Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seaduse analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks need inimesed karistada ei peaks saama?
  • Mida tohib öelda ja mida mitte?
Seaduse analüüs
§ 12.   Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav . Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Minu arvates on see seadus täiesti kasutu kui vaadata tänapäeva ühiskonna käitumist. Mitte keegi ei tunne mitte kuskil piire ja kedagi väga ei karistata ka selleeest. Pigem tuleb siin see mängu, et meil on sõnavabadus, aga siiski selliseid asju tehakse,öeldakse kritiseeritakse nagu nahavärv,orjentatsioon,sugu,päritolu jne. Kõik ütlevad seda mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Näiteks pagulaste teemal on palju sõna võetud,neid solvatud,halvustatud jne,kas sellepärast ei peaks karistada saama? Samamoodi ka omasoo iharad ja see,et mehed on hakanud üha rohkem meiki kandma. Internetis ripub ülevad tuhandeid videosi kus ropendatakse,sõimatakse neid kes on teistsugused ja ei tunta piiri mitte millegil. See on päris julm mis eriti interneti kommentaariumites ja postituses üleval ripub. Miks need inimesed karistada ei peaks saama? See on ju seaduses,et kedagi ei tohi diskrimineerida. Kust jookseb see piir sellevahel mida tohib öelda ja mida mitte? Minu arvates, ei ole see seadus piisavalt ära põhjendatud,et kust see piir jookseb. Muidugi igal inimesel on õigus oma arvamust avaldda, aga arvamus ei tohi minna liiale ja kurjaks. Minu arvates peaksid inimesed üle üldse igal pool tegelema omi asjadega ja vähem nokkima neid kes erinevad meist ükskõik millega,igal inimesel on õigus olla täpselt selline nagu ta olla tahab ja keegi ei sunni teda millekski,miks siis lihtsalt teised inimesed ei võiks sellega leppida kui sa erined. Samuti ma arvan,et seda on kõikjal maailmas nii kohutavalt palju ja keegi ei tee sellest seadusest välja ja vähesed saavad karistada sellise teguviisi eest. See seadus ei huvita kedagi,kõik niikuinii teevad ja ütlevad seda mis nad ise heaks arvavad. Kõik ikkagi algab kodusest kasvatusest ja meie vanemad peaksid olema need kes meile seda õpetavad,sest kui suurena sa pole sellest ikka aru saanud siis ei hoia sind ükski seadus kinni midagi ütlemast või tegemast. See seadus on suht kasutu. Ma arvan, et inimesed peaksid mõtlema kus ja mida ja kelle kohta nad ütlevad ja kontrollima oma suuvärki,maailm oleks palju parem nii.
Katarina Kilter 9B
Seaduse analüüs #1 Seaduse analüüs #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katarinakilter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arutlus-Põhiseadus II peatükk
1
doc

Arutlus: Põhiseadus II peatükk

Arutlus: Põhiseadus II peatükk § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. § 13

Ühiskonnaõpetus
Inimeste võrdsus – milles see seisneb
6
docx

Inimeste võrdsus – milles see seisneb?

Inimeste võrdsus – milles see seisneb? "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel

Inimene ja ühiskond
Riigiõigus - Põhiõigused-vabadused ja kohustused
40
pdf

Riigiõigus - Põhiõigused, vabadused ja kohustused

• Põhiõiguste piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud formaalsed nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas Põhiõiguste piirangu lubatavus • Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 • Põhiõiguse piirangu formaalsed tingimused: Seadusliku aluse põhimõte st: - seadus peab eksisteerima - seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid - seadus peab olema kättesaadav - seadus peab olema arusaadav • Põhiõiguse piirangu materiaalsed tingimused: - piirangu legitiimne eesmärk - proportsionaalsuse kontroll, kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused • Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta • Inimväärikus kui vabadusõiguse alus - kehalise puutumatuse austus ja kaitse

Riigiõigus
Võrdse kohtlemise printsiip
7
doc

Võrdse kohtlemise printsiip

TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1

Õigusteadus
Inimõigused
3
doc

Inimõigused

Praegu me räägime õigustest põhiliselt. Igal õigusel on oma plussid ja miinused , aga me arvame ,et plusse on rohkem. Näiteks õigus vabadusele ja individuaalsusele. Need uuendused on puudutanud inimesi, kes on teeninud vanglakaristust. Teatud tingimustel süüdi pärast kannab vanglakaristust ei pruugi vabastada vanglast. Üks pluss on see, et inimene kes jääti vanglasse on vanglas, mitte eeskirjade järgi, ja see inimene on oht ühiskonnale. Väga oluline teha kindlaks inimestele, et seaduse ees on kõik võrdsed. Kedagi ei tohi allutada diskrimineerimisele rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kihutamine riiklike, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelatud ja seadusega karistatav. Samuti on keelatud ja karistatav õhutada vihkamisele, vägivalla ja diskrimineerimise

Inimõigused
Usuvabadus
25
doc

Usuvabadus

Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7

Eetika
Loomuõigus - referaat
10
doc

Loomuõigus - referaat

Toon sellest peatükkist mõned väljendid ja paragrahvid, mis hästi iseloomustavad loomuõiguse: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. 6 Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada

Õigusõpetus
Inim- ja põhiõiguste võrdlustabel
10
pdf

Inim- ja põhiõiguste võrdlustabel

Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või PS § 12 ilma mingi diskrimineerimiseta selliste sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, sünnipärasest või muust asjaolust. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, Samuti ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik jurisdiktsioonilise või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest,

Inimõigused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun