Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaeg. (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Talurahva, aadli- ja linnakultuur : sarnasused ja erinevused.
Inimesed on alati erinevat elu elanud, see on sültunud
igasugustest erinevatest asjadest asukohast, vanematest ja saatuset
või siis lihtsalt õnnest.
Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi
siis keskajal tehti seda seisuste kaudu.
Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid
sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu
erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused
ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei
tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda
aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist
isegi rohkem olla.
Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks
riigi tuluallikaks. Aadel eelkõige hoidis ennast vormis, kaitses
riiki ja selle rahvast sõja korral.
Talupojad, aga rügasid päevad läbi põllul, et ise elus püsida ja
Keskaeg- #1 Keskaeg- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TaaliM Õppematerjali autor
Talurahva, aadli- ja linnakultuur: sarnasused ja erinevused.
Sain viie.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki – tegevu

Sotsioloogia
thumbnail
24
docx

Eesti õiguse ajalugu

Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud.

Eesti õiguse ajalugu
thumbnail
7
docx

Õpiku küsimuste vastused 10. kl õpik I osa

MUINASAEG Õp. lk 43 1. Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vastused kontrolltööde raamatu küsimustele: keskaeg, islam

Teadusesaavutused: õpiti valmistama paberit; destilleerimise väljamõtlemine; viinapiirituse esmakordne valmistamine 12.sajandil; ülikoolide avamine; trükikunsti leiutamine Kultuurisaavutused: palgasõjaväe kujunemine; panganduse teke; uute, varakapitalistlike suhete kujunemine; murrang arhitektuuris(romaani, gooti stiil) ja arenenud maalikunst ja skulptuuritehnika; kuulsad raamatud; suurlinnade teke. 35) Esitage 2 näidet kummagi seisukoha kinnituseks a) keskaeg oli ,,pime" aeg, mil ühiskonna areng oli väga aeglane Keskaega nimetatakse sageli pimedaks ajaks, sest inimesed hakkasid elama tihedalt koos(linnades) ja suurtes linnades levisid mõistagi haiguspuhangud ja katkuepideemiad. Samuti oli keskaeg tugeva inkvisitsiooni aeg, kui palju ketsereid hävitati ja see pidurdas ühiskonna arengut. Suurte linnade areng ­ linnad olid omamoodi patupesad, kus oli prostitustioon ja teised kõlbmatused.

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Elust keskaajal

Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saad

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Keskaja inimene

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö........................................................

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Elu keskaegses linnas

Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja si

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. ­ 11

Ajalugu




Kommentaarid (3)

karinikezekene profiilipilt
karinikezekene: Sain kodutöö nüüd tehtud:D!
19:39 09-03-2009
kaspera profiilipilt
kaspera: väga hea
17:54 18-04-2011
liskina profiilipilt
liskina: Aitas ;D
21:20 16-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun