ALKOHOLID (R-OH): karb.hape R-OH O Saamisviisid ester R-COOR, R-C-OR 1) alkaan + O2 = alkohol eeter R-O-R 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 3) aldehüüd + H2 = alkohol 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel 5) tsükloalkaan + H2O = alkaanOH 6) halogeenühend + leeline = OH halogeeni asemel 7) ester + HOH = karb.hape + alkohol 8) ester + leeline = karb.hape + alkaanOK = alkohol + HCOOK Keemilised om 1) alkohol + O2 = CO2 + H2O 2) alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 3) sek. alkohol + O2 = OH asemel kaksiksidemega O + H2O 4) sek. alkohol = HOH + OH asemel kaksikside 5) 2 alkohol = eeter + H2O 6) alkohol + alkaanOH = R-C-OR + H2O
või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained.
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3
Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Enamik nitroühendeid on mürgised. Polünitroühendid on plahvatusohtlikud. Üks enim kasutatud lõhkeaine on triniitrotolmen. Erandi nimetust väärivad aromaatsed halogeeniühendid. O Karboksüülühendid sisaldavad karboksüülrühma. C- see rühm on CO. Kui karboksüülrühm on ühendatud ühelt poolt vasinikuga, siis sisaldab ta aldehüüd rühma. R-C-H -C-H ehk CHO = aldehüüd. Siis nimetadakse neid ühendeid aldehüüdideks. Aldehüüdide homoloogiline rida on HCHO- metanaal üldvalem R-CHO CH3CHO- etanaal C2H5CHO- propanaal C3H7CHO- butanaal Aldehüüdid on karbonaalühendid, mis sisaldavad aldehüülrühma. Ketoonideks nim