Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lastekodu, hooldus, hooldaja, tulva, lapsendaja, mesosüsteem, kasvukeskkond, mikrosüsteem, eestkostja, väärtushinnangud, makrosüsteem, intervjuu, kattel, väljataga, kõiv, kasulaps, tuulik, seatakse, eestkosteasutus, haridus, lapsendamine, eksosüsteem, toonud, ibid, kasupere, perel, sotsiaaltöö, osakond, asendushooldus, keskkonnad, kasvatajadSOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega laste kokkupuude meesterahvastega on liiga väike.
Enne kui hakkame müüte purustama, vajab lahtiseletamist, millised on üldse vanemliku hooleta jäänud laste võimalused uues perekonnas kasvada. Loomulikult on lapsele parim jääda oma bioloogiliste vanematega või siis nende juurde tagasi pöörduda. Kui see aga pole mitmel põhjusel võimalik ning on selge, et lapse pärisvanemad ei suuda neid kunagi kasvatama ega hooldama hakata, on lapsele parim uude perekonda lapsendamine. Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ning seda reguleerib perekonnaseadus. Kõik toimib täpselt nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi
Enne kui hakkame müüte purustama, vajab lahtiseletamist, millised on üldse vanemliku hooleta jäänud laste võimalused uues perekonnas kasvada. Loomulikult on lapsele parim jääda oma bioloogiliste vanematega või siis nende juurde tagasi pöörduda. Kui see aga pole mitmel põhjusel võimalik ning on selge, et lapse pärisvanemad ei suuda neid kunagi kasvatama ega hooldama hakata, on lapsele parim uude perekonda lapsendamine. Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ning seda reguleerib perekonnaseadus. Kõik toimib täpselt nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi
Enne kui hakkame müüte purustama, vajab lahtiseletamist, millised on üldse vanemliku hooleta jäänud laste võimalused uues perekonnas kasvada. Loomulikult on lapsele parim jääda oma bioloogiliste vanematega või siis nende juurde tagasi pöörduda. Kui see aga pole mitmel põhjusel võimalik ning on selge, et lapse pärisvanemad ei suuda neid kunagi kasvatama ega hooldama hakata, on lapsele parim uude perekonda lapsendamine. Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ning seda reguleerib perekonnaseadus. Kõik toimib täpselt nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi
Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte....
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond....................
Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8
Kodu ja vanemad avaldavad tugevat sisulist mõju lapse isiksuse arengule.Kodu peab olema lapse jaoks kasvamise koht, talle turvalist, rahu, hellust ja armastust pakkuv koht. Laps ootab oma vanematelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja
järgi. Ühe või mõlema vanema lahkumine võib mõjutada nii kiindumussuhete kvaliteeti, toimetulekut igapäevaste tegevuste ja emotsioonidega. Ebakindla kiindumussuhtega lapsel on vanemas eas suurem risk ka psühhopatoloogiale. Vanemate välismaale tööle siirdumine kujutab endast tõsist sotsiaalset probleemi, kuna seoses sellega on häiritud laste isiklik toimetulek pingeliseks muutunud peresuhted takistavad lapse toimetulekut iseendaga ja koolitööd. (Pärna, Lai & Tulva 2008) Küsimusele, kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed, saab vastata kahe teooria abil. Esimene neist, õppimise teooria, keskendub peamiselt vanemate teadmiste ja oskuste defitsiidile ning nende endi negatiivsetele kogemustele nende lapsepõlves (loengumaterjalid). Antud teooria kinnitab väärkohtlemist õpitud käitumisena, see tõestab, et probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed, kuna väärkohtlemine on üks suurimaid
Laps ei õpi mitte täiskasvanute ja õpetajade sõnadest, vaid tegudest. Halbadel tegudel on lapsele ka negatiivne mõju. Laps õpib matkides. Esialgu oma vanemaid, siis juba tuttavaid ning ka õpetajaid. Kui laps näeb kellegi negatiivset käitumist, võib see muuta ka lapse käitumist. Laps võib arvata, et see oli õige käitumine, eriti juhul, kui seda ei seletata lapsele lahti. Last ümbritsevatest täiskasvanutest sõltub lapse suhtumine, väärtushinnangud ja käitumine aga ka see, kui õnnelik, usaldav ning tasakaalukas on laps. Juhul kui vanemad ja täiskasvanud on tihti tööga hõivatud ning pole lapse jaoks piisavalt aega, suureneb välismaailma mõju lapse arengule, laps ei suuda mõista temani jõudvat infot ning sel juhul on vaja täiskasvanu selgitusi. Lapsel on vaja inimesi, kes suudaks vastata kõigile tema küsimusele, seda rollik tuleb täita nii lapsevanematel, kui ka sugulastel ja lasteaiaõpetajal.
