Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulga...
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise en...
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei o...
Ajaloo Kontrolltöö Pt. 1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujun...
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite va...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu ...
Keskaeg Ajalugu 7 klass Lyvian Albu Keskajast üldiselt Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5.sajandist kuni 15.sajandini. Keskaeg jagatakse kolmeks: Varakeskaeg (5.11. sajand), Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) ja Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) Keskaegne linn Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Linna süda Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks ol...
Arutlus Hillar Palametsa raamatu põhjal ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" 1.Tootmis ja tehnika areng Tehnika arenemine keskajal oli tingitud eelkõige käsitöö ja põllumajanduse vajadusest. Tööriistade valmistamiseks vajasid nii talupojad, kui käsitöölised metalli, eelkõige rauda. Toodang kasvas jõudsalt, kui sulatusahjudesse hakati käsilõõtsa asemel õhku puhuma vesiratta abil töötavate lõõtsadega. Sellegi poolest tootmist pidurdas energiavähesus ja sellepärast pandigi need tööle loomade, voolava vee või tuule jõul. Keskaja peamised jõumasinad olid veskid. Algul kasutati veskeid vilja jahvatamiseks aga hiljem juba jõumasinana. Samuti oli veskeid erinevaid : altvoolu ja pealtvoolu vesiveskid. 2.Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik Keskajal arvati, et inimese elu jaguneb kaheks : lühikeseks maapealseks ja sellel järgnevaks eluks, mis viib inimese kas taeva õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopis...
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Varakeskaja lõpul tänu majandusolude paranemisele taastekkisid linnad. Uuendused põllumajanduses soodustasid kaubandus ja majandus arengut. Kaubavahetus hakkas toimuma rahvarohketes, soodsates kohtades, millest tekkisid linnad. Keskaegsed linnad olid võimsad, kuid kas võib väita, et see oli kui riik riigis? Keskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati fe...
Kirjandus II kontrolltöö õp. lk. 12- 55 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. * 3 kultuuri: vaimulik kultuur, * kirjakultuuri tekke (müüdid kirjutatakse rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik või...
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Referaat Tallinn 2011 TALLINNA VANALINN 1.1. Tallinna vanalinnast Tallinna vanalinn on üks terviklikum ja paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Alates 1997. aastast kuulub linn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus- ja valitsushooned. Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised. Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada. 1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinn...
1. Milles seisnes 11.sajandi algul alanud põllumajandusrevolutsioon? Uuenenud põllumajanduses, leiutati ratasteta hõlmader, mis võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini, suurenes raua kasutamine tööriistades, nt rauast vikat, arenes ka välja kolmeväljasüsteem, mille mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus. 1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks? Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda. Sõjapidamine liikus piirialadele, kus korraldati vallutussõdu, et laiendada kristliku maailma. Hakati tootma puitu, rauda, tina ja mett, mis viidi islamiriikidesse ja nii ...
“Kui ma oleksin keskaegne printsess” Olles keskaegne printsess, käituksin ma väga graatsiliselt, kannaksin uhkeid riided, oleksin ehitud rohkete aksessuaaridega. Külastaksin tihti kirikut ning mängiksin mitmeid pille. Ma oleksin väga helde ja abivalmis. Minu hobide hulka kuuluks musitseerimine. Printsessina harjutan iga õhtu, et olla graatsiline, käies kikivarvukil. Üha rohkem püüan, et mu kõnnak oleks iga päevaga aina hapram nagu õievars. Välimuse poole pealt: mul on väga kõrge laup ning imepeenike kulmukaar, mis on joonistatud kõrgemale, kui minu enda kulmud, mu jume on kahvatu, kuid põsed on roosakad ning huuled tulipunased, mul on kuldsed juuksed, mida ma kannan koguaeg kinni, et minu pikk kael oleks paista. Terve sellise väljanägemise saamiseks olen sunnitud jooma äädikat ja veini, sööma tuhka, määrima huuli meega. Pid...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
13. sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt, see tõi kaasa palju muutusi. Suur hulk inimestest tulid elama just nimelt linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit. Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas jõukamatelgi kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid. Võrreldes keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale jub...
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtuskoodeks au, truudus, vaprus, ohvrimeelsus,lugupidamine. Väärtushinnangud on inimkonna ajaloo käigus läbi teinud suured muutused vaheldudes aastasadade vahel edasi-tagasi. Kindlasti on väärtushinnangud tugevasti seotud ühiskondliku arengutaseme ja valitseva ideoloogiaga. Statistika on näidanud, et madala arengutasemega maades, nagu mitmetes aafrika riikides ja näiteks Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Religioon aga on põhimõtteliselt üks suur eetikareeglite kogum ja oluline väärtushinnangute mõjutaja. Kuna Euroopa hakkas tehnoloogiliselt kiiresti arenema 15. sajandist alates, on sealsed väärtushinnangud muutunud radikaalselt, võrreldes preaguste arengumaadega. Keskaegne aadel pidi olema Keskaenge nobiliteet soosis sõjav...
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
Honore de Balzac (1799-1850) Realismi üheks tähtsamaks alusepanijaks peetud Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tourais kodanlase peres(aadlipartikli de lisas oma nimele ise). Hiljem kolis pere Pariisi, kus Balzac ülikooli astudes juuraõpinguid valis.Juristi kutses pettus ta aga peagi ja otsustas hoopis filosoofia ja kirjanduse kasuks, nähes kirjutamises ühtlasi võimalust saada kuulsaks ja rikkaks. Jõukusest ja edust unistas Balzac kogu elu, kirjutamise kõrvalt katsetas ta mitme äriprojektiga(nt. trükikoda,ajakiri), kuid kõik need läksid järjest pankrotti, jättes Balzaci elu lõpuni suurtesse võlgadesse. Otsekui kompenseerimaks kirjaniku alatist rahahäda, unistavad paljud tema tegelased suurest varandusest, sageli kujutab ta nii kiiret rikastumist kui ka laostumist, et lasta sel taustal ilmneda raha kõikemääraval jõul. Ka kirjanduse vallas ei saatnud edu Balzaci k...
Vanim keskaja eepika( ehk jutustav kirjandus) Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks, teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Gregor Alton Elu keskaegses linnas ja maal Referaat Juhendaja : Meeli Loorits Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elu linnas...........................................................................................
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said...
LINNADE VALITSEMINE JA MAJANDUS Õpik "inimene, ühiskond, kultuur - keskaeg" lk 156-167 Miks kujunesid keskajal taas linnad? Inimesed hakkasid tootma rohkem kaupu kui ise jõudsid tarbida, seega tekkisid linnad, millest said käsitöö- ja kaubanduskeskused. Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad. Kuid rahvaarv kasvas, põlluharimisviisid ja tööriistad täiustusid ning uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldu...
Keskaeg II RÜHM ~Usk, Kirik, Ühiskond, ~Feodaal ja rüütlid. Feodalism ehk läänikord. Kindlateks tunnusteks oli isiklike suhete suur tähtsus isandate ja nende sõltlaste vahel, maa kui peamine sotsiaalmajanduslikuse kindlustatuse alus. Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse k...
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
KESKAJA KULTUUR Mida peeti tarkuseks? Keskaegse inimese jaoks oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas pasta inimeste hingi saatana küünist. Loodust peeti oluliseks vaid kui Jumala loomingut. Tähtsaimad oli teadmised Jumalast ja need saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kooliharidus Keskajal jagati õpetust peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Talupojad olid kirjaoskamatud, feodaalide seas oli haritud inimesi vähe. Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks : Alumine aste · Grammatika · Retoorika · Dialektika Ülemine aste · Geomeetria · Aritmeetika · Astronoomia · Muu...
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ...
Linnade areng IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid j...
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Se...
Tallinna 21. Kool Keskaegne linn-piiripealne maailm Ajaloo arutlus Marje Mölder 10a Tallinn 2009 "Keskaegne linn - piiripealne maailm" Keskaeg oli 5.-14. Sajandil, kuid eeldused linnade taastekkeks kujunesid alles 11. Sajandil seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnad tekkisid peamiselt kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Kuni 11. sajandini tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele, alates 13. Sajandist rajasid uusi linnu ka maaisandad. Linn koosnes linna südamest, all-linnast ja eeslinnas, mis sulas kokku lähedal olevate küladega. Tihtipeale oli eeslinn linnamüürist väljaspool. Kõik elamiseks vajaliku said linlased...
VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Tallinna vanalinn · Üks paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. · Alates 1997. kuulub linn UNESCO maailmapärandi nimekirja. · Seal on säilinud 11.-15. saj pärit tänavate süsteem. · Enamus 14. ja 15. saj püstitatud hoonetest on siiamaani oma algupärase suuruse ja kujuga. · Kuigi vanalinna külastus ise on tasuta, tuleks tutvuda meelepäraste muuseumite lahtiolekuaegadega ja hindadega. Kuressaare Piiskopilinnus · Asub Saaremaal, Kuressaares ning on enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. · Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. · Linnus rajati arvatavasti 13. saj teisel poolel, kuna seda on esmakordselt mainitud 1381. aastal. · Peale muuseumi võimalus külastada sepi-, klaasi- ja keraamikakoda. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! ...
