Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsunft, linnamüür, kirik, tsunftid, haridus, müürid, bologna, tsunftide, meistrite, gildi, ülikoolid, kaupmehed, õpipoiss, sellis, organisatsioon, linnakultuur, sigu, keskaegsete, turuplats, eeslinnad, senjöör, raad, privileegid, lubada, omaette, kasvatamine, hierarhia, koguni, tsunftides, paljudele, novgorodi, koge, suuremates, loodusteaduste.linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn o Linna süda o Kesklinna ümber all-linn
söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks. Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda. Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka kaupmeestele väljaveoks. (PILT: keskaegsest linnapildist) 4. Tsunftid ja gildid Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Hakkasid uuesti kujunema Itaalias ja Prantsusmaal 10. ja 11. saj. Eelduseks käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid: turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurim linn Pariis u 100 000 elanikuga. (London 40 000; Tallinn 6000 ja Tartu 4500) enamus linnasid olid alla 1000 elanikuga. Alates 14. saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega seoses kahanema. Uus tõus 15. saj lõpul. Linna tähtsaimad olid müür ja linnaõigus. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja
Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. Skraa,mis määras tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meitsrite seast valitud vanem. Et saada meistriks, tuli tuli esitada meistritöö. Kui kõik oli sobivaks tunnistatud, tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paraku käis see enamusele üle jõu. Et alustada tööd meistrina,oli aga kõigele lisaks vaja veresugulust oma senise meistri või abiellumine tema perekonda. Lisaks täitis tsunft oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni,mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Peale kõige muu tegutsesid tsunftid kui seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea liikmete käitumise eest. Need kes tegelesid tsunftivälise käsitööga nimetati tsunftijänesteks, kelle vastu käis pidev võitlus. Ühe
puumajades. Linnade kujunemise tingimused käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste ja kiriklike või halduskeskuste ümber. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnas oli ka raekoda. Olulised olid kauplemine, jumalateenimine. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli 100 000 joone ületanud. Järgmiseks Itaalia, Madalmaade linnad. LINNA VÄLISILME · Müürid jagasid linna kaheks: maa, mida kaitsti ja maa, mida ohvriks toodi. Linn suurenes pidevalt, seega ehitati uusi müüri linnad ümber. · Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid. Võis olla varikatused tänevatel, moodustades koridorid. · Oli kindel kord, arenguplaan. · Linna südame ümber all-linn, mida ümbritsesid eeslinnad. MÜÜRID JA PRIVILEEGID · Linnamüür ja linnaõigus
Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid
Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos 13.sajandil esimese entsüklopeedia. 7) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid moseede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. See, mida nimetati teaduseks, ei olnud tegelikult mingi teadus meie mõistes, sest põhiliselt uuriti ikka Koraani ja Muhameedi elu.
Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele, mistõttu tekkis pangandus. Raha müntimise õigus oli riikide valitsejatel, suurfeodaalidel ning suurematel linnadel. Peamiselt olid pankurid juudid, sest nende usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest. Ajapikku muutusid pangad ka valitsejate ja paavstide finantseerijateks, mille tõttu need olid sageli pankadest sõltuvuses. Keskajal uuenesid töövõtted väga aeglaselt. Selle põhjuseks oli tsunftikord. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki ning kontrollida toodangu kvaliteeti. Tsunfti liikmete õigused ja kohustused olid fikseeritud tsunfti põhikirja skraaga. Keskajal oli reklaam ja konkurents keelatud ning kasutatavad töövõtted fikseeritud. Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud. Tsunftide katuseorganisatsioon gild ühendas
kirjutamist NB! Linnakodaniku õigused sõltusid: tööalast (N: jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) varanduslikust seisundist (N: majaomanikel teatud eesõigused) 3 TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist
mitte soovivad voolud · erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma (konflikt = kontakt) · Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis täiesti edukas läänemaailmaga liitumine aitas kaasa arengule ROMAANI JA GOOTI STIIL · Lääne-Euroopa jõudis kõikehõlmava ühtse stiili romaani stiili juurde alles 10. sajandil · kirik pidi mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju ilma ja vaenlase eest kirik pidi olema tugev ja mõjukas · sajandite jooksul kirikute kaitsefunktsioon vähenes ja nad hakkasid muutuma kunstipärasemaks · 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil · 13. sajandil levis üle kogu Euroopa · gooti stiili tõrjus Euroopast välja alles 14
Seda klauslit kasutasid pärisorjadest talupojad, kes linna põgenesid, teades, et end 1 aasta ja 1 päeva linnas varjates, saavad nad vabadeks linnakodanikeks ("Linnaõhk teeb vabaks!"). Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne. Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse. Käsitöö ja tsunftid Suurema osa linnaelanikest moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketoomisega. Vaatamata sellele, et nad tootsid vahetuse jaoks, valmistasid nad siiski suurema osa eluks vajaminevast ise. Käsitöölise majapidamisse kuulus tavaliselt maja, mille siseõues asus laut loomade ja lindudega. Linnamüüri taga olid köögivljaaiad, ühiskarjamaa ja -mets, kust saadi tarbe- ning küttepuud. Käsitöölise suurimaks varanduseks olid tootmisvahendid, mida pärandati põlvest-põlve
18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret. RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem. Tsunftid hoolitsesid ka oma liikmete vaba aja veetmise ja seltskondliku läbikäimise eest (peod, ühised söömaajad, koosolekud jne). Jõukamatel tsunftidel oli kooskäimiseks oma maja, oma tsunftiatribuutika (pitsat, tsunftilaegas, kann, lipud jne nagu kaupmeeste gildidelgi). Tsunftide õlul oli ka vaeste hoolekanne (abistati vanu, haigeid töövõimetuid või vaesunud tsunftikaaslasi). 19. Kirjelda, kuidas sai õpipoisist meistriks.
