Ameerika ühendriigid WASHINGTON Kanada OTTAWA Bermuda HAMILTON Gröönimaa NUUK Saint- pierre ja miquelon SAINT-PIERRE Belize BELMOPAN Costa rica SAN JOSE El salvador SAN SALVADOR Guatemale GUANTAMALA Honduras TEGUCIGALPA Mehhiko MEXICO Nicaragua MANAGUA Panama PANAMA Argentina BUENOS AIRES Boliivia LA PAZ JA SUCRE Brasiilia BRASILIA Colombia BOGATA Ecuador QUITO Falklandi saared STANLEY Guyana GEORGETOWN Paraguay ASUNCION Peruu LIMA Prantsuse guajaana CAYENNE Suriname PARAMARIBO Tsiili SANTIAGO Uruguay MONTEVIDEO Venezuela CARACAS
VANA AMEERIKA KUNST VanaAmeerika Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saab...
Arutle ja analüüsi 1. Paljud teadlased peavad olmeeke tsivilisatsiooni alusepanijaks Kesk-Ameeriklasi. Kuna umbes 400 aastat eKr tabas olmeeke tsivilisatsiooni langus, mille tagajärjel hävinesid enamik nende linnadest. Kuntsti ja püramiidtemplite eeskuju jälgisid just Kesk.Ameerika rahvad veel pikka aega. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just vihmase perioodi tõttu juunist oktoobrini. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid ning talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid välj...
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutustest ja tulekahjudest, kohutavatest koletistest ning mitmetest jumalatest ja jumalannadest, kes on kadedad ja lahked, kurjad ja ülbed. Mõned võivad olla vaheldumisi lahked
Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng Inkad Koostas: Merilyn Meeder Asukoht Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina. Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi üheksas valitseja Pachacútec Yupanqui, kes oli võimul aastail 14381471. Ühiskond Rikas ja kõrgelt arenenud impeeri...
Kokkuvarisemine 9 Lisa informatsioon 10 Kasutatud kirjandus 10 Kasutatud pildid 10 Maiad Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Nad
Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see
1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1. oktoobril 2005, suri kaks inimest. Kõige tõsisem vulk...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
Maade avastamine. 4 1 V 9 10 11 K 2 3 E 5 6 H K I A I M S E S I O N R N A P L I I L D A K I U D I 7 8 N U I V A S C O D A C A M A E D C R M K B L I A E O I L D E L A O R U I M ...
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal tea...
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monu...
oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri.
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Tööleht õpiku Lähiajalugu I 2. peatüki juurde I Täida tabel suurriikide blokkide kujunemise kohta 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul! Kolmikliit lepingu sõlmimise aasta riigid 1879 Saksamaa-Austria-Ungari 1882 Saksamaa-Austria-Ungari-Itaalia Antant lepingu sõlmimise aasta riigid 1893 Venemaa-Prantsusmaa 1904 Pranstusmaa-Inglismaa 1907 Inglismaa-Venemaa II Kirjuta tabelisse, millised olid liitudesse astunud suurriikide eesmärgid! Kolmikliit Saksamaa Võim Euroopa mandril (Prantsusmaal) ning kolooniad, mis tegelikult tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Austria-Ungari Püsida koos ühtse riigina! Oli tugevdada positsioone Balkanil, ...
III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad.
elab seal 295 inimest ruutkilomeetri kohta. 90% on neist indiaani ja euroopa juurtega mestiitsid. Ülejäänud rahvastik on linnades elavad valged ja väikeste hajali rühmadena põliselanikud, eelkõige pipilid. El-salavadorlased on enam vähem katoliiklased. Ligikaudu 43% rahvast elab linnades.52.6% elanikest on katolikud. El Salvadoris voolab 280 jõge.Mida enamad kannavad oma veed Vaiksesse ookeanisse.Rannikuaheliku ja Kesk-Ameerika andide vahel laiub tasandik mida niisutavad rohked jõed.Sinna on läinud elama enamik rahvastik.El Salvador on vulkaaniderikas, ning tänu nende tegutsemisele on neid ümbritsev maa väga viljakas.El Salvadoris on kaks suurt mäeahelikku : Kesk-Ameerika Andid põhjaosas ja rannikuahelik.Rannikuaheliku moodustavad vulkaanid mis suuremalt osalt tegutsevad näiteks : Santa Ana (2381m),San Vicente (2182m) ,San Salvador (1960m) ja Izalco (1950m)
maa väga viljakas. El Salvadoris on kaks suurt mäeahelikku: Kesk-Ameerika Andid põhjaosas ja rannikuahelik. Viimase moodustavad noored, suuremalt osalt veel tegevad vulkaanid, näiteks Santa Ana (2381 m), San Vicente (2182 m), San Salvador (1960 m). Need on ka El Salvadori kõrgeimad tipud. Taimestik muutub vastavalt kõrgusele. Kõrgematel aladel levivad rohtlad. Külluses leidub troopilisi puuvilju, ning ravimtaimi. Kõikidest Mehhikost lõuna poole jäävatest Kesk-Ameerika riikidest on El Salvador kõige metsavaesem. Kaubandus El Salvador on kõige arenenuma tööstusega riik Kesk-Ameerikas, kuid mitmed poliitilised ja sõjalised vahejuhtumid on takistanud majandust korralikult välja arendada. El Salvadori peamiseks kaubanduspartneriks on USA. Sinna läheb 40% riigi toodangust ning USA kaup moodustab 60% riigi impordist. Ligikaudu 60% El Salvadori tulust annavad kohvioad. · El Salvador impordib: Keemiasaadusi
Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutused on täiesti võrreldavad Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri
KÕRB Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisalda...
Tallinna Nõmme Gümnaasium OLMEEKIDE KULTUUR Kunsti referaat ******** Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Olmeekide kultuur · Arhitektuur · Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbekunst · Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-
Siin võib aja maha võtta ja mõtiskleda muidugi, miks just hieroglüüfkirjad on need esimesed? Olmeekide kõige silmatorkavaimad mälestised on, aga mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega ning seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeekide juures jätaks jutud nüüd pooleli, kuna nad ikkagi pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri edasi teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks ja Egiptuse omad kõrgete ülikute haudadeks. Jällegi on nende tsivilisatsioonide
Lõuna-Ameerika kõrgkultuurid Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Geograafiline asukoht Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr, sellel ajal tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega
Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale.
loodusvarad), Aafrikast Ameerikasse (neegerorjade vedu istandustesse), Inglismaalt Austraaliasse, Euroopast Aafrikasse, Ida-Aasiast Ameerikasse. Rahvusvaheliste rännete II laine: 20. saj. II pool kuni tänapäev, põhjuseks tööpuudus arengumaades, paremad elamis- ja töötingimused arenenud riikides. Ladina-Ameerikast, Mehhikost, Ida- ja Kagu-Aasiast, Euroopast USA-sse. Lõuna-Euroopast ja Türgist Saksamaale. Lõuna-Euroopast ja Põhja-Aafrikast Prantsusmaale. Kesk-Ameerika saartelt, Indiast, Pakistanist Suurbritanniasse. Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse (paremad töö- ja elamistingimused). Naaberriikidest Saudi-Araabiasse (töö naftatööstuses). Etnose vormid: Rahvas- suurem inimeste grupp (100000 mõni miljon); agraarühiskonnas piirkondlikud erinevused (rahvariided, murded); puudub kirjakeel. Näiteks: Eesti aladel 13. sajandist maarahvas; kaasajal araabia rahvas. Rahvus- suurem inimeste grupp (miljardid); industriaalühiskonnas, kus piirkondlikud
Turismindus Praegusel ajal on turisdide arv maalimas suhteliselt kõrge ja suureneb veelgi. 2015. aasta seisuga oli rahvusvahelisi turistide saabumisi umbes 1186 miljonit. Kõikides regioonides on turismindus märgatavalt suurenenud võrreldes 1995. aastat 2010. aasta tulemustega. Põhja- Ameerikasse on 1995. aastal saabunud 80,7 miljonit turisti, 2010. aastaks on see summa kasvanud 98,2 miljoni turistini. Isegi Lähis- Itta sissetulevate turistide arv on kasvanud, 1980. aastal oli turiste vaid 7,1 miljonit ja 2010. aastaks oli sissetulevaid turiste juba 60,9 miljonit. Kõige vähem külastavad turistid Lääne- ja Kesk-Aafrikat, sinna saabuvaid turiste oli 2010. aastal 6,8 miljonit. Turmistindus on suure hoo sisse saanud mitmetel põhjustel. Minu arvates on suurimaks põhjuseks on, et punktist A punkti B jõudmine on muutunud mugavamaks ja kiiremaks. Inimesed reisivad peamiselt puhkuse eesmärgil, ag...
portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate
Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur · Riik tekkis 14.saj, pealinn Tenochtitlan(Mexico koha peal)[u. 200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi
Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama, keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha. Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana. Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone. Ameerika põliskultuurid Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus.