Rüütlikirjandus Millal? Tekkis 11. - 12 sajandil. Kõrgajaks peetakse 12 ja 13 sajandit. Kus? Euroopas, õukondades. Miks? Rüütlivooruste hulka kuulusid peale mõõgakeerutamise ja jahiosavuse ka peened kombed, laulu-, tantsu-, ja muusikariistade mängimise oskus. Õukondades oli palju daame ning rüütlid pühendasid neile luuletusi ja laule, lauldes daamide ilust ja oma armastusest nende vastu. Rüütliluule - Lõuna-Prantusmaa, hiljem ka Saksamaal ja Itaalias. 12. - 13 sajandil. Trubaduur - Endistest rändavatest laulikutest nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad. Tänapäeval on teada umbes 500 trubaduuri nimepidi. Neid võib pidada esimesteks Euroopa kustlüürikuteks peale antiigiaega. Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, ...
Keskaegne kirik Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Sissejuhatus Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kirik oli keskaegsete inimeste arvates rajanud Kristus, kui ta apostel Peetruse oma maiseks asemikuks määras. Usutõe peamine allikas oli piibel. Kirik oli keskaja rikkaim organisatsioon. Kiriku sissetulekud Kirkikukümnis Erinevad annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ja hiljem pääseda taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse ...
Tehnilised uuendused keskajal Otto Karl Närska, Kati Karu, Max Sebastian Segerkrantz, Kevin Christian Eriksson Põlluloomad • Rohkem veiseid vähem hobuseid • Loomi arendasid talupojad • Keskaeg- Lehm andis 3-5 liitrit piima • Tänapäev-Lehm annab u25 liitrit piima • Suurused suurenesid • 11. saj: Rangid Pildil on kujutatud tööhobust koos rangidega http://hobukool.blogspot.com.ee/2013/01/pollumajandus-nr8-27- veebruar-1935-iii.html Kolmeväljasüsteem Põld on jaotatud 3- osaks: • Talivili • Suvivili • Kesa • Kasutati ka teisi põlluharimisviise Kolmeväljasüsteemi skeem http://image.slidesharecdn.com/elumaal-141101032211-conversion- ...
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
Keskaegne eepika ,,Lugu Igori sõjaretkest" Venemaa, 12.sajand Eepos räägib Tsernigovimaa vürsti Igori retkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand Siegfiedi huvitab Burgundide kuninga Guntheri õde Krinshild. Läbi kokkuleppe saab ta koos Guntheriga na...
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kuk...
Rüütlid ja rüütlikultuur Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vib...
Ajalugu 2010 Seisuse portree : Vaimulikud Sissejuhatus Keskaja alguses kujunes välja sajanditeks püsima jäänud kiriku kord. Eeldused vaimulikkonna kiireks arvuliseks suurenemiseks olid väga head, seoses uue maailmavaate väljakujunemisega. Vaimulikeks pürgivad kodanikud pidid esmalt läbima vastava kooli ja kasvatuse. Ka hiljem ei läinud nende elu kergemaks. Vaimulikud ei võinud abielluda ega lapsi saada ja nad pidid jälima väga kindlaid kiriku reegleid. Vaimulikkonna ülessanne oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Hoolimata kõigest otsisid väga paljud kirikust kindlustunnet ja tuge ning pühendasid oma elu kirikule. Vara keskaegne maailmavaade (5 -10 saj.), eeldused vaimulke rohkuseks Inimeste maailmavaade muutus peale antiiki seoses kristluse levimisega. Võib öelda, et keskaeg sai algas seoses kristliku maailmavaate kujun...
Keskaja Kultuur Keskaja inimeste meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas päästa inimese hingi saatana küüsist. Loodust peeti oliluseks vaid kui jumala loomingut.Tähtsamad olid teadmised Jumalast,neid saadi pealmiselt piiblist. Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhti...
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
Talurahva, aadli- ja linnakultuur: sarnasused ja erinevused. Inimesed on alati erinevat elu elanud, see on sültunud igasugustest erinevatest asjadest asukohast, vanematest ja saatuset või siis lihtsalt õnnest. Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi siis keskajal tehti seda seisuste kaudu. Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist isegi rohkem olla. Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks riigi tuluallikaks. Aadel eelkõige hoidis ennast vormis, kaitses riiki ja selle rahvast sõja korral. Talupojad, aga rügasid päevad läbi põllul, et ise elus püsid...
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust a...
1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