Külaskäik keskaegsesse linna Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi.
käsitöö ja kaubanduskeskused. 3 Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu
Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid
meistreid Mõndadele tänavatele pandi ametite järgi nimed nt Sepa, Värvijate Parkkojad ja sepad pidid töötama linnamüüridest väljas, sest nende töö segas linlasi Suuremates linnades leidus umbes 100 ametiala ning väiksemates kõigest 20-40 Osad käsitööametid olid auväärsemad, see sõltus materjalist ja oskuste keerukusest Paremate ametite hulka arvati kullassepad, rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad Käsitööametid Tsunftid 12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas ametis olla Euroopa linnades kujunes välja tsunftisundus ehk kord, mis lubas teatud erialal töötada ainult vastava tsunfti meistril Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa
perekondadeks, s.t perekonnad, kellest võiks rae liikmeid tulla. Linna omavalitsus tekkis tihti maahärra valitsuse kõrvale. Linnakodanikud koondusid gildidesse ja tsunftidesse, mis olid nii ametialased kui vaimulikud ühendused, tihti olid nad omavahel ka sulandunud. Olid käsitöölistetsunftid, kuid samas olid ka gildid, kuhu kuulsusid nii käsitöölised kui kaupmehed. Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud
perekondadeks, s.t perekonnad, kellest võiks rae liikmeid tulla. Linna omavalitsus tekkis tihti maahärra valitsuse kõrvale. Linnakodanikud koondusid gildidesse ja tsunftidesse, mis olid nii ametialased kui vaimulikud ühendused, tihti olid nad omavahel ka sulandunud. Olid käsitöölistetsunftid, kuid samas olid ka gildid, kuhu kuulsusid nii käsitöölised kui kaupmehed. Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette priviligeeritud ühingu suurgildi. Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: need kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri ehk skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kabelid ja kaitsepühakud. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud
200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga (Kõiv, Raudkivi 1996: 75). Elu keskaegses linnas Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Enamasti laienes keskaegne linn mitmes järgus. Turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone - raekoda. Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linnamüür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud kiiresti. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis
rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas
vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised oma tooteid müüa ja tööks vajalikke materjale osta. Siia tulid sageli ka sissesõitnud kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. LINNA TUNNUSED Linnamüür Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. Vana- ja keskajal olid müürid linnade ümber üldlevinud. Massiivsete müüride ehitamine oli eriti hoos linnriikides.See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Linnamüüride tõttu olid majad ehitatud tihedasti üksteise kõrvale, kuna ruumi
Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd.
Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri juures) - sedööver (meistritöö, mis tuli valmistada, et saada meistriks) - meister. Sellid, kes meistrikohta ei saanud, nimetati igavesteks sellideks. Suurgild (Mustpeade gild) seisis kaupmeeste huvide eest.
teenistusele. · Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga. · Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas. c. Rüütel kui sõjameheseisus: · Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse. · Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. · Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. · Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. 3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a
Arvan, et kõrgkeskajal alguse saanud kaubanduslik areng nendes linnades on teinud neist ka tänapäeval olulised kaubanduslikud keskused. Selle üheks näiteks võib tuua Londoni, mis on üks suurimaid kaubanduslinnu Euroopas ka tänapäeval. Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk.
Trükikunsti leiutamine hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uusi teadmisi ning ideid. Üks olulisemaid etappe keskajal on olnud ka ülikoolid teke. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Määravaks sai ka kiriku osa. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad, ja see, keda huvitasid haridus ja teadus, pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse. Uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Algselt moodustas ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioone - universiteete, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Ülikoolidesse valiti juhid rektorid. Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt
vastased püüdsid teineteist suure hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha paisata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokusaamised. Turniiridel edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed
annaabi.ee 
