Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orienteerumise konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Otepää gümnaasium

ORIENTEERUMINE Referaat Koostaja: 

9b 2012
SISUKORD  1.Ajalugu   2.Mis on orienteerumine?

  3.Orienteerumisklubid   4.Kus saab orienteeruda?   5.Mis on orienteerumiskaart   6.Leppemärgid   7. Kokkuvõte   8.Kasutatud materjalid
ORIENTEERUMINE
Ajalugu
Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 
Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei 
saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise 
arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud 
võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks 
spordialaks.   1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. šveitsis, Taanis ja Norras 
hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus.  Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast 
harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid 
moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, 
millest sai tulevikus traditsioon.  1959. aastal toimus Rootsis koosolek, kus otsustati orienteerumise rahvusvahelise 
organisatsiooni asutamine ja Euroopa meistrivõistluste läbiviimine. Kahe aasta parast 
asutati Rahvusvaheline föderatsioon (IOF), kuhu kuulusid Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, 
Taani, Norra, Soome, Tšehhi, Rootsi ja šveits.  1962. aastal toimusid Norras esimesed Euroopa meistrivõistlused. Meistriteks said 
norralane M. Listad ja rootslane U. Lundkvist. Teates võitsid rootslased ja soomlased.  Teistel meistrivõistlustel (šeitsis, 1964. a.) võitsid šveitslanna M. Tommen ja soomlane E. 
Kohvakka. Teates võitsid meeste seas soomlased ja naistest rootslased.  Kolmas Rahvusvaheline kongress toimus Bulgaarias 1965. aastal. Osa võtsid Poola, USA 
ja Kanada pealtvaatajad. Kongress võttis vastu otsuse läbi viia esimesed Maailma 
meistrivõistlused 1966. aastal Soomes.  Viiekümnendate lõpus hakkas orienteerumine jõudma ka Balti riikidesse, Moskvasse ja 
Leningradi. Lätis ja Eestis asutati sportliku orienteerumise Föderatsioon 1961. aastal 
Tartus. 1963. aastal korraldati esimesed turistlikud võistlused, mis kestsid 2 päeva. Seal sai 
kokku 29 võistkonda, kus osalesid ka Moskva ja Leningradi võistkonnad, kuid need olid 
väga ebavõrdsed ja enamus auhindu viisid endaga kaasa Balti sportlased. Võistluste arv suurenes aastatega. Traditsiooniks said 8 ja 15 linna võistlused, kus osalesid 
Siber, Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Kasahstan ja Moldaavia. Sellest ajast hakkas orienteerumise 
harrastajate hulk suurenema.
Mis on orienteerumine?  Orienteerumine - see on aktiivse puhkuse suurepärane vorm, üks kõige meeldivamaid, 
huvitavamaid ja värskendavamaid füüsilisi tegevusi. Sellega võivad tegeleda inimesed igas
vanuses ning erineva füüsilise ettevalmistusega. See spordiala ei pane üksnes lihased 
liikuma, vaid ka aju tööle. Tänu sellele tekib tõeline rõõm, mis paneb unustama 
igapäevased mured.  Orienteerumine on vastupidavusspordiala, kus orienteeruja läbib maastikul kontrollpunktid
kasutades navigeerimiseks kaarti ja kompassi. Orienteeruja peab maastikul läbima 
kontrollpunktid kindlas järjekorras. Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid 
