10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ransa9
Õppematerjali autor
4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................
Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei hinganud SS-is teenimi
õppima Rakvere 1. gümnaasiumi. Kuid õppimine ei suju ja kõik Rakvere koolid koondatakse ühte Tartu tänava koolimajja. Alguses õpitakse mõni tund päevas, kuid peagi jäetakse lapsed koolist koju. Kuna ka Rakverele visati pomme, põgenes Abelite pere Laanemõisa tallu. Seal said nad tuttavaks Kruusementide perega. 1944 jätkab Ervin õppetööd Rakvere keskkoolis, kuid 1947. aasta lõpul jätab Ervin kooli pooleli. Kümnendat klassi ta ei lõpeta. 1949. aastal tulevad Ervini juurde Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas, öeldes, et neil on Moskvasse stuudiosse täiendust vaja. Hillar Abel on öelnud: ,,See oli Ervini õnn, et Kruusement viis ta Moskvasse. Tal oli kaks võimalust: kas ta läheb raisku või 1 Moskvasse. Ta läks Moskvasse." Kuni 1953. aastani õpib Abel GITISes (Moskva Riikliku Lunatsarski-nimelise Teatriinstituudi Eesti stuudios) ja lõpetab selle.
Enne sõda oli ta Töölisteatri näitleja olnud, kuid Stockholmis lavastajaid polnud, pidi ise hakkama lavastama. Mängiti eesti klassikat, väliseesti teoseid (Tammsaare ,,Karin ja Indrek", ,,Ristikivi ,,Õige mehe kodu", Mägi ,,Paradiisi väravad" jne). Pinna Stuudio (Stockholmis) Juhtis Signe Pinna (Paul Pinna tütar). Eesti klassika: Luts ,,Kapsapea", Raudsep ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst" jne Kaasaegsed väliseestlaste autorite näidendid: Arvo Mägi, Ilmar Külvet. Esitasid ka R. Kaugveri ,,Rong väljub hommikul". väliseesti teater pidas distantsi kodus toimuvaga, N autorite teoseid ei mängitud. See oli erand. Eesti Rahvusteater Kanadas Rajati 1951. Eestvedajad Rein ja Valve Andre, Mahta ja Kaarel Söödor. Repertuaaris peamiselt rahvatükid ja EV aegsed komöödiad. Taastasid vabaõhulavastuste traditsiooni paguluses, Seedriorul. Rein Andre Teatristuudio.
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maavarade allmaakaevandamist.
a laulupeol) Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (*1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (*1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (*1935) ja Kuldar Sink (1942-1995, nii vokaal- kui ka instrumentaalteoste autor) määravad eesti muusika näo järgmistel kümnenditel ning suuresti tänagi. Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949-2001, 8 ooperi
Pärnu Koolteatri. Aare Laanemetsa elulooming oli seotud filmi ja teatriga, ta osales seitsmes filmis, tegi teatrites umbes poolsada erinevat rolli ja lavastas 11 etendust, teatriõpetajana koolitas ta nii noori tulevasi näitlejaid kui ka juhendas näiteringi Päriveres. 3.2. Rollid filmides Aare Laanemets sattus läbi laulmise 15-aastasena filmi "Kevade" mängima Tootsi rolli. Ta ei olnud esimene osatäitja sellesse rolli, osaliselt olid juba filmivõtted tehtud kui filmi rezissöör Arvo Kruusement pidi osatäitja välja vahetama, kuna eelmine osatäitja oli korraldanud suure kakluse oma koolis ja teda enam osa täitma sobivvaks ei peetud. Arvo Kruusement meenutab, et filmi edasi tegemine oli ohus ja ta sõitis viimases lootuses Tootsi leida Tartusse poistekooride võistulaulmisele: ,,Tuli viimane koor Uno Järvela juhatusel. Koor rivistus üles, dirigent andis hääled kätte ja siis äkki jooksis uksest sisse üks hilinenud kooripoiss. See kooripoiss oli Aare Laanemets."
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid