Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaegne linn ja elu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, linnaõigus, haridus, koole, keskaeg, oxford, linnaelanike, kaupmehed, kirjaoskus, linlaste, olemasolevat, arstiteaduse, seadustik, vabaneda, vahekord, linnaõigused, sunnismaine, talupoeg, ümbritsevast, soodustamiseks, hoolekanne, kohtumõistmine, hoolitsus, tsunftid, gildid, põhikiri, skraa, kabelid, kaitsepühakud, linnanõukogu, hiljapõllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Linna sisekorraldus Kogu maa kuulus keskajal maaisandale - olgu selleks kuningas, suur- või väikefeodaal. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa
vastased püüdsid teineteist suure hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha paisata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Turniiridest said erinevate aadlisuguvõsade, senjööride ja nende vasallide, aga ka lihtrahva olulised kokusaamised. Turniiridel edukad rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt. Kiriku vastasseis ei andnud aga tulemusi ja kui ohvrite arv hakkas langema tühistas kirik oma keelu. Relvastus-raskerelvastatud rüütli peamised ründrelvad olid piik ja mõõk,kui rüütlilte kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad
kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev.
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev.
Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse (seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas) · Linn oli sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast.
asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus · Talupojad põgenesid linna või ostsid end raha eest vabaks · Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks · Pt21.4 Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud? · Kuna suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, pole neilt eriti säilinud kirjalikke tekste · Talupoegade elust teame tänu vaimulike, feodaalide ja linnaelanike tähelepanekutele · Talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga, neid peeti räpaseks ja metsikuks, araks ja petlikuks · 22.1 · Paiknemine soodsas kauplemiskohas (jõesuudme, silla, koolmekoha juures, soodsas sadamapaigas) · Palju talupoegi, kelle toodang linlasi toitis ja kes elanikkonda täiendasid · Lääne-Euroopas üle 100 000 elaniku Veneetsia, Firenze, Pariis; Bütsantsi pealinnas Konstantinoopolis kuni 1 miljon · 22.2
LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng
ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Need, kes ühingutesse ei kuulunud, jäid sageli kodanike hulgast välja. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele(kuningale, suur-või väikefeodaalile). Senjöör kehtestas sageli linnale linnaõiguse(seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas), kuna tal oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linnaõigus nägi ka ette, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur
Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. Raad omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Gild keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus seadustik, mille alusel linn oma elu korraldaks. Tsunft linnakäsitöökiste kutseühing kesk- ja varauusajal. Paavst roomakatoliku kiriku pea. Piiskop on roomakatoliku kiriku ülemvaimulik. Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Katedraal toom- ehk peakirik Visitatsioon kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendendi) või
teenistusele. · Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga. · Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas. c. Rüütel kui sõjameheseisus: · Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse. · Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. · Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. · Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. 3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a
näitamiseks ning kuulsuse võitmiseks peeti aga organiseeritud sõjamänge e. turniire. Algul olid turniirid väikesed lahingud, see oli aga ohvriterohke, mistõttu mindi üle kahe rüütli vahelisele võistlusele üksteise sadulast paiskamiseks. Ühiskonna suhtumine oli vastakas ühelt poolt meelitas see palju pealtvaatajaid (ning sellest sai aadli ja lihtrahva kokkusaamiskoht) ning andis võimaluse rüütlitele aadlineiude tähelepanu võitmiseks, teisalt suhtus sellesse negatiivselt kirik (kes proovis keelustada mõttetut verevalamist) · Abielu eesmärk oli seaduslike järglaste saamine ja perekondadevahelise liidu sõlmimine, isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud), juhtus ka kloostrissesaatmist. Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõiki olulisemaid vooruseid: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suurmeelsus. Lisaks ülistati armastust aadlineiu e
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus
sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õigus-valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki
ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG
killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride
Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust. Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes
Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja
kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd.
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus
kelle jaoks olid nad algselt kannupoisid. Rüütlid kasvatasid tulevasi aadlikke. Umbes 20 aastaselt löödi nad pidulikult rüütliteks. LÄÄN=MÕIS=FEOOD *Humanism ja renessanss Kujunemise põhjused, koht; mõisted; levik Euroopasse ja tähtsus; Erasmus Rotterdamist Renessanss ning humanism levis üle kogu Euroopa (renaissance taassünd). Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete.
Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada
Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London. Esimsed ülikoolid rajati 12.saj kloostri- v linnakoolid baasil: Bologne (Ita õigustead), Pariis (teoloogia), Oxford (loodusteadused). 13.saj Cambridge (Ing), Salamanca (Hisp). Kesk-Eur esimesed ük 14.s Heidelberg, Krakov, Viin, Buda. P-Eur 17.s Uppsala. 1632 TÜ. Protestantlikud riigid: Põhja-Saksamaa (luterlus), Inglismaa (anglikaani kirik), Sveits (kalvinism), Prantsusmaa, Shotimaa(kalvinism) , Madalmaad (tänapäeva Holland, Belgia, luterlus), Skandinaavia maad (Taani, Rootsi, Soome, luterlus), Vana-Liivima (luterlus, nõrgenes Saksaordu ja
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga
Kuni 40nda eluaastani tegeles äriga. ~610. aasta paiku hakkas huvi tundma usuprobleemide vastu. Veetis palju aega kõrbes üksi palvetades. Seal tuli tema juude peaingel Gabriel, kes andis talle edasi Allahi käsu. See oli, et Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja et tema ülesanne on teha kõigile selgeks, et tuleb tunnistada ainult üht jumalat Allahit. Muhamed hakkas kuulutama ainujumala usku usku Allahisse. Tegutses esialgu Mekas, aga väga suurt edu tal polnud. Kaupmehed kartsid, et ainujumalakultusega tuleb sissetuleku langus. Muhamed oli sunnitud Mekast lahkuma. 622 lahkus ta Mekast Mediinasse. Seda aastat peetakse ajaarvamise alguseks islamiusulistel. Neil on kasutusel kuukalender ning aasta pikkus on teine, kui meil. Mediinas leidis Muhamed poolehoidu, mis suurenes. Kuna tema pooldajaskond suurenes, siis sai ta 630. a minna tagasi Mekasse ja see hõivata. 2 viimase eluaastaga levitas ta kogu Araabia poolsaarele Muhamedi usu. Oli tekkinud araablastel oma riik
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt
Pilet 3 1.Egiptuse religioon ja kultuur Kiri ja haridus- arenes u ühel ajal tsivilastsiooniga. Egiptuse kirjaks olid hieroglüüfid, meenutavad välimuselt piltkirja ja on tõenäoliselt ka sellest välja arenenud. Kiri oli keeruline ja märke oli palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Põhiliselt kirjutati nendega enamasti poliitilisi ja muid tähtsaid tekste, kuna kirjutamisega läks kaua aega. Kirjaoskus oli suur privileeg, ainult 1% kogumaa elanikkonnast oskas kirjutada. Kirjutama õpiti koolis, enamasti rikkad õppisid seal, õppimine oli vaevaline ja raske, ülikute jaoks oli kirjaoskus ensesestmõistetav aga vaesematele tõi se kaasa pääsu kirjaseisusesse või preesterkonna või tagas materiaalse heaolu või auväärt ühiskondliku positisiooni. Kirjutati papüürusele. Valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist.
sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk
Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20
Kohaliku kiriku korraldust hakkasid juhtima kohalikud ilmalikud seisused. Linnad: 17. sajandi alguseks oli Eesti alal kümme linnaõiguslikku asulat: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Kuressaare ja Valga. Linnade laastamine järgnes Põhja-sõja ajal. Tartu, Arva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale. Rootsi pealetungi kartuses lasti Tartu 12. juulil 1708 venelaste poolt õhku. Järgnevatel aastakümnetel sõjas hävinud linnad taastati ning linnaelanike arv kasvas jõudsalt. 1782. aastal oli rahvaarvult suurim linn Eestis endiselt 10 000 elanikuga Tallinn. Tartus 3400, Narvas 3000, Pärnus 2000, Kuressaares 1400. Peeter I kinnitas 1712. aastal vaid Tallinna linnaõigused. Tartu, Pärnu ja Narva linnaõigusi tunnistasid Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad
suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine 19. sajandi alguses. Narva kiiret kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Uusi linnu tekkis ka vabrikute ja tehaste juurde ning raudteesõlmedesse (näiteks Kunda, Sindi, Aseri, Kärdla, Tapa jpt), kuid tollal ei tunnistatud neid ametlikeks linnadeks. Kui 1863. aastal oli Eestis linlasi 8,7 %, siis 1897.aastaks oli linlaste osatähtsus tõusnud 19,2 % s.o. 34 aastaga kahekordistunud. 19. sajandi alguses oli linnastumine kõige kiirem Lõuna-Eestis, raudteevõrgu loomisega suurenes aga eelkõige Tallinna, Narva ja Rakvere osatähtsus. 1871-1881 aastatel sai alguse Eesti tallinnastumine. Tallinn kujunes sajandi lõpuks Narva kõrval teiseks tähtsamaks tööstuskeskuseks. Eriti intensiivne oli linnastumine sajandivahetusel ja Esimese maailmasõja algusaastatel nii immigratsiooni kui maalt linna rände tõttu. Kui 19
annaabi.ee 
