KEEVITAMINE (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Materjaliteadus - Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjalitehnika instituut
Metallide tehnoloogia õppetool
Kodutöö aines
МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia
Töö nimetus KEEVITAMINE
Töö nr:
Ees- ja perekonnanimi :KT
Üliõpilaskood:xxxx14
Rühm:
MASB21
Juhendaja :
F.Sergejev
Töö tehtud:
Töö esitatud:
Töö arvestatud:
Töö eesmärk:
Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks.
Töö ülesanded:

Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluse arvestuslik mõõde

Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber.

Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega.

Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus , toote tehnoloogilisus ).

Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik.

Toorikute ettevalmistamise kirjeldus.

Keevitusparameetrite valik

Hinnata võimalikke keevitusdeformatsioone ja näidata need ühe õmbluse eskiisil punktiirjoonega.

Liidete kvaliteedikontroll.
Variant 4,
Joonis 1 – Toru
Tegemist on I-õmblusega.
Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on põkkliide
Harjutustöö variandi andmed :
Variandi nr.
Materjal
Keevitusviisid
4 (üksiktootmine)
Süsinikteras
3 või 141
TIG-keevituse (141) ja gaaskeevituse (3) võrdlus :
141. TIG-keevitus
3. gaaskeevitus
Eelised
Pidev elektroodi andmine (tootlikkuse suurenemine), ei teki räbu , termomõju tsoon väiksem kui teistel keevitamise viisidel , vähe keevitussuitsu, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, keevitaja kiire väljaõpe, õhukese pleki keevitamise võimalus, sobib teraste ja kõrglegeerteraste keevitamiseks. Kvaliteetne keevisõmblus.
Võimalik keevitada kõigis ruumiasendites erinevaid keevisõmbluse tüüpe, reguleerida keevitusenergiat suudmiku valikuga. Saab keevitada kitsastes tingimustes. Keevitaja näeb vahetult tekkinud õmblust. Seadmed odavad ja hästi teisaldatavad. Reguleeritav otsik. Väljaõpe on lühike.
Puudused
Ei sobi kasutamiseks välistingimustes, keevitustraatide valik tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast, , üle 6 mm paksust kihti keevitada ei saa . väike tootlikkus ja madal keevituskiirus , kaitsegaasi kõrge hind. Võib tekitada elektromagnethäireid väliskeskkonnas.
Materjali paksus võib olla ainult 4...6 mm (väike läbisulatusvõime), madal tootlikkus ja kasutegur (30...60%), suured kulutused keevitusgaasidele ning keevitusgaaside plahvatusohtlikkus.. Raskused stabiilse kvaliteedi tagamisega.
Kasutusala
TIG-keevitust kasutatakse nii tootmises kui ka seadmete remondil. Eriti levinud õhukseseseinaliste torustike ning energeetikaseadmete valmistamisel.
Gaaskeevituse osatähtsus on tänapäeval väikene, kasutatakse põhiliselt remonttöödel. Levinud malmvalandite defektide parandamisel samuti õhukese teraspleki keevitamiseks , torude ja torustike keevitamine ehitustel.
Keevitusviis:
Antud detaili keevitamiseks sobivad mõlemad keevitusviisid ning tootlikkuse ja tulemuse erinevused ei ole suured, kuid mõned nüansid on kohasemad TIG- keevitusel , sest detaili suurus võimaldab seda. Keevitustingimused on paremad, ei vaja kalleid keevitusgaase vastupidiselt Gaaskeevitusele. Kvaliteet on stabiilne ning sobib hästi käsikaarkeevituseks.
TIG tehnoloogia
TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille hiljem toiteallikas muudab nö. konstantseks vooluks. Olenemata keevituskäpa kaugusest või liikumisest jääb vool alati relatiivselt konstantseks , mitte nagu paljudel teistel keevitustehnoloogiatel. See annab TIG tehnoloogiale eelise keevise kvaliteedi suhtes. Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus : päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu.
Materjal ja keevitatavus:
Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis-
õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega. Antud töös uuritav süsinikteras on küllaltki heade keevitatavuse omadustega.
Lisamaterjalide põhimõtteline valik:
TIG-keevitus on sulamatu elektrodiga kaarkeevitus, Kus elektroodiks võetakse kas puhtast Volframist või metalliksiididega legeeritud(ThO2, Y2O3,La2O3, ZrO2 ) volframvarrast. Kaitsegaasina võib kasutada MISON gaasi või teisi valdaval osal Argoonist koosnevaid segugaase vastavalt hinnale.
Voolu liik:
Ideaalseks vooluliigiks antud keevitusel on päripoolne alalisvool, sest ta tagab stabiilsema keevituskaare, kuid elektroodil eraldub suurem soojushulk .. TIG keevitus vajab püsivvooliallikat milleks sobib Keevitusalalditest trafot ja alalduselemente türistoride, dioodide või seleenalaldite näol. Keevitusalaldeid iseloomustab suur mass ja keskkonnatundlikkus.
Toorikute ettevalmistamine:
Antud toru keevitamisel kasutan I-õmblust, see tähendab, et toote servi ei pea faasima ning keevitusparameetrid valin vastavalt materjali paksusele ehk b= t/2 ehk õhupilu b peab olema 3mm. Tulenevalt peab keevitusvool olema arvutustest lähtudes 180A ning pinge 144V.
Keevisliidete defekotskoopia:

