Keevitusinverter (0)

5 VÄGA HEA

Sisukord

Sissejuhatus 2
Inverterkeevituse tööpõhimõte 2
Eestis müüdavad inverterkeevitused 3
Seadmete võrdlus 3
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Antud referaadi eesmärgiks on selgitada inverterkeevituse tööpõhimõtet, eeliseid ning puuduseid võrreldes teiste tänapäeval levinud keevitustehnoloogiatega.
Inverterkeevitusi tuntake enamasti elektroodkeevituse nime all kuna elektrood - keevitusseadmed põhinevad alalisvoolu (DC) invertertehnoloogial. Elektroodkeevituse nimi tuleb inglise keelsest väljendist „ manual metal arc welding “ ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA.
Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk. Enamlevinud elektroodid on ESAB andmetel mustale metallile (4320), roostevabale metallile (6330) ning nn. segaelektroodid, mis on mõeldud musta ja roostevaba metalli keevitamiseks (6770) (ESAB). Elektroodid on kaetud kattega , mis sulades moodustab sulametalli. Keevitusvannis tekib keevisõmbluse pinnale seda välismõjude eest kaitsev räbukiht ehk šlakikihit. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Elektrood valitakse vastavalt metalli paksusele ning loomulikult ka keevitusaparaadi võimsusele. Elektroodkeevitusseadmed on invertertehnoloogial põhinevaid alalisvoolu (DC) seadmeid.

Inverterkeevituse tööpõhimõte

Võrgust saadav toitepinge alaldatakse dioodide abil ja silutakse filtri abil ning saadakse silutud alalispinge . Saadud alalisvool muudetakse inverteri abil nelinurkimpulss-vahelduvvooluks mille sagedus on mõni kHz. Kõrgsageduslik vahelduvvoolupinge muudetakse kõrgsagedusferriidist südamikuga trafo abil madalamaks ja alandatakse sekundaaralaldi abil alalisvooluks. Kõrge töösageduse tõttu on trafo väga kerge ja väike (Timmusk, 2012).
Inverterkeevituse tööpõhimõtte joonis.
Inverterkeevitus on üks vanemaid ja tänapäevani kõige laialdasemalt levinud keevituse viise. Kuigi viimastel aastakümnetel on jõudsa sammu edasi teinud gaasikeskonnas keevitus- seadmed ehk poolautomaatkeevitused (RKR seadmed ). Tänu oma tehnoloogilisele eripärale on inverterkeevitus siiani asendamatu.

Eestis müüdavad inverterkeevitused

Tabelis 1 olen koondanud Eestis erinevate tootjate poolt müüdavad inverterkeevitused.
Tabel 1.

Seadmete võrdlus

Eesti turul müüdavad inverterkeevitused on kas ühe- või kolmefaasilised seadmed. Ühefaasilised keevitused on kergemad ja kompaktsemad, kaaludes ca 3,5 kg ning on oma mõõtmetelt vaid 310x120x225mm. Just tänu nendele parameetritele on neid võimalik kasutada kohtades, kus vool tuleb tuua võrdlemisi kaugelt pikendusjuhtmetega. Samas keevitusvoolu tugevuse reguleerimise vahemik on eeskujulik 5-150A.
Näiteks ülal tabelis toodud Kemppi Minarc ühefaasiline seade (Foto 2) võimaldab 2,0mm elektroodiga keevitamist ka umbes 270m pikkuse pikendusjuhtmete otsas. Tõsi, antud kaabli järel ei olnud ühtegi teist tarbijat. Tundub äärmiselt imelik, et tehase andemetel lubatakse, et seade töötab ainult 50m kaabli otsas. Kuna 270m kaabliga olen ise keevitanud täpselt sama seadmega siis tuleb masina headust tunnistada.
Kolmefaasilised seadmed on üldiselt raskemad ning kohmakamad kaaludes 30- 50kg , samas on need siiski asendamatud paksemate metallide keevitamisel. Kui eelpool mainitud ühefaasiline Kemppi suudab ideaalselt põletada 3,2mm elektroodi, siis just suuremate elektroodide ning võimsuste puhul õigustab end kolmefaasiline seade, mis võimaldab suurema elektroodi kasutamist ning seega ka kiiremat ning kvaliteetsemat keevitust.
Eelnevast loetelust saab erandina välja tuua Minarc 220 (Foto 1), mis kaalub kõigest 9,2 kg. Lisaks tavalisele MMA keevitusele on antud seadmega võimalik ka TIG keevitus, mis tootja andmetel võimaldab keevitada kuni 5mm elektroodiga. Lisavarustusena on võimalik soetada distantregulaator R-10, mis näiteks keevituse suunda muutes horisontaalsest vertikaalseks on asendamatu abimees, võimaldades voolutugevust vähendada ning katkematult keevitust jätkata.
Viimasel ajal on turule toodud ka mitmefunktsioonilised seadmed. Seadmeid uurides selgub , et need on küll eranditult kolmefaasilised ning suhteliselt rasked, kaaludes umbes 50 kg. Sellise seadme kasutamine on töökodades asendamatu kuna MIG keevitus tagab kiire musta metalli keevitamise. Sobiva traadi valikul on sellega võimalik ka roostevaba terast ja isegi alumiiniumi keevitada - loomulikult eeldab see ka spetsiaalset gaasi. TIG keevitusega on võimalik väga kvaliteetset ja samas keerulistes kohtades täpset keevist. MMA keevitus võimaldab teha keevitusi väga kitsastes ning raskesti ligipääsetavates kohtades. Inverterkeevitus on võrreldes poolautomaat - ehk gaasikeevitusega oluliselt aeglasem .
Tuulises keskkonnas nagu enamasti ehitusetel pole gaasikeevitusega võimalik korralikku keevist teha - seega jääb ainuvõimalikuks lahenduseks inverterkeevitus.
Foto 1 Minarc 220 (Femker)
Foto 2 1f-230V toitega 150A seade (Femker)

Kasutatud kirjandus

Kasutamise kuupäev: 11. 12 2012. a., allikas Tallmac: http://www.tallmac.ee/est/t/k1/keevitusseadmed/b/telwin/p/technology_228
Kasutamise kuupäev: 11. 12 2012. a., allikas Eurolaager: http://www.eurolaager.ee/?page=2001&cat=9023&lang=1
Kasutamise kuupäev: 12. 11 2012. a., allikas Cedo.
Kasutamise kuupäev: 11. 12 2012. a., allikas ESAB.
Kasutamise kuupäev: 11. 12 2012. a., allikas Femker: http://www.femker.ee/?ide=29,77,78,95
Kasutamise kuupäev: 11. 12 2012. a., allikas RKR seadmed: http://www.rkrseadmed.ee/et/keevitusseadmed/kemppi-keevitusseadmed/elektroodkeevitus-mma
Timmusk, T. (2012). Keevituse põhimõte ja liigid. Tartu: Toomas Timmusk.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

asfd8 Õppematerjali autor

keevitus inverterkeevitus metal seadmed elektroodid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Keevitamine

Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni

Metalliõpetus

doc

Elektroodkeevitus

Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22

Üldehitus

doc

Keevitamise alused

..................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16

Auto õpetus

odt

KEEVITAMINE

 Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.).  Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus).  Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on:  käsikaarkeevitus  keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG)  kontaktkeevitus  plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide

Materjaliõpetus

rtf

Üldiselt keevitamisest

4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5..

Keevitus

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata