„Kevade” (2)

6
Kevade valmimine
„Kevade” lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi “ Joosep Toots ”, kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki „Kevade” lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi režissööriks kinnitamist hakkast ta Panso- Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida.
Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati otsima koolidest. Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale seda leiti järgmine Toots, kes oli pärit Haapsalust, kuid peale esimest proovistseeni läks ta ära – tal oli vaja karja minna. Ning siis leiti laulupeolt Aare Laanemets . Tal küll puudus väline sarnasus Tootsiga, kuid tema miimika ja liikumine meeldis Arvo Kruusemendile. Aare Laanematsast saigi Toots. Eriti rahul oldi Arno osatäitjaga Arno Liiveriga. Nende iseloom ja välimus olid äravahetamiseni sarnased.
Arvo Kruusement tahtis, et film tuleks värviline. Kuid samal ajal oli tootmises „Viimne Reliikvia ” ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1. märtsil kõige lihtsama stseeniga. Sellesk on Imeliku ja Kuslapi koolitulek.Võtete ajal elasid noored Palamusel. Hommikul käidi kohalikus koolis ning pärastlõunal toimusid filmivõtted. Kuid enne filmimise algust toimusid suured ümberkorraldused Palamuse koolimaja ümber, sest suur osa võtteid pidid toimuma just seal. Nii kerkis koolimaja juurde uus saun , parandati koolimaja trepp, jõele ehitati purre, kiriku kõrvale ilmusid lasipuud, valmistati koolimajale uus silt jne. Filmivõtted toimuvad kahes etapis - talvel ja suvel. Suurt segadust tekitas see, et esimesel etapil mängis Tootsi Riho Siren ning teisel Aare Laanemets. Algas talve stseenide ümberfilmimine suvel. Abiks selle ettevõtmise juures oli Harry Rehe, kes oli filmi peaoperaator ning lume tegemiseks kasutati tuletõrjevahtu. Filmivõtted oleksid selle pärast peaaegu seisma jäänud. Viimane kaader filmiti 30. oktoobril 1969.
Kui fimi montaaž lõplikult valmis algas helilooja Veljo Tormise töö. Nagu Arvo Kruusement, annab ka Veljo Tormis „Kevadele” osake iseendast. Tema tööks jäi filmimiseks vajalike palade leidmine ja lindistamine. Ta tegi kõik, et filmi muusikaline külg oleks nii sisult kui vormilt korras. Filmis saab kuulda tema enda loomingut ja ka „Kui mina noor veel olin” ja „Lauliku lapsapõli” millega algab ka film.
1970. aasta jaanuaris esilinastub kauaoodatud „Kevade”. Palamusele oli tulnud mitu korda rohkem filmihuvilisi, kui kinosaali mahtus. Mõeldud kahe korra asemel tuleb filmi näidata viis korda järjest, hilisööni välja. Vaatajate hinnang on vaid kiitev ning isegi vabariigi filmikriitikud on meeldivalt üllatunud. Kõigil on heast filmist hea meel. „Kevade” venekeelne variant valmis 1970. aasta detsembris ja sellest sai ka üleliiduliselt üheks menukamaks eesti filmiks .
„Kevadele” järgnevad filmid „Suvi” valmis seitse ning „Sügis” kakskümmned üks aastat hiljem. Kui algselt taheti vahetada näitlejaid, siis Arvo Kruusement ei olnud sellega nõus. Arno Liiver (Arno), Riina Hein (Teele), Aare Laanemets (Toots), Margus Lepa (Kiir), Ain Lutsepp (Tõniss), Kaljo Kiisk ( Lible ) ja paljud teised näitlejad mängivad kõigis kolmes filmis.