ANOREKSIA (0)

ANOREKSIA
Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga , koolimured vms.
Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem.
Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga.
Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata.
Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Anorektikul luumassi ei lisandu ja luud ei tugevne, kuna munasarjad ei erita piisavalt östrogeeni. Tagajärg võib olla ka võimalik viljatus ehk võimetus saada lapsi. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist.
Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Kui söömishäireid on korralikult ravitud, siis need edaspidi enam ei kordu. Võibolla jääb kuidagi eriline suhe söömisse, aga see ei tähenda häiret. Psühhiaatri poole pöördumine pole häbiasi. See näitab inimese tugevamat, mitte nõrgemat külge.
Anoreksia tavalisemad sümptomid:
suur kaalukaotus, toidukoguste vähendamine, rasvasisaldusega toiduainetest loobumine, kuni üldse toidust keeldumiseni, tüdrukutel menstruatsioon ei alga /muutub ebakorrapäraseks või lakkab üldse, oksendamine , kujutlus endast kui ülekaalulisest, ehkki peegel näitab muud, suur füüsiline koormus, pidev isupuuduse kurtmine, suured, paksud riided, pidev külmetamine, enda pidev kaalumine , üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit, probleemi eitamine , juuste õhenemine ja väljalangemine, kuiv, kollane nahk, kuivad, murduvad juuksed ja küüned.
Paljud anorektikud on pärast anoreksiat buliimia peale üle läinud. Lihtsalt hakkavad nüüd sööma kõike seda – ja hästi palju – mis neile enne keelatud oli, kuid tekib küsimus, et kes seda keelas! Ning seejärel on neil halb, et nii palju sõid ja oksendavad kõik välja. Ennast tuleks võtta just sellisena nagu oled. Muidugi tuleb füüsiline tegevus ja tervislik toitumine nii figuurile, kui ka tervisele kasuks. Sellega, aga ei tasuks liiale minna. Veel vähem puberteedi eas, kus veel kõik luud ja muud organismid vajavad kasvuks ja arenemiseks mitmekülgsest toitu.
http://et.wikipedia.org/wiki/Anoreksia
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/anoreksia.ht m