Purjetamine (1)

Pärnu Vanalinna põhikool
Purjetamine
Uurimistöö
MARKUS TOOMSALU
2013
Sisukord

Mis on purjetamine? 4
Kuidas purjetatakse ehk teooria. 5
Purjetamise ajalugu 6
Purjetamine spordina 7
Purjekate tüübid 8
Purjed 9
Jääpurjetamine 10
Põhilised purjetamise võistlusklassid 11
Kasutatud kirjandus 13
Lisa1 14
Jaht 14
Katamaraan 14
Trimaraan 16
Sissejuhatus
Ma valisin selle teema kuna: ma tegelen ise purjetamisega, mind huvitab purjetamine, selle kohta on piisavalt eestikeelset materjali.Purjetamine on ka üks maailma vanimaid transpordi viise ja see on inimestele alati tähtis olnud. Töö annab vastuse näiteks küsimustele et mis on purjetamine, milleks kasutatakse purjetamist, milline on purjetamise ajalugu.
Mis on purjetamine?
Purjetamine on liikumisviis tuule jõul, mis on ka harrastus ja spordiala, milleks kasutatakse vee- ja maismaasõidukeid, mille peamine jõuallikas on tuul. Tuule jõudu rakendatakse purjelt purjekale taglase abiga. Purjetamine on veeliikluse üks osa ja osalejad järgivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid. Purjetamisega on 21. saj. alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, milledest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua purjede tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest- kui-ka kunstkiududest, alates puuvillasest riidest ja lõpetades süsinikkiududega. Kolmas on kogu tagalseosasid tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse sisepõlemismootoreid tuulevaikuses ja kitsastel laevateedel, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka pära- ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka elektrimootoreid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud mere- ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. saj. alguseni, mil hakati enim kasutama auru- ja sisepõlemismootoreid.
Kuidas purjetatakse ehk teooria.
Õhuliikumist saab kasutada keha liigutamiseks, asetades õhuvoolu liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse kujust , suurusest ning asendist tuule suhtes(ründenurk), hakkab keha liigutama. Purjeka purjede, taglase, kere (de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev (laminaarne). Õhuvoolamist uuriv teadus on aerodünaamika.Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda , nt hoovuste mõjul ja lainetus , seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka hüdrodünaamikaga.
A – Vastutuult ei saa purjetada
B – Tihttuules saab loovida
C – Külgtuules peab arvestama suure triiviga
D – Tagantuule kasutamine on pika
Purjetamise ajalugu
Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud parvi, ühepuulootsikuid, ruhesid, haabjaid, kanuusid. Paatide ehituseks on kasutatud puitu, juuri, nahka, luid ning tänapäeval tehismaterjale.Arvatakse, et Austraalia asustati inimeste poolt 42000 kuni 48000 aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega.Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.Vanim purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest(As-Sabiyah) ja Radiosüsiniku meetodil määratud 5500 kuni 5000 a. eKr. ja kirjeldatakse kui Ubaidi leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas , millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis.
Purjetamine spordina
Purjetamine on üks vanimaid organiseeritud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus 1661 Inglismaal, esimene purjetamise selts moodustati 1720. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk loovima.Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. 22. juulil 1883 kirjutas "Pärnu Postimees ", et 10. juulil 1883 oli Pärnu jõel suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat .Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on Eestis moodustanud Eesti Jahtklubide Liidu.Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on Muhu väina regatt .
Purjekate tüübid
Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad:
Ühe mastiga purjekad:

• Luup – johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi - või murdtaglastusega luubiks . Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole.
  
• Kat – ainult suurpurjega purjekas .
  

Kahe mastiga purjekad:

• Ketš – vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool.
  
• Jaul – ainukeseks erinevuseks ketšist on rooliposti asumine eespool besaanmasti.
  
• Kuunar – kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast.
  

Purjed
Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega purjekad, kusjuures nii raapurjestus kui ka pikipurjestus võib olla kas osaline või täielik.
Raapurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: täislaev, parklaev, parkentiin, prikk, brigantiin, marss-seilkuunar.
Pikipurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: kahvelkuunar, bermuudakuunar, taakselkuunar, jaht, kutter , luup ja lüüger.
Samal ajal võib kohata ka teisi purjelaeva tüüpe, mis oma mastide ja purjede kombineeritud paigutusega ülaltoodud purjeka põhitüüpide hulka ei kuulu.

• Raa
  
• ladina
  
• kahvel
  
• huaari - gunterpuri
  
• lüüger
  
• priitpuri
  
• mattpuri (hiina džonki)
  
• markooni
  
• harkpoom ehk kahvelpoom
  
• bermuuda
  

Raapuri
Ladinapuri
Kahvelpuri
Huaaripuri
Lüügerpuri
Priitpuri
Bermuudapuri
Jääpurjetamine
Jääpurjetamine on purjetamine jääl.Jääpurjetamiseks sobib kõige paremini sile ja lumevaba jää, sest purjekal on all uisud . Kõige rohkem harrastatakse Eestis jääpurjetamist Haapsalu ja Pärnu lähedal merel, kus jääkate püsib ka kõige kauem, samuti Saadjärvel.Jääpurjekaga võib saavutada suuremaid kiirusi kui purjekaga, sest pole segavat lainetust, mis tugeva tuulega paratamatult kaasneb.
Põhilised purjetamise võistlusklassid
Klassid: RS:X, Laser Radial, Laser, Finn, 470, 49er, Elliott 6m, Star .
Kokkuvõte
Ma sain sellest tööst palju uusi teadmisi. Eriti huvitav oli teada saada erinevate purjekate tüüpide kohta. Ma loodan et see töö aitab ka teistel selgust saada mis on purjetamine. Ma ise olen ka purjetaja ja mulle endale pakub kõige rohkem huvi jääpurjetamine. Ma soovitan kõigil proovida purjetamist.
Kasutatud kirjandus
Wikipedia 2013
Puri.ee
Lisa1
Jaht
Katamaraan
Trimaraan