1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid,
keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad
Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust, et need säiluks ka tulevastele põlvedele. Säästva arengu põhiprobleem kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, info-) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Säästva arengu printiibid: · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast · Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal poliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest · Loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust · Tähelepanu pööramine keskkonna kahjustuste tekkimisele mitte tagajärgede likvideerimisele · Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel · Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused
heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi) ning põletus ja katalüütiline töötlus. Müra - mitteperioodiliselt võnkuv heli. Madala-, kesk- ja kõrgsageduslik. Tekkeviisilt jaotatakse: mehhaaniliseks ja aerodünaamiliseks. Vähendamise meetodid: tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine, tehnilised vahendid müra leevendamiseks, müra summutamine. Regulatsioonid Jagunevad: keskkonnamõjutusi reguleerivad normatiivid ja standardid (keskkonnakomponentide kvaliteetnõuded lähtudes esmajoones inimese tervisest ja
· uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell
materjalist (nt alumiiniumist) tingitud ,,nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog 27. Mida uurib elutsükli analüüs? Hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimalused ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. 28. Nimeta 3 globaalset keskkonnaprobleemi Maakerda ülerahvastatus Loodusvarade ammendumine ja kasutamine Looduse mitmekesisus Energiakasutus Saastumine 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu? Suremus on vähenenud (eriti arengumaades), sündivus aga on jäänud samaks Rahvastiku vananemise probleem, tööstusmaades Probleem seotud linnastumisega (urbanisatsioon) 30. Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu? Pereplaneerimine (nõustamine, arstlik teenindus) Sündivust vähendavad vahendid
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine
ammendumine ja kasutamine; Looduse mitmekesisus; Energiakasutus; Saastumine. 29. Mis põhjustab rahvastiku kiiret kasvu - Suremus on vähenenud(eriti arengumaades); 30. Kuidas piirata rahvastiku liiga kiiret kasvu - Pereplaneerimine; Sündivust vähendavad abivahendid; Naiste olukorra parandamine; Laste suremuse vähendamine; Abiellumisea tõstmine. 31. Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted - Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud; Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega; Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale; Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal; Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades
Ameeriklane heitis Indiale ette suurt sigivust ja ligi miljardilist elanikkonna suurust. Hindu vastas, et üks ameeriklane tarbib, raiskab ja saastab maakera rohkem kui viis hindut. Nii et kõik on suhteline, olenedes sellest, kelle vaatepunktist asjale vaadatakse. Praegu on nii, et üliarenenud maad on rahvaarvu tõusus defitsiitsed ja alaarenenud maad produktiivsed. Ent maakera ülerahvustumise probleemi juures ei tohi unustada, et tehnoloogia ja teadus on seni vastupidiselt pessimistlikele ennustustele kõikidest raskustest üle saanud ja saab seda loodetavasti ka tulevikus. Järjest on leitud uusi võimalusi maakera elanikkonna toitmiseks. Geneetiliselt muundatud organismid. Kas Eestis GMO kasvatamine on lubatud? Toidukilomeetrid. kilomeetrid, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel. säästev areng ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab
Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2. Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis
I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted. Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng. 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Loodusvarade säästva kasutamise juhis. *Kõik *Looduslike koosluste säilitam *Elamiskõlbuliku loodusvarad on piiratud *Taastuvate loodusvarade keskkonna säilitam *Taastuvate loodusvarade kaitse kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende *Maastike kaitse ja hooldus *Jäätmete käitlus uuenemise kiirusest *Eelistatum on võimalikult 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendam
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest
Kliimamuutustealased kokkulepped - Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon ei ole siduv, Kyoto protokoll: vähendada kasvuhoonegaase. Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina (arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Bioloogiline mitmekesisus - elukeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate elusorganismide paljusus- Geneetiline- Liigiline- Ökosüsteemiline. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse põhjused - bioloogilised, esteetilised, majanduslikud. Liikide hävimine - Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. Bioloogiline mitmekesisus kui taastumatu loodusvara. Hävimise põhjused - evolutsioon ja massilised hävimised. Kaasaegne massihävimine, Liigne
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.
2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus
eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013 2009 – Keskkonnaamet 2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.
1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007
.......................................................................... 18 TULU-KULU ANALÜÜS KESKKONNAPOLIITIKAS:....................................................................................... 18 MAJANDUSMEETMETE KASUTAMISE PÕHJUSED:.................................................................................... 18 EL LOODUSKAITSE: TAUST................................................................................................................... 18 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS:............................................................................................................. 19 LIIKIDE HÄVIMINE:................................................................................................................................ 19 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONID:................................................................................. 19 LOODUSKAITSE EUROOPA LIIDUS:.........................................................................
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.
Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks. KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud
likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. *Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. *Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; *Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest: keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust. *Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest; ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele;
- tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg. POTENTSIAALSELT KESKKONNAOHTLIKUD TEGEVUSED
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks?
kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model ) vältimisele suunatud mudel (preventive model ) ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model ) Need mudelid ei ole rangelt teineteisest eristatavad ja teineteisele keskkonnaõiguse ajalises arengus järgnevad. Tänapäevane keskkonnakaitse on pigem segu nendest kõigist. Keskkonnaõigusele on iseloomulik keskkonnariskide ebakindlus. Kuni tagajärg ei ole veel tekkinud, ei ole selle tekkimine kunagi tõsikindel. Teadus ei suuda alati anda kindlaid prognoose ja mõjuhinnanguid; meetmete tarvituselevõtmise või mittevõtmise otsustamisel on alati mingi kogus teadmatust. Keskkonnaõigust iseloomustab teravalt ka meetmete proportsionaalsuse küsimus. Saastaja-maksab-
halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina. Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
