Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaeg ja filosoofid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, eksam, iidolid, füüsik, keskaeg, thomas, jumalatõestus, nägemus, aurelius, augustinus, inspiratsioon, ajatu, minevikku, tajus, objektiivset, keskaega, araablaste, aquino, skolastik, paganate, saarest, hierarhia, tipus, olend, eeldusi, renessanss, kopernik, munk, astronoom, bacon, koopas, hobbes, kuulsaks, raamatuga, leviathan, anarhiaMetafüs ämblik, kes koovad võrku niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud sipelgad, kes tassivad kokku suurel hulgal fakt mat, aga ei tea, kuidas seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes koguvad varud kärgedesse, mille konstruktsioon on välja mõeldud. Saanud tuntuks oma idolade õpetusega. Leiab, et inimmõstuses on palju sellist, mis takistab ja moonutab tunnetamist. Moonutuste põhjus: iidolid. (krk-eidolin kujutis, viirastus) Neli liiki idoolasid Idola tribus sugukonnaiidolid, omased kõikidele, in eeldab looduses suuremat korrapära, kui seal tegelikult on, omastab inimlike omadusi. In kalduvud näha aint neid fakte, mis kinnitavad ta seisukohti, tähelepanemata neid, mis vastupidised. Põhjustab usku astronoomiasse... Idola specus koopaiidolid igal inimesel erinevad, tingitud kasvatusest, eluviisidest ja
Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerb liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud näiteks ka eetriks ja vaakumiks. D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega
ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid
millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Näide: Maja ehitamise puhul on ehitusmaterjalid materiaalne põhjus, ehitajate tegevus on toimiv põhjus, maja joonised on vormiv põhjus ning maja otstarve on lõpp-põhjus. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud. Substants üksikidentiteet (Sokrates, planeet Veenus) primaarsed substantsid; liik (inimene, taevakeha) sekundaarsed substantsid. Iga substants on mingi 'see', omaette eristatav saareke.
BACON · Francis Bacon (1561-1626), inglise filosoof, vastandas end keskaja mõtlejatele, peateos "Uus organon" · Teaduste üldseis on B arvates kurb, soodsaid aegu vähe (2500 aastast soodsaid 600); teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks; liiga palju on autoriteete kummardatud (skolastika) · B arvates lähtuvad teadmised a) ilmutusest või b) meelelisest kogemusest. Hinge võimete alusel jagas ta i · Inimmõistuses segavad tunnetust nn iidolid või viirastused · Sugukonnaiidolid (idola tribus) seoste nägemine, kus neid pole, nähakse ainult enda seisukohta kinnitavaid fakte · Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide) · Turuiidolid (idola fori) arutluses puudub tähendus kui kasutame termineid, millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea · Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop)
Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerb liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud näiteks ka eetriks ja vaakumiks. D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega tajutava
keskaja filosoofia teatud filosofeerimise viis iseärasuseks oli seotus religioosse ideoloogiaga religioosne ideoloogia toetus: 1) ilmutuse tunnistamine kõrgeimaks autoriteediks 2) monoteism varasel keskajal oli päevakorras küsimus kuidas panna filosoofiat religiooni teenima "tõeline filosoofia on kristlik religioon" hilisel keskajal kujunes probleem kuidas filosoofiat religioonist lahutada W.Occam (1285-1345) A. Thomas (1225-1274) tähtsaim religioosne filosoof , tänapäevase katoliku kiriku ametliku ideoloogia autor Keskaegset filosoofiat isel. Fundamentaalne(põhjapanev) sõltuvus deoloogiast(usuteadus) Keskaja filosoofid olid enamasti mungad ja deoloogid Keskaja fil. Isel.: Retrospektiivsus minevikku suunatud, Traditsionaalsus mineviku pööratus "Mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam seda tõesem"
). Kõige kõrgemaks tuleb hinnata inimese mõistust. Loodus ongi tegelikkus, meie oleme osa sellest ja võimelised maailmast aru saama. Tõeline voorus on kiretu meelerahu - apaatia. Inimese seesmiseks vabaduseks on vaja hüljata kõik kired. Apaatia viib inimese tema loodusliku olemuseni. Stoikutel on olulisi saavutusi tunnetusteoorias ja loogikas. Stoitsism oli väga populaarne Roomas, väga tuntud stoitsistlikud kirjamehed on nt Seneca (~2. eKr.- 65 pKr.) ja keiser Marcus Aurelius (121-180), kelle teos Iseendale on ka eesti keeles kättesaadav. EKLEKTITSISM Eklektitsism (eklego välja valima) on püüd erinevaid filosoofilisi õpetusi ühendada. Tavaliselt võetakse üks õpetus aluseks ning sellega püütakse liita teiste õpetuste jooni. Boethos Siidonist (s 119. eKr) Tugineb stoitsismile ja toob sisse Aristotelese vaateid jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr). Juhtis kooli Rhodosel, kus teda kuulas ka Cicero. Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse.
3) Platon kasutas ideid hierarhiliselt, kõrgemad ja madalamad (iluidee kõrgemal kui inimese). Hierarhilisus nõuab allumist ja sõltumist. 4) Kui meelelised asjad on ideede järelduseks, siis peab neil omavahel ka midagi ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast. KESKAJA FILOSOOFIA (3-14.saj) 1) Religioonikeskne 2) Retrospektiivne (retro ld - tagasi) ei ole midagi uut avastada. Kõik mis on on olemas 3) Õpetlik, kasvatuslik Tõdede allikas PIIBEL, see väga keeruline, iga inimene ei oska lugeda, ainult targad, kes edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8
■ tema arvates teaduste üldseis on kurb, kuna 1)soodsaid aegu on vähe 2)teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks 3)liiga palju on autoriteete kummardatud ■ teadmiste klassifikatsioon allika alusel, teadmised lähtuvad 1)ilmutustest 2)meelelistest kogemustest ■ teadmiste klassifikatsioon hinge võimete alusel- 1)mälu (ajalugu) 2)aru (filosoofia) 3)kujutlusvõime (poeesia) ■ Inimvõimetes segavad tunnetust nn iidolid või viirastused: ■ 1)sugukonnaiidolid (idola tribus)- seoste nägemine seal kus neid ei ole, nähakse ainult endale vajalikke fakte (nt 13 ja reede- nähakse vaid neid asju, mis on halvasti läinud, õnnestumistest ei hoolita, nt kui midagi läheb halvasti, siis ei süüdistata ennast vaid välisi asjaolusi) ■ 2)koopaiidolid (idola specis)- läbielatu mõjutab kuidas inimene toimuvat kogeb (kolme
Aristotelese saavutused Lääne filosoofia ajaloos on olnud suurimad. Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese filosoofiat = looduse kui physise filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13. sajandil kohandas seda kristluse eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia).
Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on 5 kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. See töö koosneb paljudest lühikestest artiklitest. Printsess Elisabeth tõstatas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga
-) Filosoofia seisukohast peab asi olema loogiline, kui pole just taotuslik ebaloogilisus. -) Filosoofias püütakse mõista asjade olemust, visates ära kõik teisejärgulised detailid. * Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea? -) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi?
Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest.
varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon). Tunnetusteooria -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? See küsimus oli oluline juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli
Baconil oli värvikas elu (loeme ise juurde vms) - 23. aastaselt parlamendi liige, sai suured tiitlid, oli noor geenius, tal oli palju mõjuvõimu, teda süüdistati lõpuks altkäemaksu võtmises (ta oli päriselt süüdi) ning kaotas kõik oma tiitlid. Hiljem hakkas oma mõisas katseid tegema, nägi, et külmutatud toit säilib kaua ning hakkas ka ise palju külmutatud toitu sööma ning suri selle tõttu. Mõned arvavad, et tema kirjutas Shakespeare’i teosed. Baconi arvates on olemas iidolid, mis ei lase inimestel tõeliste teadmisteni jõuda: 1)sugukonna iidol– inimene mõtleb valesti, sest kõik mõtlevad valesti 2) koopa iidol – igal inimesel on oma kiiks, pm istub oma „koopas“ 3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid
lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent moraalsus väljendub selles, kuidas ta on väljaspool (ühiskond, perekond)
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant)
allikaks, mis on inimesele antud kõigiks aegadeks. Kuna piiblit on väga raske lugeda ja mõista, siis tegelesid sellega asjatundjad ehk kommentaatorid eksegeedid. Kuna ka nende teksti oli raske lugeda, siis tekkisid veel eksegeetide eksegeedid (kommentaatorite kommentaatorid). Piibli kõrval peeti autoriteetideks veel kirikuisasid, nendeks nimetati kirikutegelasi, kes mõjutasid ristiusu ja kirikukorralduse kujunemist (nt Augustinus, hiljem ka Aristoteles). Siit on tekkinud viide autoriteedile ,,õpetaja on nii öelnud" (ladina keeles - magister dixit). Keskaegne filosoof tsiteeris kümnete lehekülgede kaupa iidseid tekste, seejuures viiteid kasutamata. Sarnasus autoriteediga oli tõe kriteeriumiks. Igasuguseid uuendusi püüti vältida, sest st upsakust ja taganemist autoriteedist ja tõest. Oldi arvamusel, et igasugune muutumine viib paratamatult langusele. Suurem osa teoseid on kirjutatud kommentaaride vormis,
Klassifikatsioon ei ole seletus. Francis Bacon (1561-1626) Pooldas ainult empiirilist vaatlust kui teadmiste allikat. Mitte mingisugune usk, fantaasia, teooria, mõistete süsteem ei saa asendada empiirilist vaatlust. Vaatlustulemuste klassifitseerimine on aktsepteeritav. Pooldas induktsiooni – üksikutelt vaatlustelt üldiste järeldusteni jõudmine. Ei usaldanud matemaatikat kuna see tugines sümbolitele ja ratsionalismi kuna see tugines sõnadele. Usaldas vaid vahetut vaatlust. Neljad iidolid – eksituste allikad, mis võivad moonutada teadustöö tulemusi (Koopa-, teatri, hõimu- ja turuiidolid) Teadus peaks pakkuma kasutamiskõlblikku informatsiooni – teadus peaks maailma paremaks muutma. Teadlased peavad oma mõistuse vildakutest ja moonutustest vabastama – see mõte oli oma ajast ees. „Teadmistes… on jõud!“ Äärmuslik skeptitsism, mis puutus kõikvõimalikesse teadmiste allikatesse peale looduse vaatlemise
meil õigus üksteisele halba teha ja jumal ei saa seda takistada. Looduse poolt tekitatud näivat kurjust üritab kõige paremini põhjendada Gottfried Wilhelm Leibniz kosmilise paratamatuse argumendiga. Argumendi kohaselt on meie maailm parim võimalik maailm kõikide võimalike variantide hulgast. 2 5.Kirjelda filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses? Ratsionaalne seisukohta usu ja mõistuse vahel kirjeldab Thomas Aquinast. Thomasi arvates on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Loomupärased tõend on sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades või kogemuste abiga. Ilmutuslike tõdedeni, näiteks jumalani, me õppides ei jõua. Inimesel võib küll tekkida aimdus ideaalsest olendist, kuid temast arusaamiseks on meile vaja pühakirja või jumala ilmutust. Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll
füüsiline keha. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia- kuidas jõuda oma ,,mina"ni? Mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen ,,mina"? See mida ma nimetan minaks, ei olegi midagi muud kui vahenduse erinevad kihid, mina tekib selle kaudu, et on mingi suhe objektidega. Mina ei avastata, vaid konstrueeritakse perspektiivist lähtudes, on seotud sotsiaalsete suhetega. Erinevates reflektsiooniastmetest konstrueeritakse pidevalt ,,mina" kohta teadmisi juurde. K. Maxi nägemus: inimene on ühiskondlike suhete summa. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia põhiteema inimese ,,mina" uurimine. Psühholoogiline antropoloogia- inimese olemust ja mõtlemist psühholoogia kaudu uurimine. Psühholoogiline antropoloogia rakendab inimese psüühikat. Psüühika- inimese võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühhoanalüütiline antropoloogia- Freud leiab, et on olemas mitmeid psüühilisi protsesse,
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste t
Sünnipäraseid ideid(mõistus suudab täielikult puhta mõtlemisega luua,kogemusest sõltumatuna, aga mis sisaldavas endas mõistena sisu ehk käivad tegevuse kohta) on võimalik mõistusele rakendada. Metafüüsika ehk sünnipäraste ideede loogiline analüüs. Kant võtab vastupidise seisukoha: seob seoseid loogiliselt sõltumatute mõistete vahel ja saab põhjendada üksnes analüütiliselt. Kuidas on võimalik puhtast mõistusest lähtuv tunnetus? Otsustus on subjekt ja predikaat süntees, sünteesitakse erinevaid tajusid. Süntees õigustab aprioorset osa. Järgmine küsilause: kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised laused? Kas on võimalik selline teadus nagu metafüüsika? Mis on kahe küsimuse seos?!?!? Ajend oli võrdlus väliste teadustega. Süvendati, et tungiti metafüüsika loomusse. Eripärane oli, et metafüüsika oli sünteetiline ja aprioorne samal ajal. Seega tuleb vastata küsimus, et kas aprioorsed
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
" Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. - Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest? - Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti? Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis kui X vastab faktile. Nt. Väide ,,kass on katusel" on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis kui seal pole mingit kassi. Väide on tõene siis, kui asjad on nii, nagu väide ütleb, vastupidisel korral on ta väär. Korrespondentsusteooria probleemid: - Kuidas näidata vastavust? - Moraalsed ,,faktid"?
Täpsustused ja erandid: tõesust ei omistata kõigile keelelistele ühikutele, nt käskudele ja küsimustele. tõeteooria ei tegele fraasidega „tõeline...“ nt tõeline kommunist. *Mis on tõe tegijad? Filosoofi ei huvita üldiselt konkreetsede väidete tõesus/väärus, vaid tõesuse loomus – mis on see, mis teeb väited tõeseks? kas kõigil tõestel väidetel on ühine olemus? II Tõe korrespondentsusteooria *Platon, Aristoteles, Aquino Thomas, Bertrand Russell Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis, kui X vastab faktile. Erimeelsused: *mis on vastavuses? (lause, väide, otsustus, uskumus) *mille vahel on vastavus? (maailm, fakt, asjade seis, tegelikkus). Kolm „tõde“ vastavusteooriast: *ajalooliselt vanim tõeteooria *kõige lähedasem tavaarusaamale tõest *kõige tunnustatum tõeteooria Probleeme vastavusteooriaga: - Kuidas näidata vastavust
kuidas erinevad teadmised ajaloo käigus on saavutanud tõe väärtuse ja kuidas võim on ennast legitimeerinud läbi tõe ja kuidas inimesed on ennast kujundanud tõde tunnistades või tootes. Ajalugu pakub enese muutmise võimalusi olevikus. Ajaloo uurimine aitab meil asju muuta küsitavaks ja vabstada iseensesest mõistetavusest. Foucault on paljud oma teooriad hiljem ümber lükanud ja hoidnud meelega mitmetimõistetavuse imagot ja paradoksaalsust. Foucault arutleb selle üle kuidas subjekt moodustub erinevatel ajastutel vastavalt valitsevale diskursusele. Inimese identiteet on pidevalt muutuv. Vaimuhaiguste kategoriseerimine on samuti diskursusest tulenev. Kogu meditsiin on lihtsalt üks diskursus, mis sõltub ajastu kontekstist ja valitsevast paradigmast. See on lihtsalt kokkuleppeline normide kogum. Diskursuseid on aga palju, valikuid mitmeid. Tänapäevane meditsiin eemaldab ühiskonnast normaalsusest
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia
annaabi.ee 
