(alfa kiirgus gamma kiirgusest 20 korda ohtlikum). Radooni tõrjel peab täitma järgmisi nõudeid(vt joonis 36 lk 6 ja lk 6 joonis 35). Pinnaga kokkupuutuvad tarindid tuleb teha õhutihedaks. keldri alla tuleb tekitada väike alarõhk väikse kompressori ja toru abil. Tasakaalustatud välja tõmme ja sisse puhe.
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT
Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunikatsioon (postiside, telefoniside, internet, infosüsteemid) Transport ( maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad) Ühistransport (bussid, rongid, laevad, lennukid) Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Jäätmemajandus Elamumajandus 8)Loetle tehnovõrke.Elekter, gaas, soojus, vesi, reovete kanalisatsioon, sadevete kanalisatsioon, drenaaz, side. 9)Selgita mõisteid haljastus ja heakord. Kõrghaljastus(puud), keskhaljastus(põõsad, hekid),madalhaljastus(muru, lilled) 10)Selgita mõisteid ehitis, hoone, rajatis.
Tehing. § 14. Elukoht Elukoht on see koht, kus sa alaliselt või põhiliselt elad. Elukoht seal, kus isik elab, see muutub kui isik avaldab soovi. Eesti pole sellist asja nagu sissekirjutus. On olemas rahvastikuregister, kuhu oleme sissekirjutatud. On elukohajärgne kool, valmisjaoskond jne. Elukoha registreerimine pole kohustuslik. Rahvastikuregister omab avalikõiguslikku tähendust, maksude maksmine jne. § 17. Teadmata kadunud isik § 18. Teadmata kadunud isiku vara hooldus Miks riiki huvitab kellegi kadumine? Võib olla seotud vargusega. Riiki huvitab alles jäänud vara. § 19. Isiku surnuks tunnistamine vajalik pärimisega seotud tegevuste alustamiseks. Mis saab kui surnuks tunnistatud inimene ilmub välja? (§ 21) Tuleb pöörduda kohtu poole. Õigused taastuvad. Kui vara on edasi antud, siis tagasi ei saa, abielu ei taastu. 3.2. Juriidilised isikud seaduse alusel loodud õigussubjekt. Jaguneb: · Eraõiguslik · Avalikõiguslik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud...........................
ehitusmasinate sisemine rent. Lk 8. esimene pool 6-ks jaotus. Alltöövõttu on võimalik lahku jaotada, siis saadakse 6-ne jaotus. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID CS: Construction Specification Institut CST: Masterformat (pikem variant) Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia 1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk 1) (või 1000) Üldtingimused 2) Ehitusplatsi tööd 3) Betoonitööd 4)Müüritööd ...... 15) Santehnilised tööd 16) Elekter 2. I astme alljaotus (sektsioonid) nt 3100 bet. raketisetöö 3. II astme alljaotused nt 3155 talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm. Kui see jaotus on veel ebapiisav, rakendat. WBS. SMM Standard Method of Measurement s.o. tuntuim rahvusvaheline klassifikatsioon. Eriti inglise ja prantsuse keelt kõnelevates
VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises; Soojustamisviisid erinevate tarindite puhul;
ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. 10.9 Eestkoste ja hooldus - Vanema hooldusõiguse põhimõtted: Vanematel on laste suhtes VÕRDSED õigused. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust: 1) hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) 2) lapse vara eest (varahooldus); 3) otsustada lapsega seotud asju. · Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime
turulejõudmine; suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise Ärifunktsiooni mõiste Ärifunktsiooni (business function) saab defineerida kui organisatsiooni ühe ametikoha või struktuuriüksuse oskuste, teadmiste, ressursside kogumit sellele pandud vastutuse täitmiseks. Võidakse defineerida ka distsipliinina, tegevusena või tegevuste kogumina.Nt: toote/teenuse arendus; müük; transport; hooldus. (Äri)protsessi mõiste Äriprotsessi (business process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana.
Maaomand Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu-, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond. Viimasel ajal on hakatud kõike, maa kui ressursiga seonduvat, hindama taastuvuse vaatenurgast.
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada TOOTMISKULUD tooteühiku otsese valmistamisega seotud materjalikulud, tööjõukulud, pooltooted, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur jne. ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele
Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine; formaalses mõttes see on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. Avalik haldus rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks. Avaliku halduse ülesanded on: Korrahaldus – on suunatud avaliku julgeoleku ja korra säilitamisele seda ähvardavate ohtude tõrjumise teel.
Selleks on seadusandja seadustega omistanud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Jaguneb eraõiguslik või avalik-õiguslik. 24. Ettevõtluse areng Eestis. IME programm (1987). Aktsiaseltsi põhimäärus 1989. Ettevõtte register. Firmade moodustamise põhinõuded. Erastamise protsess (privatiseerimine) 1991-1996. Erastamise Agentuuri tegevus. Ettevõtluse vahevormid: riiklik ettevõte- kuulub täielikult riigile; munitsipaalomandil põhinev ettevõte(- kinnisvara müük ja hooldus, muudeti AS-deks); riiklikud AS-d(- riik korraldab osaliselt tegevust) I ja II tüüpi (-muudeti eraeetevõteteks), rahva ettevõte (-töötajatele jagati osakud, mida töölised võisid müüa), renditav ettevõte. Äriregister 01.09.97. Uued nõuded ettevõtluse vormide asutamiseks. 25. Erinevate ettevõtluste vormide eelised ja puudused. FIE: reageerib nõudluse muutustele; paindlikkus; operatiivne otsuste vastuvõtmine; tegevuse motivatsioon; asutamise, raamatupidamise,
tegutsemist parendada. Võtmemõisteteks on tegutsemise agiilsus (lihtsus) ja paindlikkus. Selleks, et saada rohkem ennetavaks kui reageerivaks, on organisatsioonidel vaja ühtset, terviklikku informatsiooni, mis võimaldaks teha enam informeeritud ja efektiivseid otsuseid; juhtida äriprotsesse (-operatsioone) ja vähendada katkestusi ning joondada strateegilisi eesmärke ja prioriteete nii vertikaalselt kui horisontaalselt üle kogu ettevõtte. On vaja sellist IT kasutust, mis aitab ettevõttes tegutsejatel ärieesmärkide rahuldamise nimel oma protsesse optimeerida. IT süsteemid on iga organisatsiooni "südameks" ning nende töövõime mõjutab organisatsiooni tegutsemist. Ettevõtete ellujäämise küsimuseks on nende süsteemide täpne ja selge töötamine. Ettevõtete eluvõime kindlustamiseks kasvavad vajadused informatsiooni ja selle juhtimise järele. See toob endaga kaasa nõudluse kasvu üha kvaliteetsemate IT-süsteemide järele.
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu m�
4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid suurem nõudlus tõstab hinda keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist tehniline lahendus keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia)
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sot
• Planeerimine toob töörõõmu ja kindlust • Töömotivatsioon kasvab • Planeerimine lisab oma tööle hinnangut • Puhastusteeninduse kvaliteedi hinnang paraneb • Teadmiste kasvades tegemata tööde hulk väheneb • Koristamine kergeneb ja muutub tegijale meeldivaks. 1.2.8 Otstarbekas puhtuseaste Otstarbekas puhtusetase Koristatav ruum →määratletakse kasutamise eesmärk, kasutamise-aste, määrduvus, pinnamaterjali hooldus, puhtusetaseme eesmärk ↓ Puhastusteenindajatele planeeritakse koolitus, töötulemuse hindamiseks kvaliteedi kontroll, töö teostatakse järjepidevalt ja otstarbekalt. Töö planeerimise tulemusena tõuseb hinnang, ruumikasutajate rahulolu ja töötaja töömotivatsioon. Kui koristatakse palju → eelarve suureneb, häirub põhitegevus, töötegija väsib, pinnamaterjalid kuluvad, ruumide kasutajad harjuvad liiga kõrge puhtuse tasemega,
Arest Rahatrahv Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru) ja halduskohtud (Tallinn, Tartu/ kohtumajad on aga Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus) 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu) 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I kohtuastmest 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures 44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad I astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud?
ajamisel. Avalik haldus asjade ülesannete teostamine, otstarbekalt korrastatud tegevus plaanipärane. Avalik haldus on seotud mitte enda, vaid teiste asjade korraldamisega. Avalikul haldusel on erinevad MÄÄRATLUSED: 1. avalik haldus organisatsioonilises mõttes avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest jt haldusorganisatsioonidest. S.t "Kess teostab" 2. avalik haldus materiaalses mõttes haldustegevus riikliku tegevuse liik, mida teostavad haldusinstitutsioonid, st täidesaatev tegevus. Sisuline kategooria mis on tunnused, mis eraldab avalikku haldust teistest aladest, millega riik tegeleb. 3. avalik haldus formaalses mõttes haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (=olenemata tegevuse sisust). 3 §2
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majand
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte
1) Avalik haldus organisatsioonilises mõttes. Tegemist on avaliku haldusega haldusorganisatsiooni tähenduses. H org koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganite ja haldusasutuste kogumist. Nende täita on avalik-õiguslikud haldusülesanded. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või muu seadusega loodud avaliku halduse kandja, näiteks KOV. 2) Avalik haldus materiaalses mõttes. See on haldustegevus riigi ja teiste avaliku halduse kandjate poolt või tegevusena, mille esemeks on avalike halduse ülesannete täitmine. Laiemas tähenduses avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus ja riigi üks põhifunktsioone. 3) Avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, sõltumata(materiaalsest sihist) sellest, kas see tegevus on oma sisult spetsiifilise halduse
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu
võiksid reageerida erinevatele käitumistele. Näiteks reageerib madalate kulude liider palju energilisemalt konkurendi kulude vähendamisele kui reklaami suurendamisele. 266. Konkurentide strateegiate selgitamine 267. 268. Mida enam ühe ettevõtte strateegia sarnaneb teise ettevõtte strateegiaga, seda enam ettevõtted konkureerivad. 269. Konkurentsistrateegiad: 270. 1) eristumise strateegia nt lisaväärtusteks on teeninduse kvaliteet, müügijärgne hooldus, konsultatsioon vmt 271. 2) kulude juhtimise strateegia rakendaja on tegevusharu kõige väiksemate kuludega tootja, kelle eelis peitub suures turuosas või odava toorme ostmise võimalu- ses; 272. 3) kontsentreerumise strateegia ettevõte keskendub turunisile, pakub kvaliteetseimat teenindust; eelduseks on kõrgkvaliteediliseks teenindamiseks vajaminevad teadmised ja oskused; 273. 4) innovatsiooniline strateegia pakkuja toob turule järjest uusi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