Ühekordselt makstavad toetused on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Ükskord aastas maksis riik ka koolitoetust, kuid 2009st aastast seda enam ei ole, siiski maksavad seda paljud omavalitsused. 1.2. Lapsendamine Lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse ptk 10 (RT I 1994,75, 1326). Vastavalt seadusele võib lapsendada ainult kuni 18-aastast isikut ning ainult lapse huvides. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise korral pöörduda Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonda. Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. 1.3. Asenduskodu teenus Asenduskodu teenus on uus teenuse liik, mille rakendamine jõustus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse muutmisele seadusena alates 2007.aasta 1
rikkumata Ennetamine Lapse heaolu eest vastutavad ennekõike vanemad ning riik sekkub ainult ja üksnes siis, kui selleks on olemas seaduslik alus normi näol Lapsesõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomise eest vastutavad ennekõike vanemad ja seejärel kogukond, kes on kohustatud märkama lapse arengu- ja erivajadusi ning lapsele õigeaegset abi osutama. Lapse probleemide ilmnemisel peab vanem või muu seaduslik esindaja või eestkostja või muu isik (tavakodanik) pöörduma lastekaitsetöötaja poole, kes annab nõu ja abi probleemi lahendamisel. KOV ja riik on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, mis tagavad iga lapse probleemi õigeaegse avastamise ja asjakohase abi osutamise võimalikkuse. Kaalutlusõigus ehk diskretsiooniõigus Tuleneb protsessinormidest (haldus- ja tsiviilmenetlusest) ning tähendab otsuse langetamisel parima võimaliku lahendi leidmist
2001, 18) Tartu laste tugikeskuse töötajad R. Soonetsi juhtimisel avaldasid 1997. aastal ülevaatliku kogumiku Laste väärkohtlemine. Autorid jagavad laste väärkohtlemise kolme rühma: Lapsele suunatud vägivallateod; Lapse hooletussejätmine ehk lapse vajaduste rahuldamata jätmine; Lapse ülehooldamine. (Soonets, 1997: 92) Nii on väärkohtlemine laiem mõiste kui vägivald, sest näiteks lapse ülehooldamist ei saa tõlgendada kui otsest vägivallategu. Sel puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, mis toob kaasa lapse ilmajätmise tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisvabadusest ning millega seatakse ohtu lapse isiksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng (Soonets jt 1997, 105). Ülikaitstuse definitsiooni osas ei ole paraku maailma lastekaitsespetsialistid ja teoreetikud jõudnud veel üksmeelele. Ka hooletussejätmine (füüsiline, emotsionaalne, tervislik, hariduslik) on pigem
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.
elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks. 10. Subsidiaarsus - põhimõtet järgides on hoolekandeteenuste arendamine, korraldamine ning neile juurdepääsu tagamine kliendile kõige lähemal seisva võimuorgani ülesanne. Enamuse teenuste puhul on selleks kohalik omavalitsus. 11. Erivajadus - tagajärg. organismi teatud funktisooni puudumine, alatalitus või kõrvalekalle 12. Asenduskodu - vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskodus võib elada laps, kelle vanemad ei ole võimelised tema eest hoolt kandma. 13. Toetatud elamine - teenus, mille eesmärgiks on inimese iseseisev toimetulek tavalisele võimalikult sarnases keskkonnas
süsteemidele, keda sotsiaaltöötajad oma töö käigus kohtavad. Sotsiaaltöö on loomu poolest ennetav, leevendav, rehabiliteeriv, juhendav, hooldav või arendav Mõisted 7) Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming Sotsiaalteenused- ennetavad sotsiaalteenused (sots.nõustamine), avahoolduse teenused, koduteenused, eluasemeteenused, päevane hooldamine hoolekandeasutuses institutsionaalne hooldus 13) Rehabilitatsioon- on eesmärgipärane ja ajaliselt piiratud protsess, aitamaks puudega inimesel saavutada parim võimalik intellektuaalne, füüsiline ja sotsiaalne funktsioneerimine, andes talle ühiskonna poolt vahendid ja võimalused oma elu muutmiseks, mis viib kohanemiseni 34) Sotsiaalne rehabilitatsioon- püütakse parandada inimese toimetulekuvõimet erinevates olukordades ning aidata tal realiseerida oma õigust kindlustada enesele parim võimalik osale mine ühiskonnas
adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Last ei saa ,,tagasi anda". Lapsendaja peab olema üldjuhul vähemalt 25aastane, füüsiliselt ja vaimselt terve ning suuteline last ülal pidama
Tema ütles, et me ei kasvata lastest õpetlasi, lapsed peavad õppima seda, mida eluks vaja läheb. Inimese meel on tabula rasa. Õige õppimine käib nii, et lastes äratatakse huvi ja antakse suund ,et ta oleks võimeline ise õppima Kõik inimesed on võimelised tõe otsinguks Kasvatuse seos käitumisega kasvatust saab kontrollida/allutada mõistusega. A.H. Francke Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega: Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme. Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid). J-J. Rousseau (1712-1778) Prantsuse filosoof
suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud
Näiteks agressiivsete laste tekkimise põhjus ongi: · piiride purunemine kui laps on piiridesse pandud; · peresisesed konfliktid laps püüab oma käitumisega viia tähelepanu pereprobleemidelt kõrvale; · konkurents peres agressiivsus võib olla pööratud kellegi vastu (näiteks noorem õde või vend peres). (Nõmme, 2009, 62.) Lapsed võtavad kooli kaasa kodus omandatud väärtushinnangud ja hoiakud, samuti vilumuse etendada kindlaid sotsiaalseid rolle, mida nad on harjunud oma vanemate ning õdede- vendadega suheldes (Walton & Powers 2001, 6-7). On lapsi, kelle kordarikkuv käitumisviis tulenebki tugevast emotsionaalsest patoloogiast: pere lagunemisega seotud traumast, emotsionaalsest hooletussejäetusest ja ärevusest peres toimuva pärast (kaasa arvatud kuritarvitamine). Vähimagi kahtluse puhul selliste eeltingimuste mõjust koolikäitumisele
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.
