· Tööruumis peab olema töökorras tulekustuti või tuletekk · Tööruumis peavad olema nõuetele vastavad esmaabivahendid · Tööruumis peab olema igal laual evakueerimisplaan · Tööruumis peab olema piisavalt valgust ja valgusallikad ei tohi ohustada töötajat, samuti igal laual eraldi lamp · Töötajat ohustavad töövahendid tuleb kõrvaldada · Tooli ja töölaua või töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi · Töökeskkonna müra ei tohi segada töötajat · Suitsetamine on tööruumis keelatud · Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele.
aja ühismõju tagajärg. Loomulikult esineb veel mitmeid teisi tervishäireid nagu peavalu ja nahaärritus, mille esinemine on aga harvem. Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesestmõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine,
Arvuti ja tervis Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist
taset. Seega on need harjutused tervisevaru suurendamisel asendamatud. Teisiti toimivad võimlemisharjutused. Nende peamine mõju on lihastele, sidekoele ja kesknärvisüsteemile. Just võimlemisharjutused kindlustavad aju talitluse efektiivse toniseerimise, samuti liikumisaparaadi elastsuse säilumise. Viimast väljendab painduvuse tase. Võimlemisharjutused soodustavad ka veresoonte elastsuse säilumist, kuna võimlemisharjutustele omased kehaasendi muutused ja mitmes suunas toimivad kiirendused nõuavad ühes osas veresoonte laienemist, teises ahendumist. Seega on võimlemine ka veresoonte gümnastikaks. Aeroobvõimlemine tegelikult kujunes tahtmisest ühendada kahte liiki harjutuste kasulik mõju. Selleks tuli hakata võimlemisharjutusi sooritama non-stop meetodil, nii, et harjutused haaraksid suurt osa lihaskonnast, et tegevus kokku vältaks 30-40 min. Seejuures on mitu võimalust asja rikkumiseks
Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub?
Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire
Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid puhtad ja hiir liiguks sujuvalt. Vajadusel vaheta hiirt. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Õige kehaasend laua taga istudes on järgnev: · reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt;
Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esilekutsuva närviimpulsi? Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv
Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator- Retseptorid- ärritust vastu võttev organ Innervatsioon- seljaaju segmentidest väljuvad närvid innerveerivad kindlat kehapiirkonda Püramidaaltrakt- tahteliste liigutuste juhtimiseks ( parema käe liigutusi regulleerib vasak aju pool) Ekstrapüramidaatrakt- tagab normaalse kehaasendi Hormoonid Sisesekretsiooninäärmed- fun. Hormoonide moodustamine ja verre eritamine Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitust juba väikes koguses Hüpofüüs- ajuripats Epifüüs- käbikeha Tüümus- harkelund Meeleelundid. Nahk Konjuktiiv- silmalau sedekoeline kest Silma adaptsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel valgustugevustel Silma akommodatsioon- silma võime kohaneda esemetega erinevatel kaugustel
taset. Seega on need harjutused tervisevaru suurendamisel asendamatud. Teisiti toimivad võimlemisharjutused. Nende peamine mõju on lihastele, sidekoele ja kesknärvisüsteemile. Just võimlemisharjutused kindlustavad aju talitluse efektiivse toniseerimise, samuti liikumisaparaadi elastsuse säilumise. Viimast väljendab painduvuse tase. Võimlemisharjutused soodustavad ka veresoonte elastsuse säilumist, kuna võimlemisharjutustele omased kehaasendi muutused ja mitmes suunas toimivad kiirendused nõuavad ühes osas veresoonte laienemist, teises ahendumist. Seega on võimlemine ka veresoonte gümnastikaks. Aeroobvõimlemine tegelikult kujunes tahtmisest ühendada kahte liiki harjutuste kasulik mõju. Selleks tuli hakata võimlemisharjutusi sooritama non-stop meetodil, nii, et harjutused haaraksid suurt osa lihaskonnast, et tegevus kokku vältaks 30-40 min. Seejuures on mitu võimalust asja rikkumiseks
Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda suuremast kehalisest koormusest, 4 tundi suitsetamata, 1,5 ööpäeva ilma alkoholita, Astma ja KOKi haigetel: kuni 24 tundi enne
loetakse ? 12 – 15 cm Mitu % moodustab kõnni hoofaasi kestus normaalsesl kõnnil ühe sammutsükli kestusest? 40 % Milline väide iseloomustab isokineetilist dünamomeetria? luukangide liikumine toimub konstantse nurkkiirusega Kui töötades energiakulu on 8 – 10 kcal/min. Kas kehaline töö on: raske Mida uurib kliiniline ergonoomika? Uuritakse haigete poose, trantsporti ning proteeside juhtimist Absoluutne nurk keha kahe segmendi vahel on? nurk horisondi ja kehaasendi vahel Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult? positiivne töö + negatiivne töö Kas õhu suhteline niiskuse suurenemisel haistmisretseptorite tundlikkus? Väheneb Töövõimet määratakse? Töö hulga, kvaliteedi, intensiivsuse ja kestuse alusel Oletame, et hoiate väljasirutatud käes 1kg raskust eset 1 min. Kas deltalihase EMG sageduse hoidmise alguses on? Suurem kui töö lõpus Informatsiooni vastuvõtmise „Läheduse seaduse“ põhimõte seisneb? Inimene
hoiatuslaused; lisateave. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1. Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale? Nõuded toolile Nõuded lauale Töötooli kõrgus peab üldjuhul töötasandi paigutus peavad tagama olema reguleeritav ning seljatoe töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. kõrgus ja kaldenurk muudetavad. töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Töötooli konstruktsioon ja muud 4 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas omadused peavad vastama töö
ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist
jalgade, liigutusi. ·Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. ·Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. ·Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreziimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. ·Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. ·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. ·Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. ·Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. ·Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani
Rinnuliujumine 1.Kehaasend. Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel on suur takistus, teiselt poolt aga tõukelise libisemise. 2. Liigutused kätega.
üksikisikul enesega toime tulla nii kiiresti kui võimalik. (Vesterdal, 1991) 2.2 Inimesekäsitlus Inimene koosneb bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja vaimsetest komponentidest. Inimese on 14 põhivajadust, kuid nende vajaduste rahuldamise viisid on lõpmatult varieeruvad. Ei ole olemas kahte ühesugust inimest. Need 14 põhivajadust on: 1. Normaalne hingamine. 2. Sobiv söömine ja joomine. 3. Jääkainete väljutamine. 4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine. 5. Magamine ja puhkamine. 6. Sobiva riietuse valik- riietumine ja lahtiriietumine. 7. Kehatemperatuuri normaalpiirides hoidmine riietuse ja ümbrusega kohanemise kaudu. 8. Keha hoidmine puhta ja hoolitsetuna ning naha ja limaskestade kaitsmine. 9. Ümbritseva maailma ohtude ja teiste kahjustamise vältimine. 10. Eneseteadvustamine teistele tunnete, vajaduste, hirmu või arvamuste väljendamise teel. 11. Palvetamine vastavalt oma usule. 12
töötajate seisukohalt vähendavad kummardamist ning sundasendeid. Ettevõtte jaoks minu arvates suurim pluss tuleneb aga tõstuki efektiivsusest, mis muudab kogu lõikustsükli kiiremaks. 2) Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. Antud ettevõttes konstrueeriti vana teehöövli poomi külge hüdrotõstuk-niiduk, mis asub masina eesosas, mis tähendab juhile ühes asendis istumist ja töötamist. Ta jälgib ja juhib tööorganit ühes suunas, mis muudab traktorijuhi võimalused töö kiiremini sooritada. See tuleb kasuks loomulikult ettevõttele, mis minu arvates kiirendab nende edaspidist tööprotsessi olulise kiirusega.
