Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Planeetide kokkuvõte (0)

1 HALB
Punktid
Merkuur
  • Päikesele lähim planeet
  • Päikesesüsteemi väikseim planeet.
    • Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast)
    • Pindala: 75 000 000 km2
  • Orbiit :
    • Pikkus: 360 000 000 km
    • Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva
    • Kiirus: 47,88 km/s
  • Vaadeldavus Eestis:
    • Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranži värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016 .
  • Nimi:
    • Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes . Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil ( Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).
  • Värvus: kollane või tumehall.

Veenus
  • Sarnasus Maaga:
    • Veenusel puudub vesi, aga süsihappegaasi on mõlemal planeedil umbes samapalju. Veenusel tekitab see vee puudumise tõttu tugeva kasvuhooneefekti. Arvatakse, et Veenusel tekkis elu paralleelselt Maaga, aga umbes pool miljonit aastat tagasi algas peatumatu soojenemine, mis hävitas kliima ja aurustas ookeanid.
  • Orbiit: peaaegu ringikujuline
  • Pöörlemine/ tiirlemine :
    • Aasta pikkus: 225 Maa ööpäeva
    • Ööpäev: 117 Maa ööpäeva (Veenuse aastas on 2 ööpäeva)
    • Pöörleb vastassuunas
    • Maale läheneb alati sama küljega
  • Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi.
  • Magnetväli puudub.

Marss
  • Pöörlemine/tiirlemine:
    • Aasta pikkus: 687 Maa ööpäeva
    • Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min
  • Pinnatemperatuur: +25 kraadi kuni -125 kraadi
  • Läbimõõt: 6750 km
  • Osa pinnavorme – kuivanud jõesängemeenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid – lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett.
  • Kuud:
    • Phobos (kreeka keeles „hirm“) ja Deimos (kreeka keeles „ ahastus “) on arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid .
  • Sarnasused Maaga:
    • Pöörlemistelgede kalle on enam-vähem sama. Marsil ilmnevad selle tõttu samuti aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam .

Jupiter
  • Päikesesüsteemi suurim planeet. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda.
  • Puudub tahke pind.
  • Temperatuur:
    • Keskmes: 20 000 kraadi
    • Pilvedes: -140 kraadi
  • Magnetväli on 20 korda tugevam kui Maal.
  • Kaaslased:
    • Teadaolevalt on neid 63. Neli suuremat:

Saturn
  • Läbimõõt: 120 600 km (9,4 korda suurem Maast)
  • Pöörlemine/tiirlemine:
    • Ööpäeva pikkus: 10 h 32 min 15 sek
    • Aasta pikkus: 29,5 Maa aastat
  • Saturn on tuntud oma rõngaste poolest.
  • Rõngad:
    • Algselt arvati, et rõngad on suhteliselt ajutine nähtus. Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei 1610 .aastal. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises nimekirjas.
  • Kuud:
    • Saturnil on vähemalt 60 kuud. Enamik neist on väga väikesed – 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 on väiksemad kui 50 km.
  • Saturn on kõige lapikum planeet Päikesesüsteemis. Läbimõõtude erinevus on 10%.

Uraan
  • Kuulub koos Jupiteri ja Saturniga hiidplaneetide hulka.
  • Esimene teleskoobi abil avastatud planeet.
  • Sarnaselt teisele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid.
  • Rõngad:
    • Praegu tuntakse 13 eristatavat rõngast. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad – nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter . Rõngad ei tekkinud planeediga samal ajal.
  • Kõige külmem planeet Päikesesüsteemis.
  • Kaaslased:
    • On avastatud 27 looduslikku kaaslast , mis on oma nimed saanud William Shakespeare’i ja Alexander Pope’i teoste tegelaskujude järgi. Uraani kaaslaste mass on kõige väiksem hiidplaneetide hulgas. Viimased kuud on avastatud 2003.aastal.
  • Avastatud William Herscheli poolt.

Neptuun
  • Mõõtmetelt ja välimuselt sarnane Uraanile.
  • Pöörlemine/tiirlemine:
    • Ööpäeva pikkus: 16 h 7 min
    • Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat
  • Kaaslased:
    • Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton, lisaks 5 nimetut kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta oma elu kuuna, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks.
  • Rõngad:
    • Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.
Vasakule Paremale
Planeetide kokkuvõte #1 Planeetide kokkuvõte #2 Planeetide kokkuvõte #3 Planeetide kokkuvõte #4 Planeetide kokkuvõte #5 Planeetide kokkuvõte #6 Planeetide kokkuvõte #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KreeteS Õppematerjali autor
L�hikokkuv�tted k�ikidest planeetidest P�ikeses�steemis (v�lja arvatud Maa).

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteem
27
doc

Päikesesüsteem

ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Valisin selle teema, kuna tahtsin rohkem teada saada päikesesüsteemist. Leian, et tegemist on väga huvitava teemaga. Oma referaadis käsitlen planeetide ajalugu, liigitamist, nende olemust ja omadusi. -3- 1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi. 1.1 Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 1.2 Koostise järgi:

Füüsika
Päikesesüsteem
6
docx

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti ­ langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun

Füüsika
Päikesesüsteem Referaat
13
doc

Päikesesüsteem Referaat.

Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest. Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke tuntud näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüdseks on avastatud paarsada eksoplaneeti või nende süsteemi, kuigi nende täpsest olemusest teatakse võrdlemisi vähe. Üheks võimaluseks planeedisüsteemide kindlakstegemiseks on tähtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme, analüüs. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside alampiirid ja kaugused tähest. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust. Kui planeet liigub Maalt

Füüsika
Planeedid ja päikesesüsteem
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed,

Füüsika
Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti
7
doc

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad

Füüsika
Päikesesüsteem-Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid
14
doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

.................................................................................................14 2 Sissejuhatus See uurimustöö päikesesüsteemist ja seal olevates planeetidest. Päirkesesüsteemi planeedid on päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad jagunevad omakorda maa rühma planeetide ja hiigelplaneetide vahel. Uurimustöö sisaldab veel päikesevarjutus, kuu faaside, komeetide ja metoriitede kohta informatsiooni 3 PÄIKESESÜSTEEM PÄIKE Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi masrsist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle

Füüsika
Päikesesüsteem
14
docx

Päikesesüsteem

PÄIKESESÜSTEEM Füüsika referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Ülesandeks on teha referaat astronoomia valdkonnast ning anda lühiülevaade päikesesüsteemist. Mina valisin töö teemaks päikesesüsteemi, kuna meie ise koos maaga oleme üks osa sellest. Samuti on erinevate planeetide kohta väga palju infot ning tore on läbi antud referaadi tegemise saada ka ise iga planeedi olemuselt natuke targemaks. 1. MIS ON PÄIKESESÜSTEEM? Päikesesüsteem koosneb päikesest ning tema ümber tiirlevatest objektidest. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsioonijõu tõttu (1). Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas

Astronoomia ja astroloogia
Päikesesüsteem
5
doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun