alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the same
alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the same
Suur ja väike algustäht Ülevaade 8.-9.klassile NIMI võib olla · kohal ja ehitisel: Väike Munamägi, torn Pikk Hermann · riigil ja osariigil: Rootsi Kuningriik, Texase osariik · isikul ja olendil: Agatha Christie, Julk-Jüri, orkaan Camille · perioodikaväljandel: ajakiri Imeline Teadus, Eesti Ekspress · suhtlusportaalil: Facebook, Twitter · autasul: Murtud Rukkilille märk, Juhan Liivi luuleauhind · tootel/kaubal: assortii Must Roos, juust Atleet · üritusel: Valge Daami muusikapäevad, infomess Teeviit · sõidukil: laev Silja Europa, auto Opel Vectra · ansamblil: Kuldne Trio, Asutused, ettevõtted, organistasioonid, ühendused ·
d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute
klassikaaslaste ees olid tema keskseimad asjaajamised. Vempe tehes, ei mõelnud Joosep kordagi sellele, et ta koerust teeks, vaid, et tema rahutu ja väsimatu vaim otsis endile ainult tegevust. Punased plekid ta rõugearmilisel näol ning sõrmeküünte närimine reetsid tavaliselt ta sisemist erutust, kui ta peas oli taas valminud mõni uus koerustüki plaan. Oma vembud suunas Toots eeskätt õpilaste ühise vaenlase Julk-Jüri vastu, kelle pilliroo keppi ning pidevat kärkimist Joosep isegi tunda oli saanud. Kord vedas ta kooli kaasa oma koerakutsika Pitsu, kes halastamatult ülejäänud koolipäevaks üksildasse tuppa kinni pandi. Suurt huvi pakkusid Tootsile ka indiaanijutud, mis olenemata õpetajate vastuolule, siiski jütsi koolikapis seisid. Millaski lõiganud ta Kiire saabasteil nööbid eest ning teised põrandaprao vahele ära peitnud.
Seente kasutamine meditsiinis Seeneriiki kuulub suur julk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuid arvatakse jääb see 1,5 miljoni piiridesse. Osa neist on mikroskoopilised, kuid palju on ka palja silmaga nähtavad. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, loomakasvatuses, keskkonnakaitses ja meditsiinis. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade , kas hõõrdumise või põlike, raviks hallitanud sandaale
· a. laterna · b. köstri pildi · c. Kiire saapad · d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? · a. pikali heitma · b. silmad kinni panema · c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? · a. sinine · b. punane · c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? ·a. Raja · b. Saare · c. Ülesoo X. Mida tähendab väljend "päkki silma ajama? " · a. tappa andma · b. köstrit kiusama · c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk Jüriks? · a. Arnot · b. õpetaja Lauri · c. köstrit · d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? · a. raamatute lugemine · b. piiblisalmide päheõppimine · c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? · a. kingsepp · b. apteeker · c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus "kriiskad peal" ? · a. ilma mõistuseta · b. ahju siiber on kinni · c. õlilambil on klaaskuppel peal XV
• c. Kiire saapad • d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? • a. pikali heitma • b. silmad kinni panema • c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? • a. sinine • b. punane • c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? • a. Raja • b. Saare • c. Ülesoo X. Mida tähendab väljend “päkki silma ajama? “ • a. tappa andma • b. köstrit kiusama • c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk – Jüriks? • a. Arnot • b. õpetaja Lauri • c. köstrit • d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? • a. raamatute lugemine • b. piiblisalmide päheõppimine • c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? • a. kingsepp • b. apteeker • c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus “kriiskad peal” ? • a. ilma mõistuseta • b. ahju siiber on kinni • c. õlilambil on klaaskuppel
Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934)
ju tundis, et ta paljudest klassikaaslastest laiast maailmast rohkem teadis ja sellega ka põnevam poiss oli. Toots, kellele meeldis tundides unistada Kentuki Lõvist ja Kolumbuse ümbermaailmareisidest, keeldus tuupimast õppetükke, mis tema meelest vajalikud polnud. Ärksa vaimuga poiss eelistas vene keele raskete sõnade pähe õppimisele ja rehkendamisülesannetesse süvenemisse korraldada igasuguseid vempe, mida ta suunas õpilaste poolt vihatud trotsliku köstri, ehk Julk-Jüri vastu. Teda ei peatanud isegi alandavad karistused, nagu pilliroo kepiga peksa saamine ega nurgas seismine, sest Tootsi jaoks oli tähtis vaid see, et õpilased teda millegi eest tunnustasid ja , et ta köstrile pahameelt sai valmistada. Tootsi kõige tuntumad pahandused olid sauna akna katki laskmine oma püssiga, millest ta teistele palju oli rääkinud ja otsustas seda kõikidele julgetele demonstreerida, Kiire kodus
Võitis loosimisel 29. Mida ütles Toots püstoliga sihtides? Sure koer 30. Miks Tootsi arvates püss lahti ei läinud? Ta kartis, et tamasseri rauad, läheb lõhki. 31. Miks Arno kord koolist kojuminekuga hilja peale jäi? Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida. 32. Kes nägi Tõnissoni ja Liblet jõe ääres enne parve põhjalaskmist? Köögi-Liisa 33. Arno talu nimi.? Saare 34. Teele talu nimi? Raja 35. Mis oli Arno armsaim ajaviide? Jõe ääres istumine. 36. Köstri hüüdnimi? Julk Jüri 37. Kelle lubas Lible naiseks võtta? Mari, kes oli tüdrukuks Saare talus 38. Mida arvas toot, et kuidas oleks Teelet lihtsam jääaugust päästa? Toots arvas, et Teelet oleks jääaugust lihtne päästa,kui sild otse kaldast jääaugu juurde viiks. 39. Kes käisid haiguse ajal Arnot vaatamas? Miks teised ei käinud? Tõnisson ja Teele käisid vaatamas. Kardeti, et haigus levib edasi. 40. Tootsi koera nimi? Pitsu 41. Mida valetas Arno, kui uuriti parve põhja laskmise lugu?