Ameerika (1500-350 eKr) Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris- Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika...
sajand XV.sajand Linnad,riik Puudus ühtne riik,iga linn Väikesed linnad suuremate Palju inimesi Neli suurt püiirkonda,kogu moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile. võimukeskuse,elanike riik,linna keskel tempel planeeritud vähe ,linna keskel tempel Asukoht Mehhiko kiltmaalt-Yucatani Yucatani poolsaare Kesk-Ameerika,Mehhiko Lõuna-Ameerika ranniku poolsaareni,ühelt poolt vihmametsades,Kesk- kiltmaa,algul Texcoco järve piirkondades,vaikse ookeani vaikne ookean ja teiselt Ameerikas,ühelt poolt piiras ümbruses ja selle soistel ääres kõrgel mägismaal poolt mehhiko laht Mehhiko laht teiselt poolt saartel Kariibi meri
platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika idaosas idaosas kasvab vihmamets, lääneosas heitleheline troopiline mets. Metsa ülapiir ulatub Alaska lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300-3600 m kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad,
Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri
või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Troopilistes ja ekvatoriaalsetes soojades meredes elab palju erinevaid koralliliike. Korallid moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad eluks valgust, sest elavad sümbioosis vetikatega. Maailma suurimad korallide kolooniad elavad Austraalia idarannikul(Suur Vallrahu), Kesk-Ameerika Belize rannikul, Hawaiil ja Punases meres. Suur Vallrahu (inglise Great Barrier Reef) on korallrahude süsteem või korallrahu Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres. Suure Vallrahu pikkus on 2600 km ja pindala umbes 344 400 km². See koosneb 2900 korallrahust ja 900 saarest. Suure Vallrahu maailmapärandialas, mille pindala on 348 000 km², on 2900 korallrahu. Suur Vallrahu on nähtav kosmosest.
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Uurimustöö Õpilane: Karl Riim Õpetaja: Tiiu Vöö Kuressaare 2013 Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. MAIADE KALENDER Maiade linnriigid
Viinamari Viinamarjakasvatus on tuntumaid põllumajandusharusid.Viinapuu kasvab hästi parasvöötme soojemas osas, kus on küllaladaselt päikesepaistet. Ta nõuab vähemalt 1300 tundi päikeseltist ilma aastas..Sasta keskmine temeperatuur peab olema kõrgem kui 9*C, optimaalne on 10*- 12*C.Et päike paremini viinapuudele peale paistakse , kasvatatakse viinapuid Kesk-Euroopas enamasti lõuna-,kagu-,edela- ja läänenõlvadel, niinimetatud viinamägedel.Sademete hulk peaks olema 50o mm ümber ja jaotuma ühtlaselt.Liiga niiske kliima soodustab vegetatiivset kasvu ja haiguste levikut. Viinapuu ehk harilik viinapuu on tervaviljade kõrval üks vanemaid kultuurtaimi,teda tundsid kõik antiikrahvad Vahemeremaadest Kesk-Aasiani.On andmeid et, viinapuud kultiveeriti Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias 6000-7000 aasatat tagasi.Umbes 3000 aasta eest hoogustus viinamarja kasvatus Kreekas ku...
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kun...
Olemeegid 1. sissejuhatus: Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid 2. Rajatised Oma onnidest koosnevate "linnade" ümber püstitasid olmeegid hiiglaslikke kivipeasid, mida tuli käsitsi kohale vedada kaugete vulkaanide juurest. Vankrit olmeegid ei tundnud. Peadel olid ees jaaguarimaskid. Arvatakse, et olmeegid
Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnekevad umbes 1200 omavahel suuresti erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri.
Kesk-Aafrika Vabariik Ketriin Antson Üldine Riigi pindala on 622 984 km2 Rahvaarv umbes 4 miljonit President Catherine Samba-Panza Iseseisvus 13. august 1960 Rahaühikuks on Kesk-Aafrika frank Riigikeel on prantsuse keel ja sango keel 39% elanikkonnast elab linnades Hümn : https://www.youtube.com/watch?v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid Puit Puuvill Kohv Tubakas...
