Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte? - sarnased materjalid

maadeavastus, maadeavastused, kuld, varandus, hakkan, arutlema, maailmapilt, avardus, avastasid, otsetee, indiasse, maailmajagu, aasia, loetelu, maailmaks, põllukultuurid, kakao, kartul, tomat, hispaanlaste, asteekide, mehhiko, inkade, peruu, ameerikast, valitsesid, hispaanlased, kolooniad, kunstiteosed, endist, pärisorjad, tooma, orjakaubandus, osteti
thumbnail
5
doc

Indiaanlased ja suured maadeavastused.

Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin). Suurtasandiku suguharud kasutasid astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega. Samaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni. Suured maadeavastused Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu ­ Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused:

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

oli Guinea lahe ääres asuv San Jorge da Mina kõige tähtsam kulla, nisu ja neegerorjade ümberlastimise keskus. Portugal ostis Araabia orjakaupmeestelt 700- 800 orja igal aastal. Kuigi Henrique keelas formaalselt kõik röövretked Cabo Verde ja Cabo Blanco vahel, tõi orjakaubandus tohutut kasumit mõlemale poolele. Henrique oli tuntud Meresõitja nime all, kuigi ta ise kunagi merel ei käinud. Tema surma ajaks oli Portugali koloniaalimpeeriumile alus pandud ning see avas otsetee meritsi Indiasse. Meresõitjad Bartolomeu Diaz ja Vasco da Gama lõpetasid Henrique poolt alustatud töö. BARTOLOMEU DIAZ Suvi 1486 ­ dets. 1487 mereretk Aafrika lõunatipuni Nimetas selle Tormide Neemeks Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem VASCO DA GAMA Vasco da Gama (1469- 24. XII 1524) oli pärit Portugalist. Gama oli raudse tahtejõu, kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees, kes oli ükskõik mida valmis tegema, et jõuda oma eesmärgile

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Keskaja suured maadeavastajad

Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Suured Maadeavastused

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

saanud mehe kuulsaimateks maalideks on „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg”. Leidurina on ta konstrueerinud helikopteri, tanki ja kalkulaatori (kuigi oma ideid ta oma eluajal ei teostanud). Teadlasena parandas ta teadmiseid inimkeha anatoomiast, optikast ning hüdrodünaamikast. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 5 2.SUURED MAADEAVASTUSED: 2.1. Suurte maadeavastuste põhjused ja eeldused: Kaubavahetuses Idamaadega oli Euroopa kaubandusbilanss negatiivne- Euroopa kaubad olid tunduvalt odavamad kui sisseveetavad idamaade luksuskaubad ning vahe maksti kinni kullas, mistõttu väärismetallid liikusid Euroopast idamaadesse. Traditsioonilised idamaadesse viivad kaubateed olid langenud türklaste valdusesse, kes ei lasknud kaupmeestel enam vabalt liigelda

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid. Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks, et tegu oli sihiliku pettusega. Üks ajaloolane olevat hiljuti väitnud, et need valed on ,,niisugused, mida võis välja mõelda ainult inimene, kes teadis millest räägib." Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Vasco Da Gama Portugali laevastikus oli palju vilunud kapteneid. Kõige rohkem paistis neist silma Vasco da Gama. 8. juulil 1497 asus neli laeva Vasco da Gama lipu all reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Kasutati rauda põllutööriistade valmistamisel ja leiutati ka ratas. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, aga nüüd tekkis inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote valmistamisele. Käsitöölised vahetasid oma tooteid talupoegadega saades vastu toitu. Nõnda elavnes kaubavahetus ja kujunes uus ühiskonnakiht ­ kaupmehed- kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölised ja kaupmehed avastasid, et palju tulusam on elada liiklusteede sõlmpunktides, kus sai oma kaupa kergesti turustada. Nii hakati kolima vanadele turuplatsidele ja linnuste ümbrusesse. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi ja need hakkasid kasvama. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ise linnu rajama. Need olid korrapärase kujuga ja keskel asetsesid turuplats ja raekoda. Maa-asulast eristas linna linnaõigus, mille saades võis asula ennast linnaks pidada. Inimeste rikkamaks muutumisel

Ajalugu
322 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ameerika kultuur

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja

Kultuur
13 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed. Viikingid rüüstasid regulaarselt Iirimaad, Inglismaad, Põhja ­ Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911. said viikingid endale piirkonna Põhja- Prantsusmaal, mida kasutatakse Normanndiaks. Nemad avastasid Islandi, Gröönimaa, Vinlandi. Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingite riigid, kolooniad Vana vene riik oli 9. sajandil üks kõige jõukamaid linnasid. Venelastel oli Novgorod ­ uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks. Peale Rjuriku surma asus valitsejaks Oleg. Nad vallutasid Kiievi, rajasid Taani riigi. 9. sajandi lõpp ja 11. alguseks kuulus Taani riigi koosseisu Norra ja Inglismaa

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed. Nad rüüstasid Iirimaad, Inglismaad, Põhja-Saksamaad, Prantsusmaad ja Venemaad. Aastal 911 said viikingid enda valdusesse Põhja-Prantsusmaa, mida kutsutakse Normandiaks. Nemad avastasid Islandi saare, Gröönimaa ja Vinlandi. Aastal 1000 jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingid rajasid Vana-Vene riigi. 9. sajandil oli Novgorod Vene üks jõukamaid linnu. Rjurik oli viikingite väepealik. Pärast tema surma sai nende pealikuks Oleg (Helga). Nad vallutasid Kiievi. Samuti rajasid nad Taani riigi. 9.sajandi lõpuks oli Taani riigi koosseisus Norra&Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Viikingitel oli ruunikivi. Nende tähemärgid olid ruunid

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vanaaeg, keskaeg, uusaeg konspekt

2) suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia linnade soov kontrollida vahemereäärset kaubandust Tagajärjed: 1) Jeruusalemm jäi muhamedlaste valdusesse 2) süvenes läänemaailma ja islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen 3) avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positisioonid Vahemere ääres tugevnesid 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, nt. paberi valmistamine; araabia numbrid; tuuleveskid; klaaspeeglid; moodi läksid habemed ja vanniskäimine 9. Miks kujunesid keskajal linnad? Linnad kujunesid, sest keskajal hakati taaskord tegelema kaubanduse ja käsitööga, loobuti

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätestatud ka Rooma õi

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

kodanikule. Otsiti vastust küsimusele, et kas inimene võiks saavutada õnne ka raskustest hoolimata. -) Kirjandus: Silmapaistvaks zanriks tõusis luule ning selle eesmärk oli pakkuda meelelahutust. -) Religioon: Kreeka jumalate kõrvale tekkis palju idamaade jumalaid ning hakkasid levima müsteeriumid. * Vana-Kreeka, kui Euroopa tsivilisatsiooni häll: -) tähestikkiri -) demokraatlik linnakord + kodanik -) teaduslik-filosoofiline maailmapilt + teadusharud -) teater + kirjandusteosed -) Olümpia mängud + sport ja kehakultuur Vana-Rooma * Itaalia rannajoon oli tunduvalt vähem liigendatud, kui Kreeka oma, seega oli vähem sadamaid ja maismaal oli tunduvalt rohkem ühendusteid ­ see kõik aitas kaasa ühtse riigi tekkele. * 2000 e.Kr rändasid sinna hõimud, keda nimetati itaalikuteks. * Itaalikute seas leidub ka teisi hõime ja neist ehk kõige olulisemad olid latiinid (ladina

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

sajandiks Ghanast Mail impeeriumi osa. Songhai sai Mali impeeriumi osaks 15. sajandil. Esimeses Ghana impeeriumis elasid traditsiooniliste uskude järgijad. Islam jõudis nendesse riikidesse 8. saj, kuid Ghana valitsejad seda ei järginud. Kolmanda impeeriumi kujunemise aluseks olid kullavarud ja soodsad looduslikud tingimused, elatuti peamiselt kaubandusest. Mali valitsejad võtsid vastu islami usu ja 11. saj üritasid korraldada palverännakuid. Malist pärit kuld jõudis Euroopasse, täpsemalt Inglismaale. Seega oli tegu impeeriumiga, mida tunti ka keskaegses Euroopas. Mali sattus lõpuks aga Songhai vallutuste objektiks. Timbuktu linn avastati kõrbeliivade alt 1827. a Rene Calier, Prantsusmaa maadeuurija, poolt. Arvati, et tegu on äärmiselt rikka kohaga. Tegu oli kultuuri ja teaduse linnaga. Selles asus silmapaistev Sankore mošee. Kongo riik Kongol tekkisid 16. saj tihedad sidemed Portugaliga. 1482. a jõudis sinna esimene portugallane, 1494

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus keskaega

1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lag

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

· pärslased ­ Iraan (Pärsia) · armeenlased ­ Kaukaasia · hetiidid ­ Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased ­ Balkan · itaalikud ­ Itaalia · keldid ­ Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased ­ Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased ­ Kesk-Euroopa · baltlased ­ Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr. Riik purustati. Foiniikia Vahemere idarannik. Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

AJALOO ARVESTUS ­ TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhial

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
204 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
385 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Uusaeg konspekt

RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused ­ kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast

Uusaeg
22 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared. Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud, millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet. Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida. Foiniiklased purjetasid ka Punasel merel ja India ookeanis. Vanad raamatud räägivad, et Foiniikia meremehed võtsid Egiptuse vaarao käsul ette merereisi ümber Aafrika. Reis kestis kolm aastat

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
613 allalaadimist
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Siinkohal võiks rõhutada erinevust Egiptusega, kus arst ise oma tegevusest suurt kasu ei teeninud, samas oli ka vastutus materiaalses ja ihulikus mõttes väiksem. ANTIIK-KREEKA on teadus- ja meditsiiniloo jaoks A ja O. Teadus tänapäeva mõistes tekib seal. Eriti rõhutatakse Väike-Aasia linnade tähtsust, kus olid levinud Egiptuse, Foiniikia ja Babüloonia kõikvõimalikud tarkused. J. Bernal väidab, ,,et kreeklased ei loonud, ega pärinud tsivilisatsiooni, vaid avastasid selle". Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale igasuguse ideoloogia, religiooni jms (kaasaarvatult ,,unustasid" enda vastavad varasemad tavad). Meditsiinipanteon kreeklastel siiski oli. Asklepios ­ nö meditsiini pool-jumal, kellest sai alguse Kreeka templimeditsiin, mis meenutas Egiptuse sarnast traditsiooni. Asklepiose templite preestrid olid arstid (ka Hippokrates oli sellisest kontekstist välja kasvanud). Arstikutsega seotud olid ka Apollo jt.

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
184 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun