William Shakespeare - "Hamlet" (1)

William Shakespeare „ Hamlet “
1.Hamleti päritolu
Hamlet on Taanimaa prints , kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg .
2.Kirjelda Hamleti tundeid Taanimaale pöördumisel, mis vallandas temas kättemaksumõtte?
Taanimaale pöördudes oli Hamlet täis kättemaksuhimu, sest ta oli saadetud Inglismaale surema. Tagasi tulles sai ta aga teada, et Ophelia surnud on ning ta oli väga kurb, ta oleks isegi nõus olnud koos temaga hauda mattuma.
Hamletil vallandas kättemaksumõtte tema isa vaimu nägemine ning see, et ta sai teada, et tema onu ole see, kes ta isa tappis. Samuti lisas kättemaksumõttele vürtsi juurde Fortinbrase ja tema väepealiku nägemine. „Mis siis olen mina, kel isa tapetud ja ema häbis – see virgutamata peaks mu verd ja mõistust –, kuid jätan soiku kõik? Ning oma häbiks näen surmasuus kahtkümmend tuhat meest, kes peibutavat kuulsussära püüdes on hauda nagu sängi minemas – maad võitma, kuhu võitlema ei mahu ja kus langenute matmiseks ei piisa ruumi? Nüüdsest peale püsi mu mõtteis, veri , muust ma nüüd ei küsi.“
3.Mõtesta lahti lause „Aeg on liigestest lahti“, kuidas see suunas Hamletit tegutsema
Lause - „Aeg on liigestest lahti“ - all mõtles Hamlet arvatavasti, et Taanis ümbritseb kaos pärast oma isa mõrva. Hamlet tundis, et ta peab seda parandama ning leidis, et just kättemaks oma onule seda teeks .
4.Kes on Hamleti sõbrad, kes vaenlased, miks?
Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ja Guildenstern. Tõeliseks sõbraks võib pidada siiski ainult Horatiot, sest ta jäi Hamletile surmani truuks ning ta oli ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Rosencrantz ja Guildenstern muutusid vaenlasteks, sest nad olid kuninga nuhiks ning reetsid Hamleti. Samuti olid vaenlasteks kuningas Claudius , sest ta mõrvas Hamleti isa ning Polonius , sest ta samuti nuhkis Hamleti järele.
5.Millised olid ta suhted Ophelia ja emaga, kuidas mõista ta hullust?
Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada ning samuti oli ka Ophelial tunded Hamleti vastu. Sellele vaatamata, Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu.
Hamlet oli vihane oma ema peale, sest ta abiellus liiga kiiresti pärast Hamleti isa surma. Selletõttu pidas Hamlet oma ema väärituks ning truudusetuks. Siiski võib teosest järeldada, et Gertrud oma poega siiski armastas , sest ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti.
Hamlet otsutas hakata hullu mängima, et kätte maksta onule. Ta arvas , et nii on lihtsam Claudiusele ligi pääseda ja talle kätte maksta. Prints kasutas hullumeelsust ainult nii kaua, kui oli vaja oma plaane varjata. Lõpuks ta siiski paljastas end, tehes teatavaks oma tõelised kavatsused.
6.Miks viivitas Hamlet Claudiuse tapmisega, mida see endaga kaasa tõi?
Hamlet viivitas oma kättemaksuga, kuna ta polnud alguses siiski kindel Claudiuse süüs. Teoses oli kirjutatud, et ka kurjad vaimud võivad meeldiva kuju võtta. Selletõttu pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Samuti Hamlet viivitas, sest ta ei tahtnud, et Claudius nii kergelt pääseks ning lisaks ei olnud ta võimeline teda külmavereliselt tapma . „Kuid kas siis see on minu kättemaks? Siin tarvis mõelda: kelm tapab mu isa, aga mina, ta ainus poeg, just sellesama kelmi siit maa pealt saadan üles taevasse ...See oleks reisimoon ja palgaraha, kuid mitte kättemaks!“
Claudiuse tapmisega viivitamine tõi kaasa Poloniuse, ta ema, Laertese ja iseenda surma.
7.Hamlet – kas külmavereline kättemaksja või salasepistuste ohver?
Minu arvates oli Hamlet salasepistuste ohver, sest kui Claudius poleks tema isa tapnud , siis poleks olnud Hamletil ka vaja kättemaksta. Samuti poleks teda saanud pidada ka külmavereliseks tapjaks, sest tal oli võimalus oma onu tappa, aga jättis selle kasutamata. Selletõttu pean ma teda salasepistuste ohvriks. Kõige paremaks tõestuseks võib tuua näiteks Claudiuse ja Laertese plaani, et kuidas nad Hamleti võitluse ajal ära tapavad. Samamoodi võib pidada teda ohvriks, sest järjest kõik nuhkisid tema järele, isegi tema niiöelda sõbrad.
8.Teose probleemid, nende aktuaalsus ka tänapäeval
Teoses on mitmeid probleeme. Üheks suurimaks probleemiks on kättemaks hingerahu nimel, sest selle ümber terve raamat ka otseselt tiirles, et kas Hamlet saab oma kättemaksu või mitte. Sellest tulenevalt võib probleemiks pidada, et kas talitleda oma südame järgi või mitte. Samuti kättemaksust tulenevalt võib probleemiks olla ka see, et kas ainsaks kättemaksuviisiks ongi mõrv või on ka mõni teine võimalus. Lisaks kui kaugele on üks inimene valmis võimu nimel minema. Samas ka pidev silmakirjalikkus , reetlikkus, kahepalgelisus ja salatsemine on teoses probleemideks ning lõpetuseks on kohati probleemiks seegi, et kas Hamlet on hull või mitte.
Ma leian, et osa neist probleeme on ka tänapäeval igati aktuaalsed . Toogem näiteks, et praegugi on väga palju inimesi, kes võimu nimel on valmis vägagi kaugele minema, et saavutada oma siht, ükskõik mis see ka ei maksaks. Lisaks pole tänapäeva ühiskonnast kuhugile kadunud silmakirjalikud inimesed – neid leidub igalpool. Samuti näiteks südame järgi talitlemine on vägagi aktuaalne teema ükskõik, mis eluvaldkonnas – alati tänitatakse, et inimesed kuulaksid oma südamehäält enne tegutsemist . Kokkuvõttes võib kõigi nende probleemidega paralleele tõmmata ka tänapäeva ühiskonnaga, sest need pole kuhugile kadunud.
9.Hinnang teosele
Mulle meeldis see teos, sest pidevalt toimus midagi, ei jäädud pikalt ühele hetkele pidama ja seda lehekülgede pikkuselt kirjeldama. Samuti meeldis, et see oli draamavormis kirjutatud, sest niimoodi ei olnud üleliigseid tegevuste kirjeldusi ning lugemine läks kiiresti edasi. Samas ei meeldinud mulle alguses, et tegelasi oli väga palju ning nimed läksid sagedasti meelest või segamini . Lisaks häirisid mind värsivormid, sest tihti ei saanud ma lausete tõelistele mõtetele pihta. Kuid üldiselt oli huvitav lugemine ning oli hea raamat.