50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ats .
Õppematerjali autor
1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? b) laulis 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? b) Põrguauk 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? 1a) Lia 2f)Hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? 1b) Väikejõmm 2c) Loviis 15
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? a) karjus b) laulis c) oigas 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4
Sel ööl ,kui sündis Ronja ,kes Mattise ja Loviisi tütar, läks äikese pärast Mattisemäe tipus olev röövliloss pooleks ja selle vahele tekkis Põrguauk. Loviis laulis ,kui Ronja sündis. Mattis oli tütre sünni üle väga õnnelik , ta oli õnnelik ,et nüüd on temal järeltulija ,aga tema vihavaenlasel Borkal ei ole last. Borka oli ürgvaenlane ,Mattise suguvõsa ja Borka suguvõsa olid aegade algusest peale riius olnud. Ronja kasvas Mattise röövlilossis ja ta polnud mujal käinudki ,kui ainult kivisaalis.Ta ei teadnud sellest ,mis asub Mattise lossist väljaspool. Loviis laulis Ronjale igal õhtul enne magama minekut Hundilaulu.
Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni.
omaenese piire ja loob suure lasteromaani, milles on rohkesti teravaid komplikatsioone ja vastuolusid ning mis on ainulaadne tema loomingus''(Strömstedt 2000:305) ''Röövlitütar Ronja'' kirjutas Lindgren aastal 1981. Raamat on seikluslik, õpetlik ning mõtlemapanev lugu poisist ja tüdrukust, kelle läbisaamist varjutab röövlijõugu pealikest isade vaenutsemine. ("Röövlitütar Ronja" haarab nii suuri kui väikseid. 2010) Ronja ei taha jätkata isa röövlielu, vaid soovib elad rahus koos sõbra Birkiga. 6 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed'' '' ''Vennad Lõvisüdamed'' on kirjutatud 70. aastatel, kui revolutsioonilised ja hästirelvastatud partisaniliikumised pidasid Kolmandas Maailmas vabasusvõitlust. Rootsis avaldas neile tollal toetust palju sõjakalt meelesatud gruppe. Vägivalla kasutamist peeti endastmõistetavaks. Halb
Astrid Lindgren referaat 2007 Sisukord Sisukord..............................................................1 A.Lindgreni elust..................................................2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9 1. A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas rii
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid