– laevatatavad veekogud, – avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa
st...................................................................................................................................... 25 65. EVS 807:2010 eesmärgid ühiskonnas ja kinnisvarasektoris AA- s nr 67 (osaliselt)......25 66. EVS 807:2010 kasutajad ja kasutusotstarve ..............................................................25 67. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2010 alusel ...............................................26 68. Tehnohooldus ja remonditööde sarnasused ning erinevused ....................................26 69.Tehnohooldustegevuste klassifikatsioon sõltuvalt nende korraldamise iseloomust .....26 70.Tehnohooldus ja heakorratööde sisu ning olemus, nende põhilised erinevused .........27 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus.......................................................28 77. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused ...........................
kinnisasja vastavalt otsusele kasutada. Sundvõõrandiandjal on õigus nõuda sundvõõrandatud kinnisasja tagastamist ka siis, kui sundvõõrandamise pooled on sõlminud sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise lepingu. 50. Eluasemepoliitika olemus ja selle seos kinnisvara haldamisega eluasemepoliitika sisu/eesmärk: rahuldada iga üksikkodanikku,seeläbi terbikuna kõigi ühiskonna liikmete ning elanikkonna gruppide individuaalseid soove ja nõudmisi. 51. Kvaliteetne eluase (eluaseme kvaliteet), selle tunnusjooned ja vajadus ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme
kinnisasja vastavalt otsusele kasutada. Sundvõõrandiandjal on õigus nõuda sundvõõrandatud kinnisasja tagastamist ka siis, kui sundvõõrandamise pooled on sõlminud sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise lepingu. 50. Eluasemepoliitika olemus ja selle seos kinnisvara haldamisega – eluasemepoliitika sisu/eesmärk: rahuldada iga üksikkodanikku,seeläbi terbikuna kõigi ühiskonna liikmete ning elanikkonna gruppide individuaalseid soove ja nõudmisi. 51. Kvaliteetne eluase (eluaseme kvaliteet), selle tunnusjooned ja vajadus ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule
Kinnisvara Haldamine. . 1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. / / , , "" , , , (, , , ) , ( ) - . , , , , , , . 1) ( , ; , , , / , , ) 2) ( , , ; , , , , , , ); 3) - , . , . - - , . . . 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. (, ,), - , , , (,, , ), . . . 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. , , , , , , . 4.Asja omamise,valdamise ja haldamise mõisted Omamine- . , . Valdamine - . Haldamine- , . 5. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga . ., , . , . . . . 6.Üldine,avalik ja era(kinnis)asi-sisu ning näiteid. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa sisu ning näiteid. , . . . 8. M
omaduste säilimisega projektdokumentides, pädevates juhtmaterjalides või ka kasutaja soovidega kirjeldatud tasemel, kui viimane pole vastuolus eelloetletutega. (Eesti kinnisvara korrashoiu internetikeskus). 15 6. Korterelamu haldamine 6.1. Korteriühistu KÜ ,,Põllu" asukohaga Põllu on loodud 2001. aastal. Ühistu liikmeskond on piiratud Põllu asuva elamu korteriomanike ringiga. Kui korteromand on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Ühistus liikmeksolek lõpeb korteri võõrandamise korral omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikmeskonda kuulub nii nooremaid kui vanemaid inimesi. Hetkel kuulub ühistu juhatusse 3 inimest. 6.2. Põhikiri KÜ ,,Põllu" põhikiri on toodud lisades (Lisa 2.). 6.3. Kodukord Korterühistul ,,Põllu" on oma kodukord (Lisa3.), mis võeti vastu 2009. aastal.
