Keskaeg. (3)

Talurahva, aadli- ja linnakultuur : sarnasused ja erinevused.
Inimesed on alati erinevat elu elanud, see on sültunud igasugustest erinevatest asjadest asukohast, vanematest ja saatuset või siis lihtsalt õnnest.
Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi siis keskajal tehti seda seisuste kaudu.
Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist isegi rohkem olla.
Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks riigi tuluallikaks. Aadel eelkõige hoidis ennast vormis, kaitses riiki ja selle rahvast sõja korral.
Talupojad, aga rügasid päevad läbi põllul, et ise elus püsida ja ka riiki ülal hoida.
Tänapäeval oleks selline riigikorraldus täiesti välistatud. Minu meelest on see väga õige, et iga inimene elab niihästi, kui kõvasti ta on selle nimel tööd teinud. Muidugi on ka erandeid , aga kui sa ikka tööl ei käi siis söönuks ka ei saa.
Linn on tänapäeval paljudele inimestele ainuke elamisväärne koht, maal elab suhteliselt vähe inimesi. Neid on põhimõttelislt kahte tüüpi: väga rikkad kodanikud, kes on raha tööga välja teeninud ja peavad nüüd puhkust rahus ja vaikuses, linnamürast kaugel. Teine tüüp on vaesed inimesed, kes lihtsalt ei suudaks endale linnas maja üürida või osta. Keskaegses linnas oli asi enam-vähem samamoodi, seal elas põhimõtteliselt rikkam elanikkond. Maal elasid talupojad ja rikastel kodanikel olid seal oma mõisad.
Keskaegne linn esindas mõnevõrra teistsugust pilti kui tänapäevane linn. Ma arvan eelkõige sellepärast, et seal puudus kanalistsioon ja olmetehnika. Kuna keskaegses linnas oli tihti väga räpane ja must, sest kuna inimestel polnud kuhugi oma reovett juhtida, siis viskasid nad selle lihtsalt tänavale. Maarahval oli sellesuhtes parem, sest naaber ei elanud sul paari meetri raadiuses.
Linn oli tegelikust väga tähtis haridusekeskus. Tähtsal kohal olid ka arhitektuur ja kirjandus.Linnas koondusid haritlased ja targad inimesed. Arstiabi ja igasugune meelelahutus oli alati käeulatuses. Linnas elav rahvas oli tavaliselt väga võimukas ja rikas. Ma arvan, et rahavas tundis ennast linnas kindlustatuna, kuna neid ümbritsesid paksud linnamüürid ja teised inimesed.
Üks on jäänud läbi aegade samaks – ühiskonnas on nii rikkamaid kui vaesemaid kodanikke, nii säilib tasakaal. Inimene on karjaloom ning harjunud jagama tööülesandeid nii nagu ka kohti ühiskonnas. Selline see meie elukorraldus siin Maal ongi.