· Õigus abile - Kohustus teisi aidata · Õigus haridusele Kohustus õppida, koolikohustus · Õigus usule kohustus austada teisi uske · õigus puhtusele kohustus ennast puhtana hoida 3. Millised on ühiskonna ootused lastekodudele? · Oleks kujunenud valmisolek lastekodust lahkumiseks · Oleksid oskused igaäevaseks eluks · Et kasvandikele antaks neile vajalikku informatsiooni · Kasvandikel oleks võimalus uue koduga eelnevalt tutvuda · lastekodu oleks lapsele koduks 4. Kirjelda riskipere tunnuseid · peres üksikvanem · materiaalsed raskused · eluase vaeses elurajoonis · ülerahvastatud elamispind · puudub riigis elamisluba. 5. Laste varjupaik (tegevus, kes ja kui kaua seal viibib, kes toob...) Mõeldud kuni 18.- aastastele, pakkumaks neile ajutist peavarju, abi, tuge ja kaitset Lapsi võivad viia varjupaika : · asutuste või organisatsioonide töötajad · Vanemad, kasuvanemad
PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamistek
millised millal tulevad ei tea keegi täpselt. Referaadi eesmärk on selgitada lihtsas keeles just seda teemat puudutavaid tõdesid. Töötamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse kohaselt võib töötajaks olla 18-aastaseks saanud isik. 13 14-aastane laps võib reeglina töötada ainult koolivaheaegadel või osaledes õppimise kõrval teatri- ja kontsertasutuste loomingulises tegevuses. Erandjuhtudel võib töötajaks olla 15-aastaseks saanud alaealine ühe vanema või hooldaja kirjalikul nõusolekul, kui töötamine ei ohusta alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ning ei ole alaealisele keelatud. Töölepingu seaduse alusel tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis: 1. ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2. ohustab alaealise kõlblust; 3. sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata
Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Isa roll laste kasvatamisel on olulise tähtsusega, kui pöörata tähelepanu laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemise aluseks olevate rolli eeskujude järele. (J.Madisson, 2009).
4. Tänapäevane interaktsiooniline mudel (Bronferbrenner)- põhineb kontekstuaalsel teoorial , tuleb arvestada nii lapse, täiskasvanu kui ka keskkondlikke tingimusi, keskne on selles keskkond. Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühhopatoloogia ei esine nendes peredes, kus toimub laste väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini. Lapse väärkohtlemise def keskmeks jääb mitte ahistaja süü selle teo puhul, vaid lapse hooldaja aktiivne või passiivne käitumine lapse suhtes, mis teeb lapsele haiget või kahju interaktsioonilises suhete võrgustikus. Minevikust pärit müüdid võivad mõjutada inimeste suhtumist laste väärkohtlemisse. Ka see kuidas inimest kasvatati mõjutab seda kuidas tema oma lapsi kasvatab või elukaaslasega käitub (kui lapsena füüsiliselt karistatud laps saab suureks on tõenäosus et ka kasutab füüsilist vägivalda oma elukaaslase või laste peal).
tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on järgneva põlvkonna arengus võtmeroll. (Tuuling 2007) Ka isal on perekonnas olnud läbi aegade täita oluline osa. Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle – ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. (Tuuling 2007) Isa peab olema lapsele kättesaadav, sest ta mõjutab suuresti lapse arengut. Ema ülesanne on kaasata isa lapse kasvatusse igal võimalusel, sest kui last kasvatab ainult üks vanem (kas siis ainult ema või isa), võib lapse areng olla ainult ühepoolne. 6 2.1
vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a.,teovõimeline, kasvatamiseks suuteline, vanus lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 a, lapsendada ei saa isik, kellel on laps ära võetud, eestkostja või vanema õigused ära võetud, teovõimetu isik. Lapsendamise saladus: Isik, kes teab lapsendamisest, peab hoidma lapsendamise saladust.
Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. 1.1 Vanemate õigused ja kohustused Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus §49). (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (perekonnaseadus §50). Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval
2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus) Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus) Maksukorralduse seadus § 49 lg 1 p 2 (maksuhalduri taandamine)
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus
). Hariduse andmine on riigi järelevalve all. PEREKONNASEADUS (2009): § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine (1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (alla 7a. last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi
annaabi.ee 
