Röövlitütar Ronja - Küsimused,vastused,kokkuvõte! (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Röövlitütar Ronja

Ühel päeval, kui sündis Ronja , kes oli Mattise ja Loviisi tütar, läks Mattiseloss pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni.

Kirjandus

2

docx

Röövlitütar Ronja - test

RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? a) karjus b) laulis c) oigas 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4

Kirjandus

4

doc

Röövlitütar Ronja kokkuvõte

Sel ööl ,kui sündis Ronja ,kes Mattise ja Loviisi tütar, läks äikese pärast Mattisemäe tipus olev röövliloss pooleks ja selle vahele tekkis Põrguauk. Loviis laulis ,kui Ronja sündis. Mattis oli tütre sünni üle väga õnnelik , ta oli õnnelik ,et nüüd on temal järeltulija ,aga tema vihavaenlasel Borkal ei ole last. Borka oli ürgvaenlane ,Mattise suguvõsa ja Borka suguvõsa olid aegade algusest peale riius olnud. Ronja kasvas Mattise röövlilossis ja ta polnud mujal käinudki ,kui ainult kivisaalis.Ta ei teadnud sellest ,mis asub Mattise lossist väljaspool. Loviis laulis Ronjale igal õhtul enne magama minekut Hundilaulu.

Kirjandus

1

odt

Röövlitütar Ronja

RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis

Kirjandus

38

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber):  enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr  kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada.  Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest.

Lastekirjandus

31

doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus

16

doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus

56

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus

Kommentaarid (1)