Peamised terviseprobleemide tekkimise põhjused on madal teadlikus ja samas teadlik kiirustamine ning tavade eiramine. Tihtipeale võib kuulda: ,, Ma teen selle töö kiiresti ära, ega sellest ühest korrast nüüd siis midagi juhtu". Aja möödudes tuleb neid ,,ühtesid" kordasid palju ning terviseprobleem ongi käes. Suuresti rikuvad inimesed reegleid nö sunnitult teostades tükitööd mida rohkem ja kiiremini tööd teed, seda suuremat palka saad. Töötegemise ajal ei mõelda enda kehaasendi peale ning sellele, et keha vajab puhkust ja taastumisaega tootmistöö kõrval ka näiteks istuva kontoritöö puhul. 5 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Vastavalt Eesti õigusaktidele kasutame antud valdkonna puhul sõnaühendit füsioloogilised ohutegurid
sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad tekkida nimmevalud
1. Raskuste käsitsi teisaldamisetst tekkinud oht on samuti tähtis teema, sest inimesed vahel ei pane ise tähelegi kui nad ülekoormust taluvad. Alles siis, kui lihased ja liigesed kannatada on saanud, märgatakse, et asi on jama. 2. Riskihinde arvutus: a. Teisaldustöö hinnang 400 korda vahetuses; 3-5 tundi; Aja hinnang 6 palli b. Teisaldatava raskuse massi hinnang Teisaldatav mass 10-20kg; Massi hinnang 6 palli c. Kehaasendi hinnang Raskuste tõstmine seistes sirgelt; Asendi hinnang 1 pall d. Töökeskkonna tingimuste hinnang Tööks piisavalt ruumi, põrand tasane, hea valgustus; Tingimuste hinnang 0 palli e. Arvutus (6+1+0)*6=7*6=42 3. Riskitaseme määramine Riskihinne 42; Riskitase 3; 4. Koormus suur, võimalik füüsilise ülekoormuse tekkimine ka füüsiliselt tugeval töötajal, vajalik töökoormuse muutumine ja töökoha ergonoomiline
+17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess.
kehaga kliendi asendit. Kui tegevus nõuab istumisasendi säilitamist, siis on hea kasutada toolina taburetti (neljajalgset). Töötaja oma kehaga toetab kliendi asendit ja vajumise korral saab seda kohe korrigeerida. Küljelt juhendamine on võimalik, kui klient suudab ise tasakaalu säilitada ja kukkumisoht puudub. Hooldustöötaja peab juhendamisel jättma patsiendile võimaluse oma olemasolevat potentsiaali kasutada. Kõikide tegevuste hea soorituse aluseks on õige kehaasendi säilitamine. Patsiendi kehaasendi korrigeerimine toimub alati ülevalt alla ja keskelt väljapoole.Tavaliselt on igal inimesel, tema puuderaskusastmest hoolimata, säilinud mingid võimed ja oskused, mida hooldustöötaja oma juhendamisega toetada ja parandada saavad. Samuti ei peeta asendihoiu seisukohalt normaalseks ka seda kui liitpuudega patsient kogu oma ärkveloleku aja istub ratastoolis samas asendis. Ka siis, kui patsient ise otseselt ei
6 4 ÕPITEGEVUS 4.1 Nõuded Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1.3. klassini 15 minutit; 4.7. klassini 25 minutit; 8.12. klassini 30 minutit. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele lisas 1 toodud soovituste järgi; kätele, õlavöötmele ja seljale tehakse ülekoormuse vältimiseks lisa 2 punktis 3 toodud näidisharjutusi. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti
1.3 Käte tõuge Käte tõuke ülesandeks on keha horisontaalne liikumise muutmine vertikaalseks. Lennufaasis on esmalt käed väljasirutatud hüpperiistale. Keha asend ei tohi olla üle sirutatud, vaid peab olema sirge, vahel puusaliigesest veidi ette painutatud. 4 1.4 Lennufaasid Jagatakse vastavalt järjekorrale esimeseks ja teiseks lennufaasiks. Esimest lennufaasi iseloomustab hea kehaasendi loomine käte tõukesk ja teiseks lennufaasiks. See faas mõjutab ka kogu hüppe tulemust tervikuna. Keha on sirge või natuke puusaliigesest kõverdatud, kuid selg on kumer moodustades nn. kühmselja. Pärast käte tõuget, viiakse käed kõrvalt kaarega taha-üles. Teise lennufaasi kõige olulisem moment on keha liikumine ja asend toenguta olukorras seejuures tuleb erilist rõhku panna õlgade kõrguse säilitamisele või nende kerkimisele
Inimene koosneb bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja vaimsetest komponentidest Inimene vajab tervise ja sõltumatuse saavutamiseks või rahulikuks surmaks Inimese keha ja vaim on lahutamatud ja omavahel seotud INIMESE 14 PÕHIVAJADUST Henderson püüdis eslile tõsta inimeste vajadusi, mis peaksid olema prioriteetsed patsiendi eest hoolitsemisel. 1. Normaalne hingamine 2. Sobiv söömine ja joomine 3. Jääkainete väljutamine 4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine 5. Magamine ja puhkamine 6. Sobiva riietuse valik- riietumine ja lahtiriietumine 7. Kehatemperatuuri normaalpiirides hoidmine 8. Keha hoidmine puhta ja hoolitsetuna ning naha ja limaskestade kaitsmine 9. Ümbritseva maailma ohtude ja ja teiste kahjustamiste vältimine 10. Eneseteadvustamine teistele tunnetele, vajaduste, hirmu või arvamuste väljendamise teel 11. Palvetamine vastavalt oma usule 12. Töötamine, saavutades eneseteostuse tunde 13
Harjutuse hinde saamiseks liidetakse keskmine soorituse ja artistlikkuse hinne ning raskusväärtus, millest võidakse teha peakohtuniku mahaarvamised, sh. erinõuete eiramise eest, ajalimiidi eiramise eest, partnerite pikkuse erinevuste eest, fikseerimata sekundite eest tasakaaluelementides. Elementide soorituse eest tehakse mahaarvamisi väärtuses 0,1 kuni 1,0 punkti, mis võetakse maha soorituse maksimumväärtusest 10,0 punkti. Mahaarvamised tehakse kehaasendi, saltode, lendude, amplituudi, ebastabiilsuse, kukkumiste, paaris-/rühmaelementide katkestuste ja maandumiste eest. Artistlikkuse eest tehakse mahaarvamine väärtuses 0,1 kuni 1,0 punkti, mis võetakse maha artistlikkuse maksimumväärtusest 10,0 punkti. Mahaarvamised tehakse harjutuse struktuuri, kompositsiooni, koreograafia, muusikalise tõlgenduse, esitluse, originaalsuse ja loomingulisuse, platsi kasutuse, kostüümi ning partnerite küpsuse eest.
võtaks palju aega, mis on meie arvates väga hea. Olulised on teatel järgmised andmed: mis juhtus, kus juhtus ning miks juhtus, et olukorraga oleks võimalik hiljem tegeleda. Tulemus- õnnetuste arv kahanenud pärast ohuolukordadest teatamise aktiviseerimist. 3 väiket ettevõttet 1. Ettevõte: Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. . Ta jälgib ja juhib tööorganit ühes suunas, mis muudab traktorijuhi võimalused töö kiiremini sooritada. See tuleb kasuks loomulikult ettevõttele, mis minu arvates kiirendab nende edaspidist tööprotsessi olulise kiirusega. 2. Ettevõte: Trükikoda Trükis AS Probleem on selline, et Lõikajate töökohad põhjustasid töötamist sundasendis, sellele lisandus pidev kummardamine istuvas asendis.Lahendus
nimimaht) jaemüügis turustatavate kemikaalide korral. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1. Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale? Nõuded toolile Nõuded lauale Töötool olema püsikindel, istme Laud peaks andma ergonoomiliselt kõrgus ja seljatoe asend õige kehaasendi. reguleeritavad, vajadusel peab Töölaud või -pind olema töötaja saama kasutada jalatuge küllaldaselt suur, et võimaldada Tooli ja töölaua või töötasandi kuvari, klaviatuuri ja paigutus peavad tagama töötajale osutusseadiste (hiir),
suurustes. 25 Istumisasendi positsioneerimis vahendeid ratastoolikasutajatele. Õige kehahoiak istumisel on väga oluline ära hoidmaks erinevate tüsistuste teket. Õige kehaasendi fikseerimine istumisel tagab selgroo korrektse kuju. Abivahendid on mõeldud Pilt Abivahendikeskuse lehelt eelkõige kasutajale kellel on keha ja selja lihaste töö nõrgenenud.. 26 Ravimi purustaja ja ravimi poolitaja
• Ratastoolis oleva pt kehaasendit tuleks muuta paar korda tunnis, kui pt on suuteline ise seda tegema,siis iga 15 min tagant 3 • Kõik asendimuutused tuleb dokumenteerida • Kasuta abivahendeid • Pt kes ei tule ise toime ei tohiks voodi peaotsa nurk olla kõrgemal kui 30 kraadi • Luulised kehaosad ei tohi olla teineteise vastas • Kahjustunud koht ei tohi olla kehaasendi tugipunktiks • Tuleb teha harjutusi • Kasuta võimalusel õhk-, geel- ja vesi täidisega madratseid voodis ja ratastoolis • Kasuta surve punktide säästmiseks väikeseid patju, linu või spetsiaalseid polstreid • Voodihaigel pt võiks olla jalas sokid( soovitatavalt naturaalsest ja „hingavast“ materjalist), et vähendada kandade hõõrdumist vastu voodit • Nii voodis kui ratastoolis võib kasutada lambanahka (toimib amortisaatrorina voodi ja pt keha vahel)
Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud. Kahjuks ei suuda lihased kaua töötada staatilisel reziimil. Nad väsivad üsna kiiresti ega täida enam oma tugifunktsiooni. Keha kaotab stabiilsuse, lülisamba füsioloogilised kõverused süvenevad ja tekib lihasdüsbalanss (osa lihaseid pingestuvad, osa lihaseid lõtvuvad). Lihasdüsbalansiga kaasneb lihaste üle- või alatoonus ja nende pikenemine või lühenemine ning ainevahetushäired ja liigeste ebaühtlane koormamine
32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - tagumisest ja eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest >
ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 2. 2.Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine,
kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. 5 1.1.1. TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest
Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 18. Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale? Nõuded toolile Nõuded lauale · Tooli paigutus peab tagama · Töölaua või töötasandi paigutus töötajale ergonoomiliselt õige peavad tagama töötajale kehaasendi. Töötooli ergonoomiliselt õige kehaasendi. konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö laadile. Töötooli kõrgus peab üldjuhul olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 19. Kui palju peab töötaja kohta tööruumis olema õhuruumi?
1) 1.3. klassini 15 minutit. 2) 4.7. klassini 25 minutit. 3) 8.12. klassini 30 minutit. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. 6 4. KLAHVISTIK JA HIIR Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja
13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud - käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal - vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe
Loomulik hingamine sõltub kehaasendist (tasakaaluasendist ja sirutatusest) ning emotsioonidest. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? *Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks *Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed *On kinnituskohaks lihastele ja roietele *Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator *Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised. 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Vertikaalselt 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Nimmeosanõgusust mõjutavad kõhulihased, reielihased, seljalihased. Vaagna asendit mõjutavad kõhu- ja seljalihased. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa (trapets- ja
Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. 2. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. 3.3 TASAKAALUELUND Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu. 4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam
salvestub. Püsisoojaste kehatemperatuuri reguleerimise viise Püsisoojased võivad kehasisest soojust toota rohkem või vähem. Imetajatel hoiavad soojust karvad ja lindudel suled. Tähtsaks soojusehoidjaks on ka rasvakiht. Värisemine on üks moodus kiirelt soojust juurde toota. Osadel imetajatel on karvkattevabades piirkondades hea verevarustus. Liigsest kuumusest võib vabaneda, kas lõõtsutades või higistades. Ka kehaasendi kokkutõmbamine või väljasirutamine reguleerib keha soojenemist või jahtumist. Ka püsisoojased saavad käitumisega kehatemperatuuri reguleerida. Kokkuhoides on soojem. Pingviinid (pildil keiserpingviinid) vahetavad pidevalt kohti kord oled rühma keskel, siis liigud jälle äärele lähemale. Nii saavad kõik võrdselt olla nii soojas keskel, kui tuulekäes grupi servas. http://en.wikipedia
emotsionaalne seisund on ülioluline. See omab väga suurt tähtsust üldisel heaolul. Sama räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt. Kokkuvõttes võib öelda,et inimene on indiviid oma vaimsetega ,sotsiaalsetega,füüsilistega ja kultursetega vajadustega ning patsiendi käsitledes õde peab lähtuda nendest vajadustest. Tervis Tervis on midagi enamat kui haigusest, valust, varajasest suremast vaba olemine. See tähendab optimaalse füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse talitluse ja heaolu. (Vesterdal 1998).
