Neptuun (0)

Sisukord
Sisukord................................................................................................................LK2
Sissejuhatus..........................................................................................................LK3
Avastamine...........................................................................................................LK4
Andmed................................................................................................................LK5
Neptuuni Rõngad..................................................................................................LK6
Kasutatud Kirjandus.............................................................................................LK7
Sissejuhatus
Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu suhtes. Neptuun on päikesest 4497 miljonit Kilomeetrit kaugemal. Neptuuni tiirlemisperiood aastates on 164,7 ning pöörlemisperiood ööpäevades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on -220 kraadi . Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest.
Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min.
Avastamine
Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier , püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter , Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams , kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis.
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu.
Rohkem kui kaks sajandit varem, aastal 1613 , Galileo vaatles Neptuuni kui see juhtus olema Jupiterile väga lähedal, kuid ta arvas , et see on lihtsalt tavaline täht. Kahel edukal ööl ta tegelikult märkas, et see liikus natuke koos vastava lähedal oleva tähega. Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud.
Andmed
Mõõtmetelt on Neptuun väga sarnane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev , Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast . Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga . Nagu ikka gaasilised planeedid , on ka Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega ja suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.Voyager'i kohtumise ajal, oli Neptuuni kõige väljapaistvam tunnus Suur Tume Laik lõunapoolkeral. Neptuuni tuuled puhusid Suure Tumeda Laigu lääne poole 300 meetrit/sekundis. Voyager 2 nägi samuti väiksemat tumedat laiku lõunapoolkeral ja väikest ebakorrapärast valget pilve, mis vihises ümber Neptuuni iga 16 tunniga . Selle tõeline olemus jääb saladuseks.
1994. aasta HST Neptuuni vaatlused näitasid, et Suur Tume Laik on kadunud! Ta on kas lihtsalt hajunud või parajasti maskeeritud teiste atmosfääri aspektide poolt. Mõned kuud hiljem  avastas HST uue tumeda laigu Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel.
Neptuuni Rõngad
Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on nad küll suuremad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad üks 53000 ja teine 63000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid nood on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas veel kuus senitundmatut kaaslast , mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa rõngaid püsib koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat. Neptuuni rõngaste Maapealsed vaatlused näitasid rõngaste asemel ainult õrnu kaari, “Voyager 2” leidis Neptuuni ümbert aga neli nõrga heledusega ja kitsad kuid terviklikud rõngad. Ühel rõngastest avaldus huvitav keerdunud struktuur.
Teadlased usuvad, et selline keerdumine on toimunud, sest algne materjal rõngastes oli klimpidena koos mis muutusid joonteks ja hakkasid niimoodi Neptuuni ümber kuju võtma Nagu ka Uraani ja Jupiteri rõngad on väga tumedad , aga nende koostis on seni tundmata.
Kasutatud Kirjandus
http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html
http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html
http://www.solarviews.com/eng/neptune.ht m
http://www.solarviews.com/eng/neptune.htm#darkspot
http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html
http://www.referat.ee/ee/doc/neptuunhuvi.doc
http://www.mulinaad.com/academy/planets/
http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$43
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.ht m
6