v Breeder, transit migrant v Medium-sized v Mostly eats seeds, feeds youngsters with insects v Colourful v Consevation status – least concern v Eggs and nest v v Common Kingfisher (jäälind) : v Breeder, winterer v Sparrow-sized v Mainly on Fish v Blue upperparts, orange underparts, long bill v Consevation status – least concern v Eggs and nest v The song v Summary: v Bird protection is highly common v Birds have several variations to choose where to live References: v Leibak, E., Lilleleht, V., & Veroman, H. (1994). Birds of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers. EMÜ Raamatukogu (V57 1159) v Pictures. Google Images. www.google.com (26.11.2014) v v Questions? v Thank you very much for your attention!
Matrikli Number = XXXX1, keskmisele palgale lisaks 1. Ülesanne 1 Hinnata üldkogumi keskmisi: keskmist palka, keskmist kulu spordile ja keskmist kulu meelelahutusele. Leida usaldusvahemikud keskmistele usaldusnivool 0,90 ja 0,99. Keskmise leidmiseks kasutasin valemit : OpenOffices vastas sellele funktsioon AVERAGE. Usaldusvahemike leidmiseks kasutasin funktsiooni CONFIDENCE, kuhu oli ühe argumendina vaja standardhälvet, mille sain funktsiooni STDEVP abil. Alpha on 1-β . Size on valimi suurus(50). Ülesanne 2 Hinnata mittesuitsetajate osakaalu üldkogumis (a) meeste seas, (b) naiste seas usaldusnivool 0,95. Kuna valimi maht jääb alla 30, siis kasutan Studenti jaotust (OpenOffices vastab F^-1 TINV funktsioon) β=0.95 α = (1 + β) / 2 (number) a studenti jaotuse kvantiilide puhul k* = n – 1 (degree_freedom Leian p* = k/n (kus k on mittesuitsetavate arv ja n koguarv) Naistel vahemik (59.2% ; 95.4%) Meestel vahemik (49.3% ...
maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused. 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 2009 aasta kevadel toimunud Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel läks Eesti kergejõustikul üle ootuste hästi. Euroopa sisemeistriteks krooniti Ksenija Balta ja Mikk Pahapill. Esi kümne hulka tulid lisaks sisemeistritele: Sirkka-Liisa Kivine, Maris Mägi, Jaanus Uudmäe, Kaire Leibak ja Anna Iljustsenko. Medaliriike oli nimetatud võistlusel 23, Eesti kergejõustiklased tõid Eesti 6. kohale. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv %C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel
TAAVI AASAV 74 ******* ALEKSEI PIIRSALU 70 ******* EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ HARRI ADER 82 ******** MARTIN TOMINGAS 48 ***** TIMO PIHL 95 ********** ANDREI JAKSON 96 ********** MART LELUMEES 95 ********** NEEME LEIBAK 89 ********* MARTIN EENSAAR 93 ********* ELMO EENSAAR 77 ******** URMAS ANDRE 95 ********** MIHKEL MALSROOS 76 ******** VIRGO J?RVEOJA 90 ********* EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ SILVER PALLO 85 *********
keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis
etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma. Kolmel eelmisel kontinendi meistrivõistlustel stardis olnud Loskutov oli viimased aastad treeninud just Göteborgi silmas pidades. Loskutov ja kolmikhüppaja Kaire Leibak olidki ainsad, kes EMi normi täitnud veerandsajast Eesti kergejõustiklasest suurvõistlustest kõrvale jäävad. Leibak soovis EMi asemel keskenduda kohe varsti Pekingis algavateks juunioride MM- võistlusteks. 2 Vanim meister Eestist Muidugi võib alati loota üllatajatele ja siin on Eesti n-ö must hobune Ksenija Balta. Seitsmevõistluses 6180 punktiga edetabelis 19. kohal asuv neiu on oma