ostueesõiguse küsimus tekib üksnes tasulisel võõrandamisel, kinkimisel mitte ja testamendi teel ka mitte (pärandamine). KORTERIOMAND Korteriomand Kaasomandi erivormiks on korteriomand korteriomand koosneb ainuomandist korterile (ehitise reaalosa) ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele (maja konstruktsioonid, seadmed jne) ja maatükile millel hoone asub (KOS § 1 lg 1) Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KOS § 2 lg 1) Koos korteri võõrandmisega võõrandab isik ka osa kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub
teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. · Korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires. KAASOMANDI- JA REAALOSA · Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kaasomandi hulka kuuluvad reeglina nt vundament, katus, ehitise kandvad konstruktsioonid, kütteseadmed, torustik jne. REAALOSA · Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaaziosa. · Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või
Kinnisvaraõigus I Lk 1/ 9 Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad · Tsiviilseadustiku üldosa seadus olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub (ehk kes on kinnisasja omanik): · Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara kasutada annab. · Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda kasutusse üksnes kindlate reeglite seaduste ja vastavate kordade järgi. Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud, see oleneb kinnisasja omaniku tahtest ja kasutusse saajaga saavutatud kokkuleppest, millisel viisil ja määral omanik oma õigusi käest ära annab ja kuivõrd siduvaks see kokkulepe soovitakse muuta. Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asjaõigusliku kasutuse vahel
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmin
Rajatis maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone, teed, sillad, mobiilimast. 11)Milles poolest erinevad teineteisest hoone suletud brutopind ja netopind?Netopind on kokkuliidetud sisepindade mõõtude summa. Brutopind on kokkuliidetud välispiirete mõõtude summa. 12)Selgita mõistet kasulik pind.Kasulik pind- suletud netopind, millest on maha lahutatud tehniline pind ja ühendusteede pind. 13)Selgita mõistet eluruumEluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile esitavatele nõuetele. 14)Millised on eluruumile esitatavad peamised nõuded. Ööpäevaringse viibimise võimalus; eraldi sissepääs,uste mõõdud; põranda pind, ruumi laius, kõrgus; loomulik valgustus; ventilatsioon; õhu temp., niiskus, klosett; külm vesi jne. 15)Milline on normile vastav temperatuuri vahemik eluruumides.Õhu temperatuur eluruumis peab olema
subsideeritud eluasemekorralduses. Kas ja kuidas on Eesti eluasemepoliitika mõjutanud eluasemete kättesaadavust haavatavatele ühiskonnagruppidele? Mõistete sisu Strateegia on eesmärkide, otsuste, põhimõtete ja tegevuste süsteemne kogum, mis määratleb ära valdkonna/organisatsiooni olemuse ja edasised arengusuundumused. Poliitika on mingi valdkonna põhiprintsiibid, enamikul juhtudest kirjalikult fikseeritud. Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või osa eluruumist. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav koduga. Eluasemepoliitika on abinõude kompleks, mis mõjutab eluaseme kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli elamufondi üle Eluasemestrateegiad Eestis: Eesti elamumajanduse arengukava aastani 2010 (ei kehtestatud); Eesti elamumajanduse arengukava 2003-2008 (hetkel rakendamisel), Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel) Eluasemefond, elamufond -
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga algusest alates. Keegi peab
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
täiendavaid kohustusi seoses vara omandiõigusest tulenevate kohustuste ebaprofessionaalse täitmise ega ka täitmata jätmisega *majanduslik säilitamine sellisena, et kinnisvara haldamise ning hooldamise kava põhjendatud elluviimisel olekskinnisvara omanikule tagatud vähemalt 0-kasum või omaniku poolt määratletud sihteelarvest või eelarvepiirangutest juhindumine. 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid Ehituse koguriskikindlustus on mõeldud ehitatava ehitise kindlustamiseks. Kindlustatuteks võivad olla tellija, peatöövõtja ja alltöövõtjad kes teostavad ehitustöid kindlustatud ehitusmahu osas. Näiteks, kui peatöövõtja või tellija on kindlustanud kogu ehitatava objekti, siis on automaatselt kindlustatud ka kõik alltöövõtjad. Juhul, kui peatöövõtja või tellija ei kindlusta ehitatavat ehitist, siis võib iga töövõtja eraldi
või piiratud asjaõiguse omaja, ei ole võimalik üürnikule asja kasutamist tagada. Üürilepingus vajab nõrgem pool ehk eluruumi üürija spetsiifilist kaitset. VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatud üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning vastava kokkuleppe olemasolul kohaldatakse seaduses sätestatut. VÕS kohaselt on eluruum kas elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Elamuna tuleb mõista kas siis elamiseks mõeldud hoonet või selle osa. Seadus ei sätesta üürilepingule kohustuslikku vormi, seega võib sõlmida seda vormivabalt. NB! VÕS § 274 kohaselt loetakse üürileping tähtajaga üle 1 aasta sõlmituks tähtajatult kui lepingu sõlmimisel ei ole järgitud kirjalikku vormi. Aastast tähtaega hakatakse arvestama eluruumi üürnikule üleandmisest alates. Üürilepingu poolte põhilisteks
Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus [2]. 1.2. Kinnisvara liigitus „Elamumaa – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa.“ „Ärimaa – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Arvestades, et vastavalt EhS § 12 lg. 2 peab ehitamiseks olema kehtiv ehitusluba, välja arvatud juhul, kui on tegemist väikeehitisega. Vastuolu EhS-ga seoses ei tekkinud, kui ümberehitusega ei kaasnenud ehitise osa lammutamist, rekonstrueerimist (ehitise piirdekonstruktsioonide ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, § 2 lg. 8) või tehnosüsteemide muutmist. Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Ei. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg. 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna korterelamus asuv koridor ning trepikoda on kaasomandis olev asi, siis eeldab nende ümberehitamine teiste kaasomanike nõusolekut. Vastavalt AÕS § 74 lg.
Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule
otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 7. Missuguseid kinnisvaraturu liike teate? Tehingute iseloomu järgi võib kinnisvaraturu jagada tehingute iseloomu järgi: o omanditurg ehk ostu-müügiturg 10 o renditurg/üüriturg Kasutuse järgi võib nad aga jagada: o Eluotstarbeline kinnisvara (elamu, korter jne); o Äriotstarbeline kinnisvara (kontor, kaubandus, majutus jne); o Tootmisotstarbeline kinnisvara (tehas, vabrik jne); o Põllu- ja metsamajanduslik kinnisvara (põllumaa, mets, rohumaa, talu jne); o Muu kinnisvara (kool, haigla, kirik, kalmistu, golfiväljak jms). 8. Mis on krunt? o Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud
Mida kõrgem määr seda kiiremini kinnisvara müüb. 6. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 7. Missuguseid kinnisvaraturu liike teate? Tehingute iseloomu järgi võib kinnisvaraturu jagada tehingute iseloomu järgi: o omanditurg ehk ostu-müügiturg o renditurg/üüriturg Kasutuse järgi võib nad aga jagada: o Eluotstarbeline kinnisvara (elamu, korter jne); o Äriotstarbeline kinnisvara (kontor, kaubandus, majutus jne); o Tootmisotstarbeline kinnisvara (tehas, vabrik jne); o Põllu- ja metsamajanduslik kinnisvara (põllumaa, mets, rohumaa, talu jne); o Muu kinnisvara (kool, haigla, kirik, kalmistu, golfiväljak jms). 8. Mis on krunt? o Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) k
Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu. VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum. Kõiki muid asju sai kasutusse anda rendilepingu alusel. VÕS kohaselt saab üürilepingu esemeks olla kõik esemed, kaasa arvatud eluruum. Seega üürilepingu alusel saab anda kasutusse nii eluruumi kui ka äriruumi. Samas tuleb tähelepanu pöörata tõsiasjale, et enam ei ole võimalik üüri- ja rendilepingut üksteisest eristada mitte lepingu eseme järgi vaid lähtuda tuleb hoopis teistest kriteeriumidest. Üüri- ja
Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1.6Kompromissileping........................
tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Korteri üürimine -üürileping Kõigil inimestel on vaja kuskil elada. Eriti kehtib see meie suhteliselt karmis kliimas. Eestis reguleerib praegu elamispinna üürimist elamuseadus. Elamuseaduse keskne mõiste on eluruum. Seaduse kohaselt on eluruum elamiseks mõeldud omaette maja või korter. Valitsus on kehtestanud elamiseks kasutatavatele eluruumidele kindlad nõuded ning eluruumide üle peetakse arvestust. Eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks võib olla 1) omand eluruumile; 2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa seda endale veel lubada ja peavad endale üürima elamispinna. Kui välja arvata
rekonstrueerimist ligi 3 300 elamispinda aastas (ca 150 000 m 2 aastas). Tingituna hüppelisest eluruumide ehitamise kasvust kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel, kasvab järgmisel kümnendil vajadus rekonstrueerimise järele kordades (aastatel 2010 2014 hinnanguliselt üle 8 000 korteri ehk üle 350 000 m 2 aastas). Järgmistel kümnenditel veelgi enam. Arvestades ülaltoodut tuleb tänastel eluaseme omanikel ja valdajatel seda suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva elamufondi säilitamisele-rekonstrueerimisele ja energia- säästlikumaks muutmisele. 8 ELUASE NÕUAB HOOLT ÜLDIST Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat.
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETU
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma
4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). 35. Millises osas on võimalik kinnistusraamatu kannetele tugineda? 36. Kui kaugele ulatub tavapäraselt kallasrada? Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. 37. Millest koosneb korteriomand? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KAASOMANDI- JA REAALOSA • Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kaasomandi hulka kuuluvad reeglina nt vundament, katus, ehitise kandvad konstruktsioonid, kütteseadmed, torustik jne. REAALOSA
Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
