Söömishäired (0)

Söömishäired
Gristi Adrat 
TTP-10
 
 
Anoreksia
●
Anoreksiat ehk  anorexia  nervosat iseloomustab inimese 
enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud  tahtlik  kehakaalu 
langetamine. 
●
Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina 
keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mil e tunnuseks 
on teadlik ja tahtlik kehakaalu  alandamine  al a tervisliku pi ri. 
Kli nilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks 
olema 17,5 või väiksem.
●
Kaalu kaotus (või madalal püsimine)  saavutatakse  teatud 
toitude  vältimise,  oksendamise , kõhulahtisuse 
esilekutsumise, ülemäärase treeninguga.
 
 
●
Anoreksiale iseloomulik on  kehataju  häire, mil e tõttu haigel 
on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab 
oma kehakaalule ranged pi rid.
●
Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi 
töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud 
esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks 
haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist.
●
Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides 
võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on 
anorektik  ülekaaluline. 
●
Sageli avaldub anoreksia nendel, kel e elukutse nõuab 
saledust, nagu model idel, baleriinidel, iluuisutajatel ja 
 
 
võimlejatel.Anoreksia võib sageli vahelduda buli miaga. 
●
Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–
18aastaselt, vi masel ajal on seda täheldatud isegi 10–
12aastastel lastel.
●
 Anoreksiat  diagnoositakse , kui  kehakaal  on 15% al pool 
eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on al a 17-ne. 
●
Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on 
anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide 
tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja  sapi  
vähenenud sekretsioonist.
●
Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva 
naha,  haprad  küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib 
katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite 
 
 
areng. 
●
Anorektikutel  alaneb  südame löögisagedus isegi al a 60 ja 
süstoolne vererõhk al a 90 mmHg. 
●
Sagedane  on kõhukinnisus, kõhuvalud,                          
maksa ja neerude kahjustused. 
●
Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb 
puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt 
asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitami nidest ja 
mineraalainetest, mil e defitsiidil esinevad väga erinevad 
vaevused .
 
 
Ravi
●
Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga 
ravida.
●
Anoraksiet ravitakse antidepressantide ning 
psühhoteraapiaga.
●
Sel eks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning 
eelkõige inimese enda tahet terveneda.
●
Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel 
tekiks üldse  motivatsioon  midagi enda heaks teha. 
●
Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib 
midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise 
 
 
psühhoteraapiaga.
●
Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või 
vähemalt üks pereli ge, sest ainult psühhoterapeudid sel ega 
toime ei tule. 
●
Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel 
haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. 
●
Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel  aegadel , 
söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. 
Soovitatav on pidada ka toidupäevikut.
 
 
Buliimia
●
Buli mia on sündroom, mil e iseloomulikuks tunnuseks on 
õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontrol , mil e 
tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - 
oksendamise, lahtistite söömise või muul moel.
●
Buli miaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise 
ümber ning vi vad impulsi vsete söömishoogudeni. 
●
Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu 
paksukstegevast mõjust  vabaneda . 
●
Levinuim võte sel eks on  oksendamine , aga tarvitatakse ka 
lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase  toidul  imenduda, 
nälgitakse jne.
 
 
i
●
Erinevalt anorektikutest on buli mikud reeglina normaalse 
kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli 
ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele.
●
Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, mil ega 
kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada 
organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu 
häired,  krambid , lihastõmblused, südamerütmihäired jms).
 
 
Ravi
●
Buli miat ravitakse antidepressantide ja/või 
neuroleptikumidega ja psühhoteraapiaga.
●
Mõnikord, kui elus on positi vseid muutusi, mis tõstavad 
enesehinnangut, võib buli mia ka  ravita  mööduda, kuid 
tavaliselt vajab haige ravi.
●
Kuna buli mia põhjused on peale madala enesehinnangu ka 
sotsiaalsed ja psühholoogilised, si s haiguse raviks on vaja 
psühhoteraapiat.
●
Esimeses järgus õpetatakse haiget sööma normaalselt ning 
pidevalt jälgima oma söömist, vältima  olukordi , mis  kutsuvad  
esile li gsöömise, võitlema stressiga teiste meetoditega peale 
söömise.
 
 
U
●
Teises järgus teadvustatakse buli mikutele, et on ka teisi 
väärtusi peale keha. 
●
Edukaks on osutunud ka grupiteraapia.
●
 Buli mia ravi on pikaajaline, keskmiselt  paraneb  80% 
patsientidest, kuid enamikul jääb eluks ajaks teravnenud 
tähelepanu kehakaalu ja toidu vastu.
 
 
Ortoreksia
●
Ortoreksia  on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui 
inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud 
sööke  valides , mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi 
surmaga. 
●
Ta tarbib toite oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid 
järgides. 
●
Sõna “orthos” tähendab kreeka keeles õiget ja korrektset 
ning sõna “orexis” tähendab isu.
●
Ortoreksia võib  alata  ka toidual ergiast, mil ele järgneb oma 
toitumisreeglite väljatöötamine. 
●
Ortorektikud ei ole võimelised valima endale toitu väljas 
 
einestades, sest nende aru  
saamise järgi sisaldab see palju 
rasva, saaste- ja lisaaineid.
●
I
●
Oma väljamõeldud toitumisreeglite järgimine nõuab 
ortorektikutelt tugevat tahtejõudu ja tihti nad  tunnevad , et on 
palju paremad ja tugevamad võrreldes teiste inimestega, 
sest teistel ei ole sama kõrget enesekontrol ivõimet. 
●
Juhul, kui ortoreksia al  kannataja rikub oma tervisele 
pühendatud toitumisreegleid ja alistub “keelatud” nimekirjas 
olevale toidule, si s ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning 
füüsiliselt rüvetatud.
●
See omakorda põhjustab tulevikuks veelgi rangemate ja 
absurdsemate toitumisreeglite väljamõtlemist.
●
Tavaliselt kannatavad ortoreksia al  madalama 
haridustasemega inimesed.
 
 
P
● Üldine ortoreksia al  kannatajate käitumine on sarnane 
anorektikute ja buli mikutega, ainus erinevus on sel es, et 
anorektikud ja buli mikud tunnevad muret tarbitava toidu 
koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet.
●
 
 
Ravi
●
Paljud  perearstid  ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, 
sest see ei ole ametlikult söömishäire. 
●
Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. 
●
Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide 
manustamine  on raskendatud, sest ortorektikud peavad 
ravimeid väga kahjulikeks.
●
Kuna nad on  uhked  oma toiduvaliku üle, peab teraapiasse 
haarama ka toitumisteadlasi. 
●
Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt 
kergemini kui anorektikud ja buli mikud, neile tuleb lihtsalt 
väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda sel iselt, 
nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad.
 
 
TÄNAN KUULAMAST!!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16