47,66 Arbo Maisa 2001 47,80 Urmet Uusorg 2001 47,94 Maidu Laht 2004 47,96 Indrek Tustit 2002 48,04 Lauri Birkan 2004 48,22 Andrei Oll 2002 2 Meeste 800 meetri jooks 2001-2004 1.47,84 U. Uusorg 2001 1.49,31 R. Fosti 2002 1.50,34 E. Leibak 2003 1.50,82 R. Mitt 2003 1.50,86 K. Lilleoja 2004 1.51,49 M. Soesson 2004 1.51,68 P. Põldmaa 2001 1.51,77 S. Treufeld 2003 1.51,78 P. Lehismets 2002 1.52,13 N. Vedehin 2004 Meeste 1500 meetri jooks 2001-2004 3.46,60 N. Vedehin 2004 3.48,99 R. Fosti 2002 3
8.augustil 2010. aastal hüppas ta 6.87m Tallinnas.Ksenja põhialaks oli seitsmevõistlus, preagu aga kaugushüpe.Ksenjal on ka päris head saavutused.Parimad nendest on 2009.aastal toimunub Berliini Maailmameistrivõistlustel 8.koht tulemusega 6.62m ja 2009.aastal Torinos toimunud sisemeistrivõistlustel kuld, tulemusega 6.87m.Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti, millega ta on Eesti kõigi aegade tabelis teisel kohal. (Wikipedia 2013) Kaire Leibak on parim Eesti naiskolmikhüppaja. Tema isiklik rekord ja ühtlasi Eesti rekord on 2006. aastal Pekingis juunioride maailmameistrivõistlustel hüpatud 14.43m.Tema nimel olev Eesti siserekord on 14.26m.Lisaks sellele on tal kõrgeid saavutusi noorte ja juuniorite meistrivõistlustel.2005. aastal noorte meistrivõistlustel 2.koht.2006.aastal juuniorite meistrivõistlustel 1. koht. (Wikipedia 2013) 5.VÄLJAKUALAD
kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19) MIKK PAHAPILL - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 11. kümnevõistlus 40 8178 punkti
Hiiumaal, Saaremaal, Harjumaal ja Ida-Virumaal ning Pärnumaa põhjaosas (Laasimer, 1965). 9 1978-1981.a. inventuuri tulemusena hinnati luharohumaade üldpindalaks 27584 ha. 1960ndate andmetega võrreldes oli nende pindala vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra. Enim oli säilinud luharohumaid Läänemaal (4186 ha), Tartumaal (3935 ha),Viljandimaal (3481 ha), Võrumaal (3043 ha), Valgamaal (2776 ha) ja Põlvamaal (2263 ha) (Leibak, Lutsar, 1996). Aastail 1993-1996 inventeeriti projekti WETSTONIA käigus olulisemat looduskaitselist väärtust omavaid luharohumaid. Kõrge ja keskmise looduskaitselise väärtusega luharohumaade pindalaks hinnati ca 12500 ha. Maakondade kaupa jagunesid need järgmiselt: Läänemaa 4550 ha, Tartumaa 2200 ha, Ida-Virumaa 1300 ha, Viljandimaa 1250 ha, Põlvamaa 1000 ha, Valgamaa 750 ha, Võrumaa 700 ha, Pärnumaa, Jõgevamaa ja
80 ja selle püstitas Ksenija Balta Kolmikhüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1996 Atlantas.Tulemuseks loetakse, kolme tõuke pikkust. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jonathan Edwards poolt kelle hüppe pikkuseks oli 18.29 .Eesti rekord on 17.35 ja selle püstitas Jaak Uudmäe . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Inessa Kravets poolt kelle hüppe pikkuseks oli 15.50. Eesti rekord on 14.43 ja selle püstitas Kaire Leibak. Teivashüpe Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 2000 Sydneys. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Sergei Bubka poolt kelle hüppe kõrguseks oli 6.14 .Eesti rekord on 5.86 ja selle püstitas Valeri Bukrejev . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Jelena Issinbajeva poolt kelle hüppe kõrguseks oli 5.05. Eesti rekord on 4.01 ja selle püstitas Lembi Vaher. Tõuked ,heited ja visked Kuulitõuge
tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. PEKING 2008 Maskotte oli viis, mis kandsid ametlikult nime Fuwa ja need olid Beibei (kala), Jingjing (panda karu), Huanhuan (olümpialeek), Yingying (Tiibeti antiloop) ja Nini (pääsuke). Kaire Leibak hüppas naiste kolmikhüppe kvalifikatsioonivõistluste avakatsel hooaja tippmargi 14.19 ja jõudis läbi aegade esimese Eesti naisportlasena kergejõustiku väljakualal olümpia lõppvõistlusele. Ülitugeva lõppvõistluse kolmest katsest õnnestus Leibakul rahuldavalt vaid teine, kus tema tulemuseks mõõdeti 14.13, ja mis tagas
Jüssi, F. Eesti linde ja loomi. Tallinn: Kunst 1977 Kaidla, J. Valgete liblikate aeg. Tallinn: Eesti Raamat 1968 Kontkanen, H., Lõhmus, A., Nevalainen, T. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus 2004 Kumari, E. Kuidas vaadelda linde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963 Kumari, E. Lindude ränne. Tallinn: Valgus 1975 Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus 1982 Kumari, E. Eesti lindude välimääraja. Tallinn: Valgus 1984 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. Birds of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers 1994 Lundevall, C., Bergström, M. Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak 2005 Metstak, V. Mõista, mõista... Tallinn: Tiritamm 1992 Mäger, M. Eesti linnunimetused. Tallinn: Valgus 1967 Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Koolibri 1994 Oro, J. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 Peterson, K. Eesti linnud. Tartu: Tartu Ülikool 1992 Randla, T. Eesti röövlinnud. Tallinn: Valgus 1976
tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803 Aira Viires Akad.tee 15 Aivar Lõokene Akad. tee 15-319 620 4386 Alar Leibak V 410 620 3054 Aleksander Kartušinski Akad.tee 15A-202 620 4083 Aleksander Piroženko V 413 620 3050 Aleksander-Mati Müürisepp Akad.tee 15 - 331 620 4328 Aleksei Gavrilov II 123 620 3007 Allan Olspert Akad.tee 15 - 220 620 4421 Andre Lomaka Akad.tee 15 - 212 620 2819 Andres Valkna Akad.tee 15 - 140 620 4455
︎Mood – reptiilid, suured kassid ︎Kosmeetika ja parfüümid – akvilaaria ︎Toit, meditsiin – soomusloom, ninasarviku sarv, karu sapp ︎Lemmikloomad – papagoid, kilpkonnad, inimahvid ︎Meretoit – kalamari, kilpkonnad -Sekretariaat ja komiteed -Strateegiline visioon 2008-2020 -Korraldusasutus: Eestis KKM looduskaitse osakond -COPID -CITESi Teaduskomitee: Tiit Maran, Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus, Uudo Timm -Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Loodusmuuseum ning Eesti Loodusmuuseum -KKM’st on vaja luba jahitrofeede (sarved, metssea kihvad, karu, hundi, ilvese ja ahmi nahad; karu, hundi, ilvese, rebase, mägra, kähriku ja ahmi koljud) väljaviimisel -︎-Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused -︎Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise
Lepinguline töö. Kättesaadav: http://www.hiiuloodus.ee/failid/kopu.pdf Leito, T., Poola, K. 2003. Tursimi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele. Käsikiri Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Kärdla kontor. 107 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, A., Merivee, M., Soppe, A., Tammekänd, I., Tammekänd, J., Vilbaste, E. 2009. Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis Apricaria) elupaigasobivusele Nigula rabas. Hirundo 22, 53-63. Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L., Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F., Søndergaard, F., Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O. I., Wallsten, P. 2007. Visitor Monitoring in Nature Areas – A Manual Based on
tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803 Aira Viires Akad.tee 15 Aivar Lõokene Akad. tee 15-319 620 4386 Alar Leibak V 410 620 3054 Aleksander Kartusinski Akad.tee 15A-202 620 4083 Aleksander Pirozenko V 413 620 3050 Aleksander-Mati Müürisepp Akad.tee 15 - 331 620 4328 Aleksei Gavrilov II 123 620 3007 Allan Olspert Akad.tee 15 - 220 620 4421 Andre Lomaka Akad.tee 15 - 212 620 2819 Andres Valkna Akad.tee 15 - 140 620 4455
annaabi.ee 