Sõidukid Valged Purjed Autasu Eesti Taassünni orden Ürituste nimed Pimedate Ööde festival Riigd, kohanimed Eesti, Euroopa, Nõmme Rõhutakse riiki Eesti kroon, Läti saadik Isikute nimed Liisa, Joosep Hüüdnimed Julk-Jüri Väiksetähega: Keeled, rahvad hõimud eesti rahvas, vene keel Kohanimedest saadud tuletised väikemaarjalne, lõunaeestlane Nimedest saadud tuletised, tammsaarelik usud buda usk Teoste pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja suuretähega.
Venemaa) 10. Rahvuse rõhutamisel kasutame väikest algustähte, riigi (asukoha) rõhutamisel suurt (saksa kirjanik- saksa rahvusest kirjanik, võib elada ka mujal; Saksa kirjanik- Saksamaal elav kirjanik) · Erandid: murded ja murrakud kirjutame alati suure algustähega (Mulgi murre, Jõelähtme murrak) 11. Isikute ja teiste olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega (Ivan Julm, Karl XII- Karl Kaheteistkümnes, Julk-Jüri) · Ümberütlevates nimedes kasutame väikest tähte (Emajõe ööbik, ajaloo isa- Herodotos) 12.Isikunime täiendina kasutades kasutame suurt algustähte (Marshalli plaan) · Erandid: a) nimi on muutunud mittenimeks, väiketäht (amper, barbi, toomapäev) b) väikesega ka loomatõud ja usundid (orlovi traavel, muhamedi usk) 13. Asutuste nimed: nimi suure- täiend väikse tähega, ametlikult läbiv suurtäht
lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased Joosep Toots, Arno Tali, Raja 3 Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Kuulsamad jutustused on: ,,Andrese elukäik"(1923), ,,Õpilane Valter"(1927), ,,Pankrot" (1927), ,,Udu" (1928), ,,Tagahoovis" (1933) ja ,,Vaikne nurgake" (1934). Näidendeist õnnestunumaid on ,,Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud ja on ka valminud selle põhjal samanimeline multifilm. Lastejuttudest
.. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • reilendrit Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • munalakiga Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? • silgud Mida peab tegema, kui täht langeb? • midagi soovima Mis värvi oli Tootsi maakera? • punane Tootsi talu nimi? • Ülesoo Mida tähendab väljend “päkki silma ajama? “ • pudelit tühjaks jooma Keda kutsuti Julk – Jüriks? • köstrit Mis oli Arno armsaim ajaviide? • jõe ääres istumine Millist ametit pidas Kiire isa? • rätsep Mida tähendab ütlus “kriiskad peal” ? • ahju siiber on kinni Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? • paju
Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson
ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak
Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). "Kevade" Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud
Vanemuine, Mars. usundinimetustes: luteri usk, buda usk, muhamedi usk. Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook. PERIOODIKAVÄLJAANNED
Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, frits, mats, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement, napooleonikook. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli, Piibu- Leenu, Julk-Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Kupu-Kai, Sauna- Madis, Torupilli-Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga). Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir. Märkus
· Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
· Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks- Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime- Kaarli, Piibu-Leenu, Julk- Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja- Prits, Karja-Eedi, Kupu- Kai, Sauna-Madis, Torupilli- Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga). Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir. Märkus
erinevaid tõlgendusi saaks siis sellel samal Jumalal olla ja milline neist oleks õige? Kõik vagad hingekarjused on oma armastava jumalaga tihedalt seotud ja seega peaks paradiisiväravad neile peale surma kindlasti avatud olema. Sellest hoolimata et, inimene pole elanud oma elu kooskõlas kristliku religiooni nõuetega, võib ta elu viimastel hetkedel kutsuda preestri oma surivoodile viimaseks võidmiseks. Julk-Jüri tuleb siis suure jooksuga, et kõik halb veel viimasel hetkel heaks pöörata ning veenduda, et surija ,,viisa" paradiisi oleks korras (Yezidid kuradikummardajad on teisel veendumusel. Nad usuvad, et Jumal on kõikvõimas ja kõikeandestav ning seega leiavad nad, et nad peavad kummardama kuradit, kes valitseb neid nende eluaja. Nad usuvad, tõsimeeli, et Jumal andestab neile kõik nende patud, kui nad on läbinud nn viimse rituaali).
annaabi.ee 
