Kurkse retk (0)

KURKSE RETK
Analüüs
Lühikirjeldus: Baltpati luurerühm pidi Jaanus Karmi juhtimisel minema oma rühmaga Pakri saarele ellujäämiskursust läbi viima, kuhu oleks viinud ja hiljem tagasi toonud piirivalve . Kuid leitant Karm otsustas, et tagasi tulevad nad omade jõududega. Veetakistuse õppuse nimeks oli „Vilets elu“. Kahe 30m köite vahele oli seotud veemahutid ja varustus ja relvad – veemahutid sellejaoks, et varustust veepeal hoida. Alustati liikumist saare lõunatipust. Lonks brändit ja asuti teele. Pärast 500 meerti läbimist tuul on vahepeal hakanud kiiremini puhuma ja tõuseb lainetus ja kogunevad tumedad pilved. Vesi läheb vaikselt külmemaks. Tagasi ei olnud ka enam võimalik minna, kuna vastutuult oleks veel raskem. Karm julgustas mehi, et nad peaks vastu, 400 meetrit veel – kuigi tegelikkuses oli ligikaudu 1 kilomeeter veel. 22 eliitsõdurit on kogunenud ringiratast, nöörist on tekkinud pundar, millest kõik paaniliselt kinni höiavad. Meestel tekivad väsimuse märgid, hakatakse elu vastu huvi ära kaotama ja esimesed hakkavad vaikselt ära vajuma. Mõned üritasid kaldale abi järgi minna, kuid tulemusteta, neid enam ei nähtud. Tulistati õhku rakette – ka nendele ei reageeritud. Peksti üksteist vahepeal, kellel pilt hakkas tasku minema, et mehed ärkvel püsiks. Mõndadele tehti oopiski kunstlikku hingamist. Võidelnud 4 tundi vees külmaga, ja pooled mehed igavikku ära kaotatud , märkas neid kaldav seisev meremees. 8 inimest päääsevad eluga ja 14 sõdurile jäi see viimaseks ülesandeks. Messte surma põhjustas alajahtumine.
Tingimused: Temperatuur: vee temperatuur 14 kraadi.
Kurkse väina vahemaa : 2 km
Vee Sügavus: 1,5 – 2m
Aeg: 11.september 1997.a.
Keskkond: Selge sinine taevas, päike paistis , tuult polnud, lainetus puudus.
Teoreetiline taust: Kuna langenute surma põhjustas alajahtumine, mis oli tingitud vee madalast temperatuurist. Sellega seoses on organismidel välja arenenud kehatemperatuuri reguleerimismehhanism, mis lubab neil toime tulla ulatuslikus välistemperatuuri vahemikus. (+ väliskeskkonna tingimustega kohanemine nõuab alati lisa energiakulu ) Vaatame näiteks energiakulu iseloomustava suuruse nn ainevahetusliku erivõimsuse, mis iseloomustab ajaühikus tehtavad energiat. Inimese anivahetuslik erivõimsus on rasket füüsilist tööd tehes 300 kcal /m2h ja nendel sõduritel vees lõdisedes 250 kcal/m2h – kuhu lisandub omakorda veel see energia, mis kulub keha temperatuuri säilitamisele.( Loide , K.-R. 1998. „Füüsika I“. Tartu. KÜÕ Kõrgem Sõjakool.)
Võimalikud lahendused: Minu esimene näpunäide oleks: arvatakse küll, et alkohol aitab külma vastu, kuid tegelikkuses on alkoholi teooria järgmine – ta tegitab kyll alguses sooja olemise tunde, kuna alkohol paneb vereringe kiiremini liikuma, aga sellega ta kulutab ära jälle rohkem energiat, eriti kui peale tarbimise kaasneb füüsilisi tegevusi. Me küll täpselt ei tea palju sõdurid brändit enne vette minekut tarvitasid, aga alkoholi tarbimata jätmine oleks vb päästnud ühe või enama sõduri elu.
Üks lahendus olukorra päästmiseks: märgates tormi ja tuule ja lainetuse teket ja nähes, et enam ei jõua kaldale ujuda , oleks võinud kanistrite abiga teinud nööris ringikujulise parve, kuhu oleks kõik vähemalt äärepeale istuda. Oleks suudetud vältida kaaslaste teadvuse kaotamise korral põhja vajumist ja oleks säästnud kõvasti energiat, kuna oleks ära jäänud veepeal püsimiseks kuluv energia.
Kolmandaks lahenduseks oleksin võtnud seljast ära kõik riided mis võimalik .... kuna märg varustus lisas tohutu suure lisaenergia kulu, varustuse veepeal hoidmiseks. Ja pärast varustuse eemaldamist, oleks kindlasti mõni tragim isegi jõudnud kaldasse ujuda, sest riietega ujumisele kulub jälle kordades rohkem energiat.
2.õvpk
Kadett
Ranno Miller