Troopilised Andid Koostaja: Jaanus Talts 10. klass Andid Asukoht Lõuna- Ameerika lääneosa. Läbib Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv ...
Third level Fourth level Fifth level Mehhiko laht liiduringkond Yucatan Vaikne ookean PUEBLA !!! Kesk-Ameerika Kliima ja saagikus Avokaadot kasvatatakse nii Troopilises kui ka Vahemerelises kliimas kogu maailmas. Avokaado ei kannata üldse külma Kaubanduslikud viljapuuaiad suudavad aastas toota keskmiselt 7 tonni hektari kohta. Mõned viljapuuaiad saavutada isegi toota 20 tonni hektari kohta Avokaado mujal maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
liiduga ka TÜRGI. Teised suurriigid hakkasid otsima omamoodi tuge ja loodi ANTANT 1904. Eesmärgiks oli: 1. Vahendadada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. 2. Kolooniates ANTANTi mõjuvõimu tugevdamine. ANTANTi kuulusid: Inglismaa, Prantsusmaa ning Venemaa. USA 19. SAJAND USA ajas Euroopa suhted isolatsiooni poliitikas. USA oli eraldatud ning omaette. 20. Sajandil alustati sekkumist Euroopa poliitikasse. Prooviti mõjutada terve Ameerika arengut. Sekkuti nii ladina, lõuna kui ka kesk-ameerika riikide poliitikasse. !2 Mis mõjutas 1. Alustati sõda Hispaanias 1989. Aastal. Puerto Rico, Filipiinid ja Guaamid — Hispaania endised kolooniad (Lõuna ameerika) 2. Kahurite diplomaatia — See tähendab kui ei allutada USAle siis võis juhtuda, et ühel päeval on rannikul dessantvägi. (Ladina ameerika) 3. Kesk ameerika — Panama kanal 1903 a. mõjuvõimu all
MAAILMA RAHVAD Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi negriidid, mongoliidid ja europiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aa...
Aleksander Suur elas 4. Saj e. Kr Kreekas, sooritas sõjakäike Iraaniasse (Kreeka), Mesopotaamiasse ja Indiasse. Pytheas sõitis umbes 3. saj. e Kr. Põhja-Euroopa rannikut mööda Briti saarteni skandinaaviasse. Eratosthenes elas 3-2 saj. e. Kr. Kreekas, võttis teoses "Geograafia" kokku kõik Kreeklaste geograafilised teadmised. Oli veendunud, et maa on kerakujuline. Avaldas maa tõepärased mõõtmed ja arvas, et on olemas lõunapoolne parasvööde. Koostas kaardi Euroopa, Aasia ja P-Aafrika kohta. Ptolemaios elas 1-2 saj. Kreekas, arvas et maa on kerakujuline, kuid liikumatu ning asub tsentris, mille ümber liiguvad teised planeedid. Arvas, et on olemas lõunamander. Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battu...
Maiad Hans Eschbaum Sissejuhatus Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Maiad Asukoht Maiade Hieroglüüfid Hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati Seintele, Kividele, Puukoorele jne. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev
võimu, naabrite valitsemiseks. Sellesarnast tegevust seostatakse ka hilisemate kultuuridega, eriti atsteekidega. Atsteegid vallutasid alasid, mis olid eelnevalt maajade mõjuvõimu all. Lõppudelõpuks ulatus tolteekide impeerium peaagu üle terve Mehhiko, Guatemala ning nii kaugele lõunasse kui seda oli Yucatan, mis on üks tänapäevase Mehhiko osariikidest. Kunst ja meelelahutus Tolteekide impeerium ja pealikud lõid Kesk-Ameerika rahvaste mõttemaailmas äärmise müstika. Tolteekide pealikke võeti kui jumalusi. Hiljemad kultuurid tihtipeale austasid neid ning kopeerisid nende legende, kunsti, arhitektuuri ja religiooni. Arvatakse, et hiljemad valitsejad, kaasaarvatud maajade pealikud ja asteekide imperaatorid tulenevad otseselt tolteekidest. Tolteegid pärandasid edasi sarnase pallimängu, mida mängisid mitmed Kesk-Ameerika kultuurid ning samuti ohverdasid nad kaotajameeskonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