Visuaalne kontroll (VT) Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm. - Standartne protseduur keevisliidetel

Magnetpulberkontroll (MT) Põhinevad magnetvälja hajumisel metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Meetodiga saab konrollida ainult ferromagnetilisi materjale ja defekte, mis asetsevad kuni 6 mm sügavusel. -Süsinikterase puhul sobib meetod hästi.

Ultrahelimeetod (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hälvingutelt/piirpindadelt nagu näidatud joonisel 10. UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid defekte nagu: poorid , praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms. – Vajadusel võib ka ultrahelimeetodit kasutada, mis võimaldab keevisliite kvaliteedis veenduda, kuna tegu pole massilise toodanguga siis ei pruugi tõenäolised defektid teada olla.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 112 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-08-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

112 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

erik.kulasalu Õppematerjali autor

3. Kodutöö Keevitamine - KT matrikkli nr: 14

Keevitus käsikaarkeevitus konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia konstruktsioonimaterjalid tehnoloogia kodutöö

Sarnased õppematerjalid

doc

Kodutöö Keevitamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

rtf

Metallide tehnoloogia töö nr.3 keevitamine

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid II Kodune töö nr. 3 - Keevitamine Üliõpilane: Hans-Peter Grass Õpperühm: MM21 Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1

Materjaliõpetus

docx

Keevitamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest.

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

doc

Keevitamine

Antud harjutustöö detailid on torud, mida võib olla küll keerukas kokku keevitada, kuid TIG-keevituse puhul saab keevitada ka keerulistes ja kitsastes tingimustes. Keevitatava materjali paksus on 4 mm, seega on keevitustraadi kasutamine vajalik. Kuna konstruktsiooniterase süsinikekvivalent CE on väiskem kui 0,25%, mis tähendab seda et teras on keevitatav piiranguteta, sest ta ei ole kalduv nii külm- kui ka kuumpragudele. Kuna tegemist on torudega ja põkkliitega, siis võib nende keevitamine olla keerukas, kuid TIG-keevituse puhul saab ka keevitada ka keerulistes oludes. Lisamaterjalid Kuna on tegu konstruktsiooniterasega, siis sobib Vene standardi GOST 2246-80 järgi keevitustraat Cb-08G2C, Lääne standardi EN440 järgi valida elektroodtraat tähistusega G424MG2S1. Kasutatakse alalisvoolu, kuna on tegu tehasetingimusetega, sest masstootmine. Polaarsuseks valida päripolaarne. Vooluallikaks valin keevitusalaldi, sest neil

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

doc

Kodutöö Keevitamine

Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eesmärk Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kaitsegaaskaarkeevitust MIG (131) või TIG (141). Lähtudes materjali tehnoloogilistest

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

rtf

Üldiselt keevitamisest

KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: tootmiskeevitus (production welding) - detailide liitmine toodete valmistamisel; remontkeevitus (repair welding) - purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb

Keevitus

odt

Keevitamine

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11

Ehitus

docx

Co2 ehk traatkeevitus

OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevita

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid