1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega.
liikluskindlustuse seaduse paragraafist õige vastuse leidsid. Valedele väidetele kirjuta taha lihtsalt ,,ei". 1. Milliseks tähtajaks sõlmitakse liikluskindlustuse tavaleping ? a. 1 päev kuni 12 kuud. ei b. 15 päeva kuni 12 kuud. ei c. Tavaleping sõlmitakse tähtajatult. Jah LkindlS § 14 lõige 1 2. Eestis kehtiva piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse : a.Eestis tekitatud liikluskahju. Jah LkindlS § 12 lõige 2 b.Eesti naaberriigis tekitatud liikluskahju. ei 3. Milliseks tähtajaks väljastatakse liikluskindlustuse poliis ? a.1 päev kuni 12 kuud. Jah LkindlS § 15 lõige 3 b.Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajatult. ei 4. Mis on liikluskindlustuse maksevaba leping ? a.Periood, millal leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. Jah LkindlS § 19 lõige 1 b
· ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju · kannatanu ravikulud · liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev) Kui kahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk, hüvitatakse: · hukkunu matusekulu · ajutisest töövõimetusest tulenev kahju (mootorsõidukile tekitatud kahju sel juhul ei hüvitata) Liikluskindlustuse seaduse alusel ei hüvitata kannatanu mootorsõidukile tekitatud kahju, kui: · liikluskahju põhjustati tundmatu sõidukiga · liikluskahju põhjustati mopeediga · teel lebanud kivi või muu eseme paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teise sõiduki esiklaasi tekkinud kahju · kahju tekkimise eest vastutava sõidukijuhijuhitud sõiduki omanikule tekitatud varakahju. Liikluskahjust tuleb teatada järgmistel tähtaegadel: a) liikluskahju kannatanu esimesel võimalusel b) liikluskahju põhjustaja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul c) isik, kes ei tea, kas
1. Kindlustuslepingu olemus ja sõmimine Kindlustusleping on osapoolte kirjalik kokkuleppe, milles kindlustusandja kohustub maksma kokkuleppitud rahasumma kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu osad on · sooviavaldus koos riskiküsimustikuga, mida täidab klient · lepingu üldised tingimused(tüüptingimused), ning muud lisad (vara nimekirjad_ ülevaatusaktid, eelpakkumised, teatud dokumentide koopiad) · kindlustuspoliis Lepingu sõlmimine · kindlustusobjekt · täidetud sooviavaldus
Märgi ja lisateatetahvli ühend keelab parkida … a. Märgi taga b. Märgi ees c. Märgi taga kuni järgmise ristmikuni Kuhu tohib sõita mopeediga? a. Otse b. Vasakule c. Otse, vasakule ja tagasi Kas veoautojuht on kohustatud pöörama paremale? a. Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast on üle 3 m. b
Millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada? Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht: * Võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt liiklusseaduse § 39 lõikele 9. * Tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. * Esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht: * Kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas Liikluskasvatus Täiskasvanute liik
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti
finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja on konsensuaalne, laenajal on õigus nõuda kreeditorilt krediidi andmist vastavalt lepingutingimustele. Levinuimaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.3. Kindlustusleping Antud lepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed (VÕS § 422 lg 1). Kindlustuslepingus on oluline tähendus kindlustusjuhtumi ja kindlustusriski mõistetel. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab
13. Mis eelduste olemasolul, kelle vastu, mis ulatuses saab esitada DÕlikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? A sõlmis kindlustuslepingu auto suhtes. B põhj sõiduki kahjustumise või hävimise, siis maksab KA A-le hüvitise välja ja talle läheb seaduse alusel üle A kahjuhüvit nõue B vastu § 492 lg 1. Kui B A ees ei vastutanud või KA maksis liiga suure kahju välja, saab vastuväite esitada ka kindlustusandja nõudele. 14. Kelle vastu ja mis nõuded on kannatanul juhul, kui kahju eest vastutav isik on oma vastutuse kindlustanud vabatahtlikult ning missugused on sellisel juhul kindlustusandja kohustused? Nt arstivastutuskindlustus, kus KA kindlustab Arsti. A kahjustab B-d, siis B-l nõue arsti vastu. A saab omakorda nõuda KA-lt, et see kohustuse täidaks. Kannatanul ei ole nõuet KA vastu. 15
Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega · Liiklus- ja tööohutusega · Tollikonventsiooni CARNET-TIR raamatute väljastamisega 9.05.2010 Transport ETV0120 3