informatsiooni ja teavet, palju asju saab selle kaudu teada ja on ka abiks õppimisel ja tööde tegemisel. Õige kehaasend laua taga istudes on järgnev: * käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°; * selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°); * pea peab olema suunatud otse; Täiendavad nõuded kehaasendile: * Töötajale/õppijale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule; * kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest; * pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°; * kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgu-suuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°.
Pidevalt tundi segav laps võib arvata, et ainult niiviisi suudab ta end märgatavaks teha. Tegelikult on selline käitumine appikarje suurema tähelepanu saamiseks. Inimesed, kes tegelevad õpetamise, koosolekute või koolituste läbiviimisega, peaksid teadlikud olema ka grupi ühisest kehahoiakust. Mõnikord võib olla grupp terane ja ergas, teinekord aga tüdinenud ja väsinud. Õppimiskliima parandamiseks tuleb tähele panna kehaasendi-keelt ning leida meetmeid grupi energiataseme tõstmiseks. Riietus, hoolitsetus ja keskkond: See kuidas inimene riietub, enda eest hoolt kannab ning millise keskkonna enda jaoks loob- räägib temas palju. Korralikult raseeritud, ülikonnas ja lipsuga mehed esindavad hoopis teist elulaadi, kui pikajuukselised noorukid kulunud teksades. Ka inimese elukoht, töökoht ja nende sisustus annavad inimese kohta infot- töölaud
Tuleb teha harjutusi kehatüve lihastele, kätele ja jalgadele. Seejärel võiks suurendada keha painduvust. (Talving jt). Kõige rohkem unustatakse pöörata kehaliste harjutuse programmides tähelepanu painduvuse ning koordinatsiooni ja tasakaalu arendamisele. Eakate kehaline võimekus võib olla piiratud suurte liigeste liikuvuse vähenemise tõttu. Nad kukuvad väga sageli. Selle põhjuseks võib olla piiratud liikuvus, mis ei võimalda reageerida kehaasendi muutusele või järsku tekkinud tasakaalu kaotusele. (Talving jt). Kindlasti on vaja arendada kehatüve paindumust ning puusa-ja õlaliigeste liikuvust. Lamades toolil või istudes kušetil on eakal kergem harjutada painduvust. Väga sageli on piiravateks põhjusteks reie sirutaja- ja painutajalihaste jäikus. Neid lihaseid on ise väga raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt).
Nõuded toolile Nõuded lauale Tagatud peab olema Peab olema ruumi käte toetamiseks ergonoomiline kehaasend 4 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis Töötooli kõrgust peab saama Peab tagama ergonoomilise kehaasendi reguleerida Peab olema ruumi töövahendite jaoks Seljatoe kõrgus ja kaldenurk Peab olema sobival kõrgusel peaks olema reguleeritavad Peab vastama töö laadile 2. Tööruumis peab olema mehaaniline ventilatsioon. Vali üks: Tõene ÕIGE Väär 3. Millised on nõuded mehaaniliselt avatavatele ustele töökohas?
3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6. mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga Täiendavad nõuded kehaasendile: 1. töötajale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule 2. kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest 3. pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10° 4. kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna mõttelise
koolis ja kasvatajad lasteaias. Järgnevalt toome välja punktide kaupa põhilised probleemid, mis võivad seoses arvutitööga esile kerkida. 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire
cm), kui harva (mõni kord päevas), siis kaugel (üle 1 m). · Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. · Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. · Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. · Töötajale peaks andma ka selliseid ülesandeid, mis nõuavad käimist ja kehaasendi muutmist. Vahetevahel on kasulik ennast sirutada ja jalutada. · Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreiimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. · Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 5 2.2. SILMADE VÄSIMINE
annaabi.ee 
