Viktor Kingissepp 24. (12.) 3. 1888 3. 5. 1922 Täisnimi: Viktor-Eduard Kingissepp. Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaziga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde...
Kingissepp oli üks EKP I ja II kongressi ettevalmistajatest ja korraldajatest. Mõlemal kongressil valiti ta EKP KK ja KK Poliitbüroo liikmeks. Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete töölisorganisatsioonide tegevust, salatrükikodade asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Viktor Kingissepa hukkamine Tööliste rongkäigu ajal 1. mail 1922 õnnestus Kaitsepolitseil lõpuks kinni võtta mees, kes teadis, kus varjab end Eesti tagaotsituim kommunist Viktor Kingissepp. Kuid sidemees Linkhorst ei andnud KAPOle kedagi üles. KAPO andis asja üle Sõjaväe välikohtule, kes mõistis mehe mõne tunni pärast surma. Hukkamise eel kuulas Tallinna komandant 2. mai hilisõhtul kommunisti veel viimast korda üle. Linkhorst oli kindel kui kalju ja ei andnud komandandile
Mõlemal kongressil valiti ta EKP KK ja KK Poliitbüroo liikmeks. Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete töölisorganisatsioonide tegevust, salatrükikodade asutamist, legaalse töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist" väljaandmist. Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba sama päeva õhtul. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepast · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,"). · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime. · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki. · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut: 1),,Kellele iseseisvus, kellele ike" 2),,Iseseisvuse ikke all" 3),,Teosed" I osa · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks
Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja. Aastast 1941 oli ta Leningradis ajalehe Rahva Hääl toimetuse liige, kus ta Leningradi blokaadi ajal aastal 1942 nälga suri. Ta on maetud ühishauda Piskarjovi kalmistul. 15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.
1947 talumaade ümberjagamine 1993 Mellistessse kolib Mäksa ambulatoorium 1950 ühismajand "Ühine Sõprus" koos Sudaste ja 1994 esimene suur Laadapäev Mellistes Võruküla piirkonnaga 1995 suvise spordi suurvõistluse Melliste triatloni Kingissepa nim. kolhoos sünd 19521978 kohaliku haigla olemasolu Sudaste külas 1996 Melliste I külapäev 19521976 Sarakuste Algkool taas tegutsemas 1996 Mellistet külastab Eesti Vabariigi president Melliste külas Lennart Meri
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969)
-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus – hukati kohtu otsusel • Kaitseliidu tähenduse ja tähtsuse tõus • 1929.a. tekkis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid, kes tulid välja oma põhiseaduse projektiga, mis rahvale meelepärane • 1932.a. keerukas aasta Eesti poliitikas – majanduskriis, sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, lõppes 1934.a. riigipöördega
Kukkusi vadja † kreevini (1800) Kirjakeel Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe Jõgõperä keskkool Luutsa küla kool (lõpetatud) Kingissepa koduloomuuseum Helsingi Ülikool Joensuu Ülikool Jyväskylä Ülikool Tartu Ülikool Vadja sümboolika 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu Vadja rahvariided Vadja tüdruku Tüdrukute riietus peakate Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Vadja_keel http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri- rahvakultuur/Vadjalased http://www
aastate) lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal Östersundis toimunud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel Liet Lavlut lauluga "Kui miä kazvõlin kanaine" ansambel Raud-Ants. ÕPETUS Veel 21. sajandi esimestel aastatel õpetati lastele vadja keelt Luutsa küla koolis, kuid loobuti huvipuuduse tõttu. 2011. aasta alguses avati Kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele pühapäevakool, kus õpetatakse ka vadja kultuuri ja keelt. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: • Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled • Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled • Jyväskylä Ülikool, Keelte osakond: Läänemeresoome keeled • Tartu Ülikool, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. KASUTATUD ALLIKAD https://et
Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded.
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli).
(Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk". Seal käidud ka jõululaupäeva- ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983) Mustjala panga tähtsus seisneb selles, et see on Lääne Eesti paekalda kõrgeim ja väljapaistvaim pank, tähtis turismiobjekt, pangal on ulatuslikult jälgitavad panga kivimite lasuvustingimused, koostis ja selle muutumine ruumis. Panga pangal on lubatud turism, geoökoloogilised uuringud ning pangapealne hooldusraie. Loodusmälestisena on keelatud rikkuda Panga panga ilmet, kaevandamine, ehitustegevus ning
sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome vod´. rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis mõnes külas - Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski), Luuditsa (Luzitsõ). Osa vadjalasi elab oma kodukülas vaid suviti. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud 4 väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse
Ivo Linna Ivo Linna sündis 12. Juunil 1949. Aastal Kuressaare linnas. Tema isa oli vaimulik ja haritud inimene. Ivo Linnal on kaks venda. Ivo Linnat ja tema vendi ei ristitudki, seega pidas Ivo Linna end kogu aeg ristimata koeraks. Ivo Linna oli peres kõige noorem niiõelda pesamuna. Kõik vennad käisid Viktor Kingissepa nimelises keskkoolis. Ivo Linnat huvitas raamatute lugemine ja seda siiamaani. Tema vanemad vennad kiusasid teda pidevalt, sest ta oli ikkagi ju kõige noorem peres. Ta pidi näiteks vanemate vendade asju kandma jne. Tema vanaema ja vanaisa küüditati Siberisse. Ivole meeldis ka väga sporti teha. Aastal 1956 läks ta esimesse klassi. Tema vend hakkas sõjaväest tagasi tulles tegema koos teistega ansamblit Peoleo. Ning loomulikult oli ka Ivol vaja hakata bändi tegema. 1966
Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel kehtestati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ei ole Venemaa pidanud Tartu Rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Jaanilinn kuulub praegu, kuni pole jõustunud uus Eesti-Vene piirilepe, de jure Eesti Vabariigi ja de facto Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Läbirääkimised piirilepingu sõlmimiseks moodustatud valitsuskomisjonide vahel kestsid mitu aastat. Eesti Vabariik ei esitanud Venemaale mingeid territoriaalseid nõudmisi nõustudes piiri seadmisega praeguse kontrolljoone järgi. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri ning jätkab Eesti alade, mis jäävad kontrolljoonest ida poole, okupeerimist
ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll" 1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten) 1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees. Oli abielus 1941-1958 Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Looming "Pidalitõbi" "Vatku tõbilas" "Kuldne värav" "Tulemees"
Nõukogule, kus pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist ega autonoomiast midagi teada. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele. Enne kui jõuti selleks midagi teha toimus 1917. aasta oktoobris enamlaste võimupööre. Nende mõju kasvas kiiresti vene sõdurite ja rahvamasside hulgas. 1917. aasta 24. oktoobril haarsid nad võimu oma juhtide Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepa juhtimisel enda kätte. Võim võeti üle ka Petrogradis ning enamlased alustasid kogu Eestis võimu tegelikku ülevõtmist. 15. novembril 1917 tuli erakorraliselt kokku Eesti maapäev ning kuulutas end kõrgemaks võimuks. Enamlased saatsid aga Jaan Tõnissoni välismaale pagendusse. Eesti iseseisvuse mõte hakkas aga üha suuremat toetust leidma, liitusid isegi mõned vasakpoolsed erakonnad. 1918. aasta alguseks oli Eesti suutnud täita iseseisvumiseks kõik tingimused
AS Kuressaare Veevärk Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimisega Saare maakonnas • • Ajalugu • 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile. • Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond • Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta • 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk • 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk • Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. • Alates 2004
enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. Ideoloogiliselt vankumatu ja Nõükogude ladvikuga väga tihedates sidemetes olev Kingissepp jätkas Eestis õõnestustegevust ka pärast Vabadussõda. 1922. aastal õnnestus Kaitsepolitseil ta aga tabada ning pärast lühikest välikohut lasti ta maha. Nõnda sai Kingissepast kommunistlik märter, keda kogu Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul seati eeskujuks teistele. Kingissepa auks nimetati ka Ingerimaal asuv Jamburgi linn ümber Kingissepaks; seda nime kannab ta tänini. Ka Kuressaare linn kandis aastatel 19521988 Kingissepa nime. Võnnu lahing Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste iseseisvuse teel. Saksa okupatsioonivõim Baltikumis Saksa sõjalise
ja aknaraamistuste, piilarite talumite ja jalamite, võlvikonsoolide, sakramendiorvade ja isegi väliskarniisi profileeringud tugevalt nõgusad, konkaavsed; teiste Eesti ehitusmälestiste arhitektuuris domineerivad tasapinnalised või ümarad vormid. (Pesti., Rikas 1983) 4 Kasutatud kirjandus 1. Siin ja sealpool maanteed 1986. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Pesti, O., Rikas, K. 1983. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn: Eesti Raamat. 3. Saaremaa Muuseum 2007. Kuressaare linnus. http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php? action=show&type=story&id=1002 (15.05.11) 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajaloo_referaat.htm (15.05.11) 5. Kultuurimälestiste riiklik register 2009. Kuressaare linnus. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=20868 (15.05.11)
Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril vallutasid nad Saaremaa. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikult iseseisvumisele. Enne kui selleks jõuti reaalseid samma astuda, toimus 1917. aasa oktoobirs enamlaste võimupööre. Enamlaste toetus oli suur nii sõdurite aga ka rahvamasside hulgas ja see kasvas kiiresti. 24 oktoobril haarasid enamlased võimu ka Tallinnas eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. Kui võim oli üle võetud ka Petrograds, alustasid enamlased kogu Eestis tegelikku võimu ülevõtmist. 15. novembril kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Maapäev koosolek saateti küll laiali aga otsused olid selleks ajaks juba tehtud. Enamlased ajasid laiali ka protestimeeleavaldused mujal Eestis ning iseseisvus idee vedaja Jaan Tõnisson saadeti välismaale pagendusse
Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat,
Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis
mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11.1917(kõrgeim võimuorgan, ei tunnista enamlaste võimu, kõrgeimaks otsustajaks ) iseseisvumine saksa armee pealetungi tingimustes(eestimaa päästmise komitee-päts, konik, vilms)23.02 manifesti ettelugemine pärnus, 24.02 tallinnas, moodustati ajutine valitsus, peaminister päts, 25
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha)
1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet. Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009). 1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile. All on välja toodud pilt, minu poolt valmistatud Lynchi meetodil mälukaardist. 8 (Lynchi meetodil valmistatud mälukaart) 9 Kasutatud allikad Meegomäe küla kodulehekülg. Kättesaadav: http://meegomae.weebly.com/ (Viimati külastatud 24.11.13) Pildid: https://maps
ähvardas nälg. Koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. Kuid 11. novembril 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Samal ajal valmistus Venemaa endise impeeriumi loomiseks, 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Väikearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid
(östrogeenide kasuks). Suureneb tundlikkus östrogeenidele kui oksütotsiini suhtes. Emakakaelavenitus vallandab oksütotsiini tagasagarast, see jõuab emaka silelihastele, kontraktsioon tugevneb. Sama põhjustavad östrogeenid ise. Emaka seinast vabanevad prostaglandiinid. NÄGEMINE Silma ehitus: KINGISSEPA ÕPIK! Silma optilise süsteemi moodustavad: 1) sarvkest(cornea) 2) lääts (lens) 3) eeskamber (anterior camber) 4) klaaskeha Seda süsteemi läbib kujutis.
Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi
kaks poega - Leo ja Viktor. Vanglast vabanemise järel hakkas toimetama Tallinnas mõjukat poliitilist ajalehte "Tallinna Teataja". Konstantin Pätsi riigimeheanne tuli täiel määral ilmsiks Eesti iseseisvusvõitluse rasketel aegadel. 1917 osales Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, juhtis Eesti Maavalitsust, kuulus Eesti Maapäeva liikmete hulka ja oli pärast bolsevike riigipööret kuu aega vangis (revolutsiooniline tribunal Viktor Kingissepa eesistumisel mõistis Konstantin Pätsile ühe kuu aresti sabotaazi eest). 1918 oli Eestimaa Päästekomitee esimees, juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja moodustas Eesti esimese Ajutise Valitsuse, kuhu kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Oli juunist novembrini 1918 Saksa okupatsioonivõimude käes vangis. Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas Konstantin Pätsi valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitamist.
aastal seoses tsunftide tekkimisega. Samal ajal viitavad erinevad ajalooallikad, et pagarid tegutsesid vanas Tallinnas juba paarkümmend aastat varemgi. Teada on, et 1660. aastal küpsetasid linnas leiba ja saia 14 pagarit, kel oli oma majas nii töökoda kui ka pood. Tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis loetakse 2. novembrit 1762. aastal. See kuupäev on ka Leiburi sünnipäev. 1957. aastal anti Tallinna leivakombinaadi koosseisu kuulunud makaronitootmine üle Viktor Kingissepa nimelisele teraviljakombinaadile. 1960. aastal liideti Suur-Patarei tänaval asuv leivatehas Tallinna leivakombinaadiga, mis oli seni töötanud Viktor Kingissepa nimelise teraviljakombinaadi alluvuses. 1976. aastal võeti kasutusele Leiburi nimi 1976. aasta 1. jaanuaril liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning nimetati uus ettevõte tootmiskoondis Leiburiks. Tootmiskoondisega liideti ka Salutaguse pärmitehas ja Haapsalu leivatehas
linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov. 1918 ründas Punaarmee Narvat, Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus. Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaan. 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele
Kallavere kihistu paksus on üsna muutlik ja ulatub 0,5-1,0 m kuni 15-20 m. Suurimad kihistu paksused on Kesk-Eestis. (Raudsep jt, 1993) Tuntud ja uuritud fosforiidileiukohad paiknevad kõik Põhja-Eestis (joonis 3). Mujal on fosforiidiilminguid avastatud Märjamaa ja Otepää ümbruses, kuid need kihid lasuvad sügaval (300-400 m) ja on väga õhukesed. (Raudsep jt, 1993) Lääne-Virumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad, Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis samanimeline kaevandatav maardla. Tootsa kihi paksus 1,5 - 12,5 meetrit, keskmiselt 2-3 meetrit. Ida-Virumaa fosforiidimaardlad Aseri-Saka ja Narva piirkonnas on naabruses asuvatest vaesemad. Eesti fosforiidimaardla oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad väljasurnud käsijalgsete jäänused, leitud mujaltki (Siber, Kaljumäed). (www.ut.ee) Joonis 3
Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451 Ida-Viru Avinurme 87 15 74 213 928 3306 2620 Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779 Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917 Ida-Viru Kingissepa 87 25 128 292 674 4081 2546 Ida-Viru Kohtla-Järve 87 26 77 263 1214 4086 1846 Ida-Viru Lüganuse 87 24 144 220 1248 4119 3391 Ida-Viru Mäetaguse 87 21 87 229 1159 3425 4061 Ida-Viru Narva 87 19 80 159 1112 3954 2382 Ida-Viru Tammiku 87 29 127 201 538 4288 2863 Ida-Viru Tudulinna 87 14 101 281 467 3518 1131
õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu. Väike osa marisid on muslimid. 2.6 Isurid Isurid on läänemeresoome keelkonna põhjarühma kuuluv läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid elavad Peterburi ümbruses ning Leningradi oblasti lääneosas paikneva Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola, Soikkola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas ehk siis Kingissepa ja Lomonossovi rajoonides. Pinnamoelt on piirkond valdavalt tasane ja ala katab suures osas mets. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 266 isurit. Viimastel aastakümnetel on arvukuse languse peamiseks põhjuseks ilmselt venestumine. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 56 isurid. Kokkuvõtte Eestis ei keelel ei ole potensiaalset ohtu, et ära kaduda, sest oleme selle juba väga kindalt paika pannud (kirjandusteosed, filmid)
algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998
Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog ja mai II poolel haarati initsiatiiv. Viru rindel suht vaikne. Enamlased purustasid suurtükkidega suure osa Narvast. *Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine. Toiduteraviljast järkus vaid veebruari lõpuni. Leivanorm 1/3 naelani(140g) päevas in kohta. Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu
Ida-Viru Tudulinna 86 21 200 276 467 3484 1025 Ida-Viru Viru Maidla 86 30 232 318 682 4163 2451 Ida-Viru Avinurme 87 15 74 213 928 3306 2620 Ida-Viru Erra 87 18 75 189 1068 4184 1779 Ida-Viru Iisaku 87 18 84 261 737 3551 1717 Ida-Viru Juuni Vōit 87 27 84 257 457 3679 1816 Ida-Viru Kaljurand 87 23 98 181 532 4693 1917 Ida-Viru Kingissepa 87 25 128 292 674 4081 2546 Ida-Viru Kohtla-Järve 87 26 77 263 1214 4086 1846 Ida-Viru Lüganuse 87 24 144 220 1248 4119 3391 Ida-Viru Mäetaguse 87 21 87 229 1159 3425 4061 Ida-Viru Narva 87 19 80 159 1112 3954 2382 Ida-Viru Tammiku 87 29 127 201 538 4288 2863 Ida-Viru Tudulinna 87 14 101 281 467 3518 1131
Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles. Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks, alates 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati. Kuressaare Kuressaare on Saaremaa ainus linn.2006 ndal aastal ela seal 15 000 elanikku.Kuressaare suurim vaatamisväärsus on piiskopilinnus,mille ringmüüri rajamist alustati 13.sajandil.Eesti keskaegsete linnade seas on Kuressaare noorim,linnaõigused sai ta 1563.aastal.Vana linnatuunik asus praegusest keskusest
paljudeks teisteks tegevusteks. Näiteks Draamateatri aegadel oli ta ka kunstinõukogu liige ning partei liikmekandidaat. Ervin ei piirdunud vaid tööga Draamateatris. Paralleelselt tegeles ta ka näiteks Romulus Tiituse kirjutatud estraadikava ,,Terekest kah!" ettevalmistamisega ja seda mitte Draamateatris vaid Filharmooniast. 23. septembril 1965 võtab Ervin Abel punase pastapliiatsi ning kirjutab valgele paberile hoogsalt oma elu ainsa lahkumisavaduse: Palun mind vabastada töölt V. Kingissepa nim. TRA Draamateatrist alates 10. oktoobrist 1965. a. Seoses minu tööle siirdumisega ENSV Riiklikusse Filharmooniasse. E. Abel6 5 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 12 6 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 75 Kuigi Abelit üritati erinevate vahenditega Draamateatris hoida, anti ta lahkumisavaldusele 7. veebruaril 1966 siiski nõusolek ja Abel läks tööle Filharmooniasse.
Valga Puka 84 19 89 525 7594 Harju Ranna 84 26 269 1010 9484 Harju Arukula 85 24 169 1636 12722 Pärnu Edasi 85 30 140 1048 8849 Lääne-ViruIlumäe 85 18 172 401 7096 Põlva Kalev 85 18 153 1113 8196 Tartu Kingissepa 85 20 157 836 7340 Viljandi Kärstna 85 15 119 824 8123 Rapla Lokuta 85 11 144 549 7332 Lääne-ViruPärna nim. 85 19 113 895 9257 Saare Pöide 85 14 119 726 10202 Harju Riisipere 85 18 84 797 11378
Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov. 1918 ründas Punaarmee Narvat, Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus. Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaan. 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite
jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust. 3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit: Pärnu, Tallinna, Tartu oblast 1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: Eesti haldusjaotus 1954. aastal 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva; 30 rajooni 24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st 1962 aastal Pärnu rajoon 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon Maakond ja vald ------1950.a rajoniseerimine----> Rajoon ja külanõukogu
ta ka meie kultuuripärand (Kreen, 2006). Väikesearvulise tõu aretuseks on vajalik kirjeldada tõu eripärasid, uurida eesti hobuse kehaehitust, mõõtmeid, värvust ning nende tunnuste vanuselisi ja soolisi erinevusi (Ruus, 2006). 1.1. Eesti hobuse levik Eesti hobune on meie oma tõug. 1856. aastal alustas aga peale tulemist Tori hobune ja alustas sellega mandrilt Eesti hobuse välja tõrjumist. Nõukogude ajal oli valitsuse poolt määratud aretus piirkonnaks Kingissepa, Hiiumaa rajoon ning Haapsalu rannajoon. Põhiline osa eesti hobustest asus saartel. Puhast tõugu eesti hobused asusid sel ajal saartel. Läänerannikule oli mõjutust avaldanud tori ja soome hobune, mõlemad olid oma kehaehituselt tugevamad. Suuremad olid märgistused jalgadel ja peal (Randleht, 2013). 1968. aastal oli NSV Liidus 1582 puhast eesti tõugu hobust, kellest 1400 olid märad, 29 täkku, ning 153 noorhobust. Eesti hobuse ristandeid oli 1386. 1980 algul oli seda tõugu hobuseid 986
Virtsu. Siis rinne stabiliseerus. Uued Saksa väeosad kohale. Saksa pealetungi jätkumine. Nüüd juba 2 armeekorpust 22. juulil alustati pealetungi Põltsamaa alt Mustvee suunas, jõuti Peipsi äärde ja võeti Punaarmee kotti. Sisuliselt lakkas Nõuk. korpus olemast. Sama pealetungi tulemusena vabanes 25. juulil ka Tartu. Lahingud Tallinna pärast Siis Paide alt Kunda alla ja jõuti Soome laheni. Punaarmee jagati kaheks. Üks osa taandus ida suunas, aga sakslased juba jõudnud Narva ja Kingissepa alla, venelased loovutasid 17. augustil Narva ja taandusid Eesti piiridest välja. Samal ajal teine Punaarmee osa, mis jäi Paidest lääne poole, taganes Tallinna kaitsele. Pealetung Tallinnale algas 20. augustil 27. augustil Punaarmee evakueerumine (30 000 inimest). 195 laevast uputati 55, kui laevade karavan jõudis Juminda poolsaare juures Saksa-Soome miinidele + pommirünnakud. 28. augustil Saksa väed Tallinnasse. 3 1. sept
iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida
savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga sanuti läks tuleroaks. Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I aastatuhande keskpaiku m.a.j. Tõsteti valle, muudeti järsemaks mäe servi, mille tulemusena linnus omandas praeguse kõrguse ja kuju. Sellest ajast arvatakse pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Pilet nr 12 Mõis ja talu varauusajal Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel
Eestlaste eduka pealetungi tulemusel oli 1919. aasta veebruari alguseks Punaarmee Eesti piiridest välja löödud. Rinded jäid siiski püsima: 1) Narva jõele ja 2) Eesti lõunapiirile. Veebruaris-märtsis- aprillis toimus rinnetel üsna äge sõjategevus. Punaarmee koondas siia suured jõud, kuid otsustavat läbimurret ei saavutanud. III Riigielu korraldamine Hoolimata raskest sõjaolukorrast ja võitlusest enamlastega riigi sees (Viktor Kingissepa tegevus, mäss Saaremaal jm.) püüdis Eesti Vabariigi valitsus riigi majandus- 7 ning poliitilist elu korraldada. Aprillis 1919 valiti ja tuli kokku Asutav Kogu (=esimene Eesti parlament). Asutava Kogu ülesandeks oli paika panna Eesti riiklik korraldus ja välja töötada põhiseadus. Valimistel osalesid kõik Eesti poliitilised parteid peale enamlaste
EKP 1. Sekretäriks toodi Nibaraaguast suursaadiku kohalt tagasi Vaino Väljas. Rahva eneseteadvus kasvas ja üle Eesti asutati kõikvõimalikke uusi ühinguid ja seltse, taastati vanu. Rahva ühisvaimu ning ajaloomälu värskendamisele aitas kaasa Muinsuskaitse Seltsi ning sõltumatute noorteühenduste algatatud Vabadussõja monumentide taastamine, tänavanimede , ajalehtede pealkirjade ja Kuressaare linna nime teostamine (endise Kingissepa asemel). 1988. suve lõpetas 11.09. Tallinnas Lauluväljakul toimunud Rahvarinde suurüritus „Eestimaa laul“. Seal osales 300 000 inimest. Eesti Muinsusmuusika Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis siin esimest korda avalikkuse ees Eesti iseseisvuse taastamist. Kunstnik Heinz Valk ütles siin oma kuulsaks saanu sõnad: „Ükskord me võidame niikuinii!“ Rahvas oli ärganud nagu nõidus unest ja tunnetas end ühtse ja teotahtlikuna.
Seaduse nõudel muutsid mitmed linnad (Narva, Rakvere, Tallinn, Tartu) veel kord oma tänavanimesid, kaotades viimased võõrapärased nimed (nt Tallinnas 1939. a Drevingi > Keldrimäe, Kordese > Kevade, Lutheri > Lastekodu, Sarlote tee > Mustjõe, Tsemendi > Paide). 4.1.3 Kohanimekorraldus Nõukogude ajal Nõukogude aja esimesed silmapaistvad muudatused puudutasid tänavanimesid, andes märku nimede ideologiseerimisest. Juba 1940. a muudeti nimesid: 10. augustil Kuressaares Pargi > Viktor Kingissepa, 27. ja 30. augustil Tallinnas Karu > Viktor Kingissepa, Jaan Poska > Aleksander Leineri, Konstantin Pätsi > Jaan Kreuksi, Jüri Vilmsi > Jaan Tombi. Järgnesid muudatused Tapal, Tartus, Valgas ja Võrus. Massiline tänavanimede muutmine võeti ette 25. oktoobril 1940, kui Tallinnaga liideti Nõmme linn, uutest suundadest andsid tunnistust niisugused korduvate nimede asendused, nagu Kadaka pst > Kommunaari pst, Nurme > Töölise, Päikese pst > Prozektori
annaabi.ee 