Kahjuhüvitist vähendatakse selles ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist või selle suurendamist. § 139 lg 3 sätestab piirangu, mille kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kannatanu tahtlus või raske hooletus. § 139 lg 4 kohaselt ei kohaldata seda piirangut sellisel ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab kahju kindlustusandja. Võimaldab vähendada ka kahjuhüvitist siis, kui kannatanu ei olnud süüdi kahju tekkimises, seega ei ole oluline kannatanu teo-, otsuse-, deliktivõime. Oluline võib see olla § 139 lõike 3 kontekstis. Näide: 13-aastane isik, kelle pall veeres sõiduteele, jookseb pallile järele, põrkas kokku autoga ja saab kehavigastusi. Kui autojuhil ei olnud võimalust õnnetust vältida. Kas tuleks lapsele hüvitist vähendada § 139 alusel või mitte? § 139 lg 3 ei võimaldaks
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuste vähenemise eest, v.a kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses Seejuures ei ole tähtsust, kas omavoli tarvitanud isik oli kahju tekkimisel süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivanud asjade suhtes hoolas või mitte Ei kohaldu VÕS § 1043 jj, v.a 7. ptk sätted kahju hüvitamise suhtes o VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei anna kolleegiumi arvates iseenesest alust see, et ÜL oli lõppenud. Juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast ÜL lõppemist, on ÜA õigus nõuda asja tagasi enda valdusesse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel. VÕS § 335 esimese lause järgi võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda
EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised........................................................................................................ 5 5.Pakkumuste hindamine............................................................................................ 5 6 Muud tingimused................................................................................................. 5 7 Hankedokumentide lisad..........................................................................
sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kõnealuse sätte erinevates lõigetes täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada
sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis (kokkulepitud tähtajaks kauba mittehankimine). Igasugune kohustuse rikkumine muutub aga oluliseks rikkumiseks, kui võlausaldaja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei suuda võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täita: võlausaldaja võib lepingust taganeda (või lepingu üles öelda). Selle õiguskaitsevahendi kasutamisel tuleb teisele poolele teha taganemis- või ülesütlemisavaldus. 11. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. Kahju hüvitamise nõude eeldused: · olemasolev võlasuhe · kohustust on rikutud · võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus).
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Rahvas on üh
tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele kindel määratud rahasumma. Selle eesmärk on avaldada survet lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Leppetrahv on üsna levinud, kuna võrreldes kahju hüvitamise nõudega ei pea leppetrahvi puhul kahju ega selle suurust tõendama ning on seega palju kergemini sissenõutav. Leppetrahvi nõue kehtib aga vaid juhul, kui leping ise on kehtiv. Näiteks kui ilmneb, et leping on vorminõude täitmatajätmise tõttu tühine, ei ole ka õigust nõuda leppetrahvi. Praktikas on levinud kokkulepe, et kui üks pool viivitab mingi kohustuse täitmisega, on teisel poolel õigus nõuda selle eest leppetrahvi. Oluline on teada, et leppetrahvi
olemas, mitmepoolne haldusleping, üksikregulatsioon. avalik-õiguslik ülesanne on detailplaneeringu täitmine või vastava tööde teostajaga lepingu sõlmimine, avalik-õiguslik leping, halduskohustuse seadus § 3 lg 4. 25. Viiratsi Vallavalitsus ja Suure-Jaani Linnavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille kohaselt Viiratsi Vallavalitsus lubas vallas asuvasse hoolduspansionisse hooldusele võtta Suure-Jaani linnas elava vanuri O, Suure-Jaani Linnavalitsus omalt poolt kohustus tasuma vanuri hooldamise kulud. VV ja LV haldusorganid, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: olemas, teostavad võimu, välismõju olemas, O-le avaldab mõju, regulatiivsus: mitmepoolne regulatsioon, haldusleping. avalik-õiguslik pool seotud vanurite hooldamisega, tuleneb PS, et tegemist avalik- õigusliku ülesandega, tagamine sotsiaalhooldus teatud isikute suhtes. 26. Eesti Filmi Sihtasutus on Eesti riigi poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Kultuuriministri
kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine. Eraõiguslik reaalkoormatis tekib kinnisturaamatusse kandmisega, avalik-õiguslik reaalkoormatis ei vaja tekkimiseks kinnistusraamatusse 39 kandmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalkoormatis lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.
võlasuhteks kitsamas mõttes. Samas on ka selliseid võlasuhteid, kus mõlemal (kõigil) võlasuhte poolel on nii õigusi kui kohustusi. Võtame näiteks müügilepingu. Seadus määratleb müügilepingut järgmiselt: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Nagu näha, on selle võlasuhte mõlemal poolel nii õigusi kui ka kohustusi, millele korrespondeeruvad teise poole õigused ja kohustused. Nii on müüja võlgnikuks asja üleanmise ja selle omandiõiguse võimalikuks tegemise osas, olles samas võlausaldajaks ostuhinna tasumise ja asja ostja poolt vastuvõtmise osas. Kui silmas pidada võlgniku ja võlausaldaja vahelisi õigussuhteid tervikuna, siis on
Lepingu tingimused kahjustavad ühte lepingupoolt ebamõistlikult Tingimustes on eraldi kokku lepitud (individuaaltingimustel) Tüüptingimusi ei kohaldata lepingutele pärimis- ja perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute asutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks. Kui joon kohvikus teed ja teine inimene tuleb ja lõhub selle tassi ära. Klienditeenidaja nõuab minult 3 kordset tasumist. Kas pean tasuma? VÕS §37 lg 1. Eelnevalt tuleb nende tüüptingimustele viidata. Nõue on alusetu. Kui silt oleks uksepeal nähtav, siis peaksin tasuma. Tingimused peavad olema tehtud teatavaks juba enne lepingu sõlmimist. Nt ei saa lugeda lepingutingimusteks tüüptingimusi autopesula seinal, kui nendega saab tutvuda alles pärast kassast autopesula kasutamist võimaldava kaardi ostmist Oluline: tüüptingimusele ei ole vaja viidata, kui igakordne viitamine on
Reaalservituudid-koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja notariaalselt tõestatud õiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Isiklik servituut- esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Reaalkoormatised- Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Õigus peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpetamist on õigus nõuda mõlemal osapoolel. Hoonestusõigus ulatub lisaks lisaks ehitusealusele maale ka kinnisasjja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või soovivad seda püstitada võõrale maale. Ehitist ei ole
KINNIPIDAMISÕIGUS Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Nõue on kinnipeetava esemega seotud, kui: 1) valdaja nõue kuulub rahuldamisele kinnipeetava eseme arvel või 2) võlgnik peab tasuma valdaja poolt esemele tehtud kulutused või 3) valdaja nõue on tekkinud samast tehingust, mille alusel võlgnik nõuab eseme väljaandmist, või 4) eseme omanik peab hüvitama valdajale seoses kinnipeetava esemega tekkinud kahju või 5) eseme valdus ja nõue tuleneb valdaja ja võlgniku vahelistest õigussuhetest. KINNISPANT HÜPOTEEK Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus
põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg VÕS § 139 lg 1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 14 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud, pahauskne läbirääkimiste katkestamine Asjaolud: OÜ Shteinline (hageja) hagi OÜ Betreston ja OÜ Ilva Eesti (kostjad) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja hüvitise saamiseks Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid maatüki ostu-müügi eelelpingu, mis osutus tühiseks. Hageja tahab viia maatükilt ära vallasvara ja nõuab kostjatelt ehitusega seotuid kulusid. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:
Lõpeb poolte kokkuleppel, kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega. 9. Mis on isiklik kasutusõigus? Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 10. Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegevusi. Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Kui võimalik, tuleb määrata ka reaalkoormatise rahaline väärtus ja kanda see kinnistusraamatusse. Lõpeb reaalkoormatise väljaostuga kohustatud isiku poolt. Lõpetamist on õigus nõuda mõlemal osapoolel. Hinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatusse kantud reaalkoormatise väärtus.
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
