Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnariski hindamise konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõjur, kemikaal, kont, stressor, kirj, ohuallika, kemikaalid, ohjaja, hüpotees, määramatus, eeldatav, saasteaine, hindaja, alternatiivid, teata, ting, doos, kehakaal, halvim, vastuvõetav, kontseptuaalne, koostamisega, ökosüsteem, seedetrakt, käsitlus, iseloomustamine, sihtmärk, müra, võõrliigid, eeldatavasti, seoseid, kooslus, populatsioonRiskihindamise kava Kavandamisel on vaja kokku leppida järgnevas: - milliseid keskkonnakorralduslikke eesmärke riski ohjaja taotleb - kas hindamine peab toetama keskkonnakorraldusliku valiku tegemist - milliseid ülesandeid, sh edukuskriteeriume, seatakse ülesannete täitmise hindamiseks - hindamise käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid - hindamiseks kasutada olevad ressursid. Kokkulepe võiks hõlmata ka neid keskkonnariski hindamise korralduse ning metoodilisi aspekte, mis on seotud õiguslike nõuetega või tulenevad keskkonnariski
koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus (riski hüpotees) ning seda illustreeriv joonis, mis näitavad, kuidas mõjuri toime võiks jõuda sihtobjektini LOAEL madalaim kontsentratsioon või annus, mille statistiliselt usaldusväärset kahjulikku mõju on täheldatud mõjur keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju mõjuri levimistee tee, mida mööda mõjur või sellest alguse saanud kaudne mõju jõuab sihtobjektini ohtlikkus kahjutekitamisvääme; ohu määratlemine mõjuri ohtlikkust iseloomustavate omaduste ja ohuallika kirjeldus ohutustegur kvantitatiivne parand PNEC-i määramiseks organismidega tehtud katsete põhjal otsustaja kavandatud tegevuseks tegevusloa andja PEC stressori eeldatav kontsentratsioon keskkonnas, millega organismid kokku puutuvad
Riskianalüüsi kordamisteemad 1. Riski ja ohu mõisted. Risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse, tagajärgede kombinatsioon ja esinemise võimalus (tõenäosus) Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. Ebasoodsa sündmuse võimalikkus. Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus- mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju
laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. § 7 (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT11998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. § 8 (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. § 9 (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Toitu ja joogivett käitlevad töötajad Laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad Tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad Majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste töötajad Ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad Politsei- ja vanglatöötajad 18. Keemilised ohuregurid – a. Ohtlik kemikaal – kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. b. Kemikaalid võivad avaldada mürgist, sensilibeerivat, kahjulikku, sööbivat, kantserogeenset, mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja –ohutuse nõuded:
d. Tervisekontrolli peavad läbima: · Toitu ja joogivett käitlevad töötajad · Laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad · Tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad · Majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste töötajad · Ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad · Politsei- ja vanglatöötajad 18. Keemilised ohuregurid a. Ohtlik kemikaal kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. b. Kemikaalid võivad avaldada mürgist, sensilibeerivat, kahjulikku, sööbivat, kantserogeenset, mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja ohutuse nõuded:
16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad
RISKIANALÜÜS 05.09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO 16.02.05
või viia see võimalikult madalale tasemele. (3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] (6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2007, 3, 11 jõust. 1.03.2007] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISKIJUHTIMINE Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja ma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine xxx RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab mõjutada ainult neid tegureid, mille olemasolust ja tekkepõhjustest ollakse teadlikud.
kiirgus) ja elektromagnetväli · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, · kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Psühholoogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal?
§ 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. § 3. Kemikaali identifitseerimine (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel. (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri. § 4. Kemikaali käitlemine Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. § 5. Ohtlik kemikaal (1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 RISK............................................................................................................................................5 Risk ja määramatus............................................................................................................. 5 Puhas ja spekulatiivne risk..................................................................................................6 Riskiallikad ja nende koosmõju.......................................................................................... 6 RISKIANALÜÜS....................................................................................................................
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaits
Audentese Spordigümnaasium Referaat Geneetiliselt muundatud organism Nimi: Madis Loorents Klass: 12c Tallinn 2009 Sisukord: 1. Mis imeasi see GMO on? 2. Kuidas GMO-sid saadakse? Kui palju nad teistest samaliiki organismidest erinevad ja kus neid kasutatakse? 3. Kuidas üks või teine GMO turule pääseb ja mida peavad jälgima ja tegema selleks firmad, kes GMO-sid kasvatada tahavad? 4. Milline tähtsus on riskianalüüsil GMO-de lubamisel turule ja nende ohtlikkuse ja ohutuse määramisel? 4.1. Ohu määratlemine ja selle hindamine 4.2. Pärast ohu määratlemist on riskianalüüsi teine etapp tõenäosuse ja võimalusehindamine, et see oht tegelikkuses realiseerub 4.3. Nende kahe komponendi võimaliku ohu ja selle tekkimise tõenäosuse korrutisena leitakse risk, st k
ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Lisa: Koond tabelitest 5.1-5.5. Nr. Valdkonnad Käsitletav temaatika 1 Strateegiline sobivus ... ehk strateegiline põhjendus 1.1 Äriline vajadus · Äriline vajadus, millele projekt on suunatud ja miks seda on vaja nüüd (või teatud ajal ja miks seda vajadust varem ei olnud). 1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K17KO1 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: , MA Mõdriku 2017 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.................................................................................................................5 1.1.Üldine asutuse iseloomustus................................................................................5 1.2.Töökeskkonna kirjeldus.......................................................................................5 1.3.Töökoha kirjeldus.................................................................................................6 1.4.Töötaja tööülesannete kirjeldus........
remontima, tuleb kasutada piirdeid, kinnitusvahendeid tagada süviste servade kindlustus. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, orgaanilise päritoluga tolmud, biotsiid, vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid. Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervis, keskkonda või vara. Ohtlike kemikaalise ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja TTOS. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaali toime võib olla mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav, plahvatusohtlik, tuleohtlik ja oksüdeeruv. Käitelja peab
ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Page 8 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 Keemilised ohutegurid: Kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Bioloogilised ohutegurid: Mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin
Kõikide puhastuskeemiat. ninalimaskestade puhastuskemikaalide kohta peavad Puhastusvahenditega ärritusnähud, olema ohutuskaardid. Töötajad kokkupuutuvad ainult ärritusköha. peavad teadma, kui ohtlik kemikaal koristajad, koristamise ajal inimesele ja keskkonnale, milliseid kasutavad kummikindaid. isikukaitsevahendid tuleb kasutada, Eraldi kappi vältimaks tervisekahjustuste teket ja
kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis alusta kunstliku hingamisega kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse kontrolli, kas esineb soki tunnuseid kui kannatanu on teadvuseta, kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse, et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse. 40. Nimetage keemilised ohutegurid *Kemikaalid tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, kemikaalid või nende käsitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad keskkonda ja ohustavad töötajate tervist või keskkonda. *Materjalid *Sensibiliseerivad ained ehk ained, millel on võime muuta organism keemilise aine suhtes ülitundlikuks, mistõtteu vallanduvad allergilised reaktsioonid või kujunevad allergilised haigused/keemilised allergeenid *Asbest Põhjustavad mürgitusi, allergilisi nahahaiguseid, bronhiaalastmas jne 41. Mis on kemikaali piirnorm?
Riskil on mitmeid erinevaid tähendusi: Risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. Risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS
Positivism 19 sajandi lõpp, 20 sajandi algus teadmisi on võimalik saada ainult läbi kogemuste ning loodusnähtustest tulenevate empiiriliste teadmiste kaudu. Knowledge can be gained only through experience and empirical knowledge of natural phenomena. Religioossed ja metafüüsilised uskumuste süsteemid olid selle kohaselt kehtetud. Pidev hüpoteeside püstitamise, testimise ning ümberlükkamise või uuesti testimise protsess Hüpotees saab olla õige ainult sel juhul, kui see on testitav. Hüpoteesid, mis on millalgi testitud ei pruugi aga ilmtingimata tõesed olla. Edasine testimine on vajalik, sest tegelikult on võimatu tõestadad, et hüpotees on igati tõene. Näiteks on lihtne tõestada, et kemikaal (nt pestitsiid) on mõnele liigile kahjulik, kuid palju raskem on tõestada, et see kemikaal ei ole ühelegi elavale organismile kahjulik 6. The role of technology in environmental policymaking
lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17 2 Sissejuhatus Terve maailm koosneb keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Erinevate võimalike ühendite hulk on sisuliselt lõputu. Väga oluline on teada iga keemilise aine ehk kemikaali omadusi ja sellega seotud
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 7. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 8. Bioloogilised ohutegurid (1) Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb.
viia tervisekahjustuseni 31. Psühholoogilised ohutegurid Monotoone töö, töötja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda, liiga suure vastutusega töö, pingeolukordades töö, pideva suhtlemisvajadusega töö, vaimne ja seksuaalne ahistamine tööl 32. Keemilised ohutegurite klassifitseerimise alused Keemilised ohutegurid on: ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid, kemikaale sisaldavad materjalid Klassifitseerimise alused: plahvatusohtlikkus, oksüdeerivus, tuleoht, mürgised ja väga mürgised, kahjulikud, ülitundlikust esilekutsuvad, kantserogeensed, mutageensed, ärritavad, söövitavad, keskkonnaohtlikud 33. Bioloogilised ohutegurid Bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, geneetiliselt muundatud mikroorganismid, kehaaeritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained 34. Müra vähendamise abinõud
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
annaabi.ee 