algavad 31st) ja võistleja peab tegema märke õiges kaardile märgitud kontrollpunktis. 
Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi, Eestis on 
kasutusel SPORTident märkesüsteem.  Orienteerumiseks ei ole vaja teha ka väga suuri kulutusi varustusse. Alustaja võib riietuda 
jooksmiseks endale sobilike riietega, mis ei võtaks väga vett sisse ja ei jääks okstesse 
kinni. Jalanõud võiksid olla sobivad maastikul jooksmiseks. Müüakse ka eririietust mis on 
mõeldud metsas jooksmiseks, ning ka spetsiaalseid orienteerumise jaoks mõeldud jalanõud
- need ei ima vett sisse ja omavad paksemat libisemisvastast talda. Osadel mudelitel on ka 
väikesed "naelad" talla all. Orienteerumiseks on veel vajalik kompass. Kompasse on 2 
tüüpi -  plaadi kompass ja pöidla otsa käiv pöidla kompass. Orienteerumises kasutatakse 
märgete tegemiseks ja ajavõtuks spetsiaalset näpu otsa käivat kiipi – SPORTident kaarti 
ehk SI-kaarti.  Orienteerumisklubid Eestis on registreeritud 38 orienteerumisklubi: EKJ SK ( Kaitsejõudude spordiklubi ), 
Harju KEK, HOK ( Hiiumaa Orienteerujate Klubi ), Ilves, Jõhvikas ( Rakverespordiklubi 
Jõhvikas ), JOKA, Ju-Pe ( Juku-Peedu ), Kape, Kobras ( Põlva Kobras) , Kompass, Koop 
( Kooperaator ), Kose, Lehola, LSF PT ( LSF Pronoking Team ), LUS, MARU, Mercury, Nõmme, Norma, Okas, OKH (OK Heering ), Orion, Orvand, Otepää, Põrgupõh, Peko, Rae
( Rae Rahvaspordi OK ), Rakv ( Rakvere OK ), SK100 ( MTÜ Spordiklubi 100 ), SOK 
( Saaremaa OK ), Sportnet, SRD, Tammed, TÜ ASK ( MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline 
Spordiklubi ), TAOK, TON, Võru, West.   Järvamaal on üks tegutsev orienteerumisklubi, 
milleks on JOKA pikema nimetusega Järvamaa Orienteerumisklubide Assotsiatsioon. 
JOKA loodi 1999. aastal, mille liikmeteks olid SK Esto ja OK Järva Karud.  
Kus saab orienteeruda? Orienteeruda saab üle Eesti toimuvatel orienteerumispäevakutel, tavaliselt toimuvad need 
kindla nädalapäeva õhtul linna lähistel. Orienteerumispäevakutel on erineva tasemega radu
igale eale. Päevakutel osalemiseks ei ole vaja eelregistreeruda, tuleb vaid minna 
väljakuulutatud ajavahemikuks kohale ja kohapeal tasuda stardimaks. Koondarvestuse 
saamiseks kasutatakse üle Eesti ühtset koodisüsteemi - EOL´i koodi. EOL´i koodi saab 
endale päevaku korraldajalt või tellida EOL´i kodulehelt. Suuremad võistlused toimuvad 
tavaliselt nädalavahetustel. Kõik võistlused on kirjas EOL´i kalendriplaanis. Osaleda 
võivad kõik kellel on EOL´i kood ja tavaliselt tuleb enne võistlust eelnevalt registeerida.(1)  Mis on orienteerumiskaart? Orienteerumiskaart on maastiku vähendatud ja 2-mõõtmeline kujutis paberil. 
Rahvusvaheliselt kokku lepitud tingmärkidega on kaardile kantud maastiku olulised 
objektid. Hea ja täpne kaart annab orienteerujale piisava info liikumist mõjutavatest 
teguritest - reljeef, teed, lagendikud, sood, kraavid, metsa läbitavus jne. Ideaalis leiab 
orienteeruja kaardilt kogu vajaliku info, et planeerida oma teekond ning kontrollida oma 
edenemist. 
 Leppemärgid Leppemärke näidatakse orienteerumiskaartidel erinevate värvustega: 1 kollane – lage, puude ja põõsasteta ala; metsa ja lageda vahepealseid alasid ehk 
poollagedaid alasid märgitakse kollase rastriga

2 valge – mets (hästi läbitav)

3 roheline – mets, põõsastik ja võsa (halvasti läbitav); mida tumedam on roheline, seda 
halbemini on mets läbitav 4 sinine – vetevõrk (jõed, ojad, kraavid, veenired ja allikad); soine pinnas tähistatakse 
siniste rasteritega 5 pruun – pinnavormid ehk reljeefid (samakõrgusjooned ehk horisondid, ületatavad 
järsakud ja reljeefi pisivormid ( künkake, lohuke, tehisauk)). 6 must – rajatised, teed, metsasihid, aiad, kõlvikute piirid, kivid, kaljud ja ületamatud 
järsakud. 
Soovitusi 

1. Mõtle enne, siis tegutse. Kiirustamine ja kiire tegutsemine on kaks erinevat asja. 

2. Orienteeri alati kaart – keera selle põhjasuund kompassi (või päikese ) abil  vastavusse loodusega. 

3. Tee endale kaardil selgeks, kus oled ja kuhu tahad minna. 

4. Kui eesmärk selge, vali jõukohane liikumistee ja määra kindlaks mineku suund. 

5. Liikumisel püüa  kõik maastikul ettetulevad objektid seostada kaardiga ning 

vastupidi. Kaardilugemine on kaasaja orienteerumise alus. 

6. Ära lase kaasvõistlejal end valitud teelt kõrvale meelitada. Liigu enda valitud teed 

pidi ja lase tormajail minna – kusagil eksivad niikuinii! 

7. Ära anna alla! Kui läksid kehvasti, siis proovi järgmine kord kindlasti uuesti! Ja 

siis  jälle uuesti….                                                                                                                                                    
Kokkuvõte Orienteerumine on vastupidavusspordiala, kus orienteeruja läbib maastikul kontrollpuktid 
kasutades navigeeerimiseks kaarti ja kompassi. Õige kontrollpunkti juures tuleb 
orienteerujal teha märge. Märke tegemiseks kasutatakse Eestis SPORTident 
märkesüsteemi. Orienteeruda võivad kõik kellel on huvi selle vastu. Üle Eesti toimuvad 
orienteerumispäevakud, kus on erineva tasemega radu igale eale.Orienteerumiseks ei ole 
vaja teha ka väga suuri kulutusi varustusse. Tuleks ennast riietuda sobilikese riietesse, mis 
ei võtaks väga vett sisse ja ei jääks okstesse kinni. Jalanõud võiksid olla sobivad maastikul 
jooksmiseks.Orienteerumine ja orienteerumisoskus on elus väga vajalikud. Tänu nendele 
suudab inimene navigatsioonivahendi abil leida alati õige tee. Orienteerumist on vaja 
kindlasti laiendada üle Eesti, eelkõige koolides, sest orienteeruda on vaja terve elu.
Kasutatud materjalid:  http://orienteerumine.ee/  http://et.wikipedia.org/wiki/Orienteerumine  http://www.veematkad.ee/?id=8&lang=ethttp://www.raudroos.ee/ao/      http://www.orienteerumine.ee/imain.php?url=ajalugu/ajalugu1.html      A. Kivistik „Orienteeruja käsiraamat“  Tallinn Eesti Raamat 1986
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bruno M Õppematerjali autor
Konspekt orienteerumisest, orienteerumise ajaloost, klubidest, leppemärkidest jne..

Sarnased õppematerjalid

LAEVA ÖKONOOMIKA
41
pdf

LAEVA ÖKONOOMIKA

Usaldusühingu asutajaid peab olema vähemalt Select one: kolm üks kaks Feedback The correct answer is: kaks Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väiksem nimiväärtus Eestis on 10 senti Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question

Eriala seminar
Mikro- Makroökonoomika KT1
36
pdf

Mikro- Makroökonoomika KT1

TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 1 Rahvamajandus on õpetus majanduse üldistest seaduspärasustest. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 2 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil Not yet answered rohkem osta. Marked out of 1.0 Select one: True False Question 3 Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale

Mikro ja makroökonoomika
Majandusõpetus - Kontrolltöö 1 - ajapiirang 90 minutit 50p-60st KOMBINEERITUD
18
pdf

Majandusõpetus - Kontrolltöö 1 - ajapiirang 90 minutit 50p-60st KOMBINEERITUD

10/6/22, 5:57 PM Kontrolltöö-1 - ajapiirang 90 minutit (page 1 of 6) Time left 0:33:14 Question 1 Answer saved Marked out of 1.0 Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 eurolt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 2,5% võrra. Select one: True False Question 2 Answer saved Marked out of 1.0 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. Select one: True False Question 3 Answer saved Marked out of 1.0 Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel

Kategoriseerimata
Organisational behaviour-True or False questions
7
docx

Organisational behaviour: True or False questions

True or Falls 1. A psychological contract represents a contingency plan that serves the needs of the individual worker. False 2. An example of a virtual organization is an office located in a high-rise building. False 3. As open systems, organizations transform material resources to produce goods. True 4. Organizational behavior is characterized by its emphasis on rigorous inquiry. True 5. Organizational behavior is the study of individuals and groups in profit- making organizations. False 6. Organizational behavior is the subject of psychology applied to the world of work. False 7. Quality of work life refers to the overall quality of human experience in the workplace. True 8. Synergy is the creation of a whole that is greater than the sum of its parts. True 9. The purpose of any organization is to make a profit. False 10.Work-life balance refers to workers who seek balance between their paid work and unpaid

Inglise keel
Mikro ja makroökonoomika kontrolltöö 2
8
pdf

Mikro ja makroökonoomika kontrolltöö 2

TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 51 Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True

Mikro ja makroökonoomika
Mesinduse testid
6
docx

Mesinduse testid

MESINDUSE TEST 2 1. Mee kasulikud omadused hävivad mee kuumutamisel temperatuuril üle: a. +50 b. +20 c. +60 2. Mesinik kasutab konkspeitlit a. Raamide liigutamiseks b. Mesilaste peletamiseks c. Kärjekaanetise eraldamiseks 3. Korpustaru laiendamine toimub külgsuunas True False 4. Mesilasematoitepiima saadakse mesilasemalt True False 5. Kahe kärje vaheline kaugus tarus peaks olema a. 9 mm b. 11 mm c. 8 mm 6. Mesilasemade kasvatamiseks vajalik inventar on a. Kärjeraamitangid b. Emasaatepuur c. Vageldusnõel 7. Valminud mee veesisaldus? a. 10% b. 30% c. 20% 8. Mesilaspere aastane õietolmu vajadus a. 40 kg b. 5 kg c. 25 kg 9. Mesilased koguvad taruvaigu jaoks vajalikud ained lilledelt True False 10. Milleks kasutavad mesilased suira? a. Vaklade söödaks b. Toidavad ainult leski c. Toidavad ainult mesilasema MESINDUSE TEST 3 1.

Kategoriseerimata
Ruslan ja Ljudmilla
2
doc

Ruslan ja Ljudmilla

Homework I. False or True? Exemplify your answer using relevant text lines. 1. . True , , , , 2. . False , 3. . True , ... : 4. . True - 5. , . False 6. , . True , , : ! , .... - 7. . False ; 8. . True 9. . False " , , ? 10. , , . False , , /20 II. Give modern Russian equivalents of the following archaic words and phrases: - - / - - e ­ - - - /10 III. Describe Ludmila's character on the basis of Extract 1 (about 100 words). - . . - . . , . , . . , , , . . ­ , , , .

Vene kultuur
The Great Gatsby test
2
docx

The Great Gatsby test

“The Great Gatsby” test 1. The advice given to Nick from his father was “Whenever you feel like criticizing anyone, just remember that all people in this world haven’t had the advantages that you’ve had.” 2. Nick decided to go to the East to learn the bond business. 3. Tom and Daisy travelled there because there were rich people who played polo. 4. Daisy’s relation to Nick was that she was his second cousin. 5. Myrtle was a bit heavy, in her mid-thirties, not beautiful but rather sensual. 6. The surprising thing that Gatsby said to Jordan Baker at the party was that he wanted her to tell Nick to invite Daisy to Nick’s house. 7. The unpleasant story that Nick had heard about Jordan Baker was that she had moved a ball during a golf tournament to win. 8. Jordan Baker hated people who were careless. 9. Daisy met Jay Gatsby at her hometown, Louisville, Kentucky just before the war. 10. Daisy was very drunk before her wedding. 11.

British literature




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun