Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme"
vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid suurem nõudlus tõstab hinda keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist tehniline lahendus
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid, LK alad. Energia - Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast - Nafta, maagaas, kivisüsi. Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia. Energiakulu seotud GDP-ga. USA tarbib 25% maailma energiast aastas. Hiina energiakulu kiiresti tõusmas. Ökoloogiline jalajälg - Maa võime toetada rahvastikku. Kui palju maad kulutatakse inimese "elatamiseks". Rahvusvaheline koostöö, säästev areng. Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm, 1992 ÜRO keskkonna- ja
Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA Ainekuruse eesmärgid: selgitada, kuidas arvestatakse ja rakendatakse loodusvarade kasutamise ja kaitse (hoidmise) juures ökonoomika põhimõtetega. Anda ülevaade sellest, milliseid vahendeid kasutatakse loodusvarade majandamise optimeerimiseks. Tutvustada üliõpilastele loodusvarade majandamise ökonoomikas kasutatavaid mõisteid ja olulisimaid teoreetilisi kontseptsioone. Kaasaegseid ühiskondi vaevab LOODUSVARADE PIISAVUSE küsimus. Kuna loodusvarad on tootmise sisendid, mida kasutatakse igapäevaselt väga suures mahus, siis
Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Keskkonnakorraldus avalikus sektoris arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Demingi juhtimismudel Kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta Kavanda - Keskkonnapoliitika - Olulised keskkonnaaspektid ja mõjud - Õigusaktide nõuded - Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad Vii ellu - Ressursid, rollid, vastutused ja volitused - Pädevus - Koolitus - Teadlikkus - Suhtlus - Dokumendiohje Kontrolli - Seire ja mõõtmised - Siseaudit - Tõendusdokumendi ohje - Mittevastavused 7 Täiusta - Juhtkonnapoolne ülevaatus - Väline suhtlus ja aruanne - Tõendamine/kinnitamine Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid
ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu, Heitetasu - saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed. Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse
Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega. Taastumatud. Reostavad. Energiasaagise mõiste (EROEI). Energiasaagis (Energy Return on Energy Invested, EROEI) näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingit energiaallikast üldse energiat kätte saada. 1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See tähendas, et nafta energiasaagis oli 30:1; mõnes Louisiana puurkaevus aga koguni 100:1, kuna nafat ei pidanud isegi pumpama – see pressis end ise maapõuest välja. Praeguseks on nafta keskmine energiasaagis langenud tasemele 8:1 ja see langeb veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel alternatiividel; lisaks ei tohi unustada, et taastuvenergia ammutamiseks vajalike
Muutus väärtushinnangutes: tarbimise ja elukvaliteedi seos Kuidas määratleda heaolu? Alates 1950ndatest peamised valdkonnad: Õhk Vesi Jäätmed Tuumaenergia ja sellega seonduvad probleemid 3 ,,Limits to growth" 1972 ja selle mõjud: MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks Majanduskasvu takistavad faktorid Peamised järeldused: Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku Vajalik piirata rahvastiku juurdekasvu ning majanduslikku arengut Stockholmi konverents 1972: Peamised järeldused: Majandusarenguga peab kaasnema hoolitsus looduse eest Saastus ei tohi ületada isepuhastus võimet Teaduse kasutamine keskkonnakaitse arendamiseks Peamised tulemused: Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine Rikaste vs vaeste riikide vastuolud ja kompromisside leidmine
arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Järgib Eesti riigi halduskorraldust. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta): Kavanda: Keskkonnapoliitika; keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad. Vii ellu: Ressursid, rollid, pädevus, koolitus ja teadlikkus; suhtlus ja teabevahetus; hädaolukordades tegutsemise kava. Kontrolli: Seire ja mõõtmised; korrigeerivad ja ennetavad tegevused; siseaudit. Täiusta: Juhtkonnapoolne ülevaatus; väline suhtlus ja aruanne; tõendamine/kinnitamine ja registreerimine. Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid: Kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria/ ISO 14000 seeria/ OHSAS 18000:
• Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Mis on keskkonnatasu? • Kohustuslik makse • Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt • Maksab tootja • Läheb tootmiskuludesse • Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse
development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh
· Pinnasesse; · Kõrvaldatakse jäätmeid Tasumäärade kehtestamine. Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju · Saastetasul: saasteaine või jäätmeohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; · Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Arvestatkse siis kui aasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; · Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; · Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; · Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; · Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse
o OHSAS 18000 – töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus: o keskkonnajuhtimissüsteemi võib vaadelda keskkonnakaitse korraldamise vahendina ja organisatsiooni üldise juhtimissüsteemi osana. Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud vastutus, toimingud, protseduurid, protsessid ning ressursid, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. o keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine. Süsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: o seadusandlus (rakendatavaid seadusi ja eeskirju on palju, riigid tugevdavad
preparaatidega. BIOINDIKATSIOON Keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite põhjal. Paljusid organisme kasutatakse näidisorganismidena keskkonnna seisundi hindamiseks. Kui organismid on head kohanejad, siis võib ära kasutada nende reaktsioone keskkonna seisundi hindamiseks. Bioindikatsioon keskkonna seisundi ja olude muutumise isel. organismide põhjal. Määratakse: Mullastiku Vee Õhu omadusi (kasut. kõige rohkem) Bioindikaator: Isend Populatsioon Kooslus Organismi bioloogiline, anatoomiline või muu tunnus Nõuded indikaatororganismidele: Ökoloogilised iseärasused ja keskkonna nõuded Laialt levinud, paikne, kergesti äratuntav lihtne mõõta ja arvutada Kitsas ökoloogiline amplituud e. taluvusala antud keskkonnateguri (nt. temp.) suhtes Peab kiiresti reageerima ja ka üheaegselt muutustele Analüüsi meetodid ühtlustatud. Bioindikaatoritena võib kasutada: Veetaimi, "maavarade" taimi Veekogude põhjaloomastikku
10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit niiskus atmosfääri gaasid soolsus toitained happelisus 11. Mis on kohanemine? Isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptsioon e. kohanemine 12. Mis on kohastumine? Liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptsioon ehk kohastumine 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon Keskonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad 14. Mis on toiduahel? Energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel 15. Mis on laguahel? Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpeb mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni 16. Mida näitab ökoloogiline püramiid?
pinnasesse; kõrvaldatakse jäätmeid. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju. Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu: kulusid, mida tehakse 1)keskkonna rikkumise, 2)saaste ja
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasu näiteid: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu.
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasu näiteid: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu.
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, e
· ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. XòYXX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XXYYXYXYYXX XXYYXY YXYXXX YYYY · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY
Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed investeeringud, ressursid paigutatakse õigetesse kohtadesse. Pigem filosoofiline mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud pannakse kinni… M. Friedman (üleval paremal)-Valiku vabadus, Kapitalisem ja vabadus (raamatud). USA majandusteadlane 20.saj. Rahateooria- arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitusest. Majandusteooria-majsubjektide käitumise üldistamine ja tõlgendamine (võimaldab aru
* Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP 2.Valikained: * Ehitusmaksumuse hindamine 3,0 AP * Ehitusettevõtte ökonoomika 2,5 AP * Ehituse juhtimine 4,0 AP * Ehitusinvesteeringud 2,0 AP * Kinnisvaraökonoomika 3,0 AP
oktoobril kl 16.45-17.30 ruumis SOC211A. Formaat: 1/3 valikvastustega küsimused, 2/3 lahtised lühiküsimused. Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15
Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta
jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse taotlused: Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid. Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille
Kameralism – riik on kui osaleja majandusprotsessis ehk võtsid osa majandustegevusest, maksude kasutamise vastu, arvasid, et riik teenib tulu vara ja ettevõtete kaudu. Smith – makse tuleks sisse nõuda vastavalt omandile, need peaksid olema lihtsalt kogutavad, kindlaksmääratud. Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell. TURU EFEKTIIVSUS Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada. Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi ja ei ole võimalik toota rohkem ilma,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
