kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Kodutu jänes Mängujuht: Õpetaja Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängjuhut määrab ühe mängija hundiks, teise kodutuks jäneseks. Ülejäänud mängijad jaotatakse paarideks. Paarid asetsevad vabalt väljakul laiali, nägudega vastamisi ja hoiavad teineteiselt kätest kinni, moodustades urud. Mäng: Mängu alustamiseks signaali järel jookseb kodutu jänes hundi eest ära, hunt aga püüab jänest tabada (käega puudutada). Kui see hundil õnnestub, vahetavad nad osad. Jänes võib end hundi eest päästa sel teel, et jookseb mängijate käte alt läbi ühte urgu ja jääb sinna seisma. See urgu moodustavatest paarlilistest, kes jäi kodutu jänese selja taha, muutub uueks kodutuks jäneseks ja hunt hakkab nüüd teda taga ajama. Mängu võidab mängija, kes mängu kestel pole kordagi hundiks olnud või oli selleks vähem arv kordi.
Lapsed jaotatakse kahte leeri: 2) Kiire jooks saali otsa, tagasi sörkides. (seina ääres) 3) Pölvetõstejooks 4) Sääretõstejooks 5) Galopp ühe küljega 6) Galopp teise küljega 7) Kesklemine MÄNG: Lapsed on juba kahes leeris, üks leer moodustab ühe võistkonna, teine teise. Saali tagaotsas on valmis pandud kaks rõngast. Mängu eesmärk on joosta erinevate tehnikatega. Alustab üks võistleja, jookseb saali lõppu, poeb rõngast läbi, tuleb tagasi, võtab teise inimese kaasa, poevad koos rõngast läbi, tulevad tagasi jne. (Peavad kasutama iga kord erinevat tehnikat, samat tehnikat järjest ei tohi kasutada) NB! Kui aega jääb puudu, tee mäng nii, et alustab kaks õpilast, tuleb tagasi võtavad jälle kaks õpilast jne. 5. Viskeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min).
määratud, kus täpselt on jaanuar (algus). Mängijad ei tohi rääkida ja võivad liikuda ainult paremale. Pärast kontrollitakse üle, kas kõik seisavad õiges kohas. Mängu saab paremini mängida seltskonnas, kus üksteist väga hästi ei tunta. 5.2.2 Õhupallid Puhu täis nii sama palju õhupalle, kui on mängijaid, ja kirjuta kõikide nimed erinevatele õhupallidele. Muusika hakkab mängima ja kõik käivad ringi õhupalle lüües. Kui muusika seisma jääb, peab igaüks endale õhupalli haarama, lugema õhupalli pealt nime ja selle inimese üles leidma. 5.2.3 Mina-mäng Paigutus: Kindel paigutus puudub. Ideaalsel juhul peaks inimesi olema paaris arv. Mängu käik: Osalejad jagunevad paaridesse, nii et koos oleksid kaks inimest, kes teineteist veel kas üldse või eriti hästi ei tunne. Paarilised püüavad teineteise kohta võimalikult palju teada saada küsimusi esitades ja kuuldut meeles pidades. Kui kõik on paarilisega piisavalt tutvunud, siis istutakse ühisesse ringi
" Seletus: Laps küsib näiteks: "Millest on tehtud juust?" Vastaja vastab: "Piimast". Või vastupidi küsija küsib: "Mis on tehtud viljast?" Vastaja vastab: "Küpsised." TUHLAJA Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 4. eluaastast Vahendid: sõrmkinnas või taskurätt Mängu käik: Liisusalmi abil valitakse üks mängija Tuhlajaks, teised moodustavad ringi ning jäävad seisma näod ringi keskpaiga suunas (kätest kinni ei hoia). Tuhlaja jookseb aeglaselt ümber ringi ja poetab mõne mängija selja taha sõrmiku. Laps, kelle selja taga maas kinnas lebab, võtab kinda üles ja üritab Tuhlajat kinni püüda. Kui ta saab Tuhlaja kätte, siis läheb Tuhlaja ringi keskele ja püüdjast saab uus jookja ehk Tuhlaja. Kui mängija Tuhlajat ei taba, siis jõuab Tuhlaja tagaajaja kohale ringjoonel ja jääb sinna seisma. Ringi keskel seisev mängija saab mängu naasta siis, kui sinna satub mõni teine mängija. Ringi
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
9 löögil on 8 vahet, seega 8 * 2 = 16 sekundiga 9 lööki) 37. Rein ja Ats läksid kooli. Rein oli 50 sammu ees. Rein astus minutis 80 , Ats 90 sammu. Mitme minutiga jõudis Ats Reinule järele? Vastus: 5 minutiga ( 90 - 80 = 10 sammu jõuab minutiga Reinule lähemale; vahe oli 50 sammu, järelikult jõuab selle tagasi teha 50 : 10 = 5 minutiga) 38. Kuidas saab 9 tikust 3 tosinat, ühtki katki tegemata? Vastus: XXXVI (Kirjuta rooma numbritega. Tosin = 12; 3 tosinat = 3 * 12 = 36) 39. Jüri seisab 140 meetri pikkuse uisuraja ühes otsas ja Jaak teises otsas. Nad alustavad üheaegselt teineteisele vastu liikumist. Jüri kiirusega 8 m/s ja Jaak 6 m/s. Mitme sekundi pärast nad kohtuvad? Vastus: 10 sekundi ( Leiad aega. AEG = TEEPIKKUS : KIIRUS; 140 m teepikkus;
VEEBRUAR KÜÜNLAKUU, TUISUKUU · Küünlamaarjapäev, küünlalühtripäev, küündlepäev (02.02.) Peetakse rahvapärase aasta ajaarvamise alguseks. Vanasõna ütleb: ,,Küünlapäev - viimne jõul". Kevade märgid muutuvad nähtavaks. Oluline on ilma ennustamine. Kui küünlapäeval saab härg juua, siis paastumaarja- päeval ei saa kukk ega kana juua (veebruarisula toob külma märtsi.) Veel on öeldud, et küünlapäeval lüüakse külmal üks sarv peast ära ja murtakse seljaluu katki ning üks silm hakkab vett jooksma. Päevad pikenevad. · Luuvalupäev (09. 02.) Sel päeval polnud tavaks tööd teha, muidu võis terveks aastaks luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi. · Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval pärast küünlapäeva. Möödunud sajandil ennustati pikima liu laskjale parimat linakasvu. Ilmaennustusega tegeldi vähe. Põllule viidi mõni hangutäis sõnnikut
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Beebi muusika. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 9) Ungari laul "Nukuke" Kiigu nukuke, äiu, äiu, kullake. Kiigu nukuke, äiu, äiu, kullake. R. Päts "Auto sõidab surinal" Auto sõidab surinal, surinal ja vurinal. Autojuht on osav mees, keerab rooli enda ees. (K. Kõlar. Laulumängukool. Tallinn: Koolibri 1995. Lk 76) E. Stern "Kuidas keegi liigub" 1. Põrra, põrra auto sõidab, põrra, põrra auto sõidab. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. 2. Linta-lonta kutsu jookseb, linta-lonta kutsu jookseb. 32 Õpetajaraamat Auh-auh, auh-auh, auh. Auh-auh, auh-auh, auh. 3. Tipa-tapa tita astub, tipa-tapa tita astub. Tip-tip, tip-tip, tap. Tip-tip, tip-tip, tap. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 50) A. Kumpas "Armas kiisu olen ma" Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega: näu-näu-näu, näu-näu-näu! Armas kutsu olen ma,
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
• 2– • 2– • 2– • 2– • 2+ • 4– • 4– • 4– • 8+ • 8+ • 4+ • 8+ 16 Joonis 2.1 Paarisaeru ja üksikaeru paadi läbilõige. 2.2 Paadi seadistamine. Paadi seadistamiseks on vajalikud järgmised vahendid: • 1 meetri pikkune nöör või lint; • 1,5 meetri pikkune puulatt; • Mõõdulint; • Kruvikeeraja; • Mutrivõtmete komplekt; • Puhastusvahendid. Oleks väga hea, kui need vahendid oleksid treeneril koos ühes kastis, et neid alati vajadusel võtta oleks. Treeneril, kes päevast-päeva noorsportlastega tegeleb, on seda varustust alati vaja. 17 Esimese asjana tuleb paadis seadistada siinid ja jalatoed
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena, oodates, et ta hoolitseb, hoiab, kaitseb ja suhtub temasse rohkem emalikult. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. See ema projektsioon on maha võetud ainult siis, kui see anima ei esine ainult ema kujundina, vaid ka muude naiselikkuse vormide läbi (armastatu, tütar, õde vms). Kui 70-aastane professor jookseb oma kaasa juurest ära noore kauni lauljatariga, siis on temast anima võitu saanud. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks ta saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projetseerida igat sorti kangelastele
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
seda soovima. Meisterkuduja Regensteiner (1970, lk 7) ütleb koolituse kohta nii: veini või lilled). Kui külla on kutsutud kella seitsmeks õhtul, siis tavaliselt ei ole midagi katki, Igasuguse käsitöö puhul tuleb kõigepealt selgeks saada põhialused ja õppida teooriat, kui külalised jäävad paar minutit hiljaks (aga kunagi ei tohi tulla varem!). Sõltuvalt sellest, alles seejärel saab asuda kõikmõeldavate loominguliste võimaluste avastamise juurde. kellele külla minnakse, on olemas teatud kirjutamata kokkulepped, millistel teemadel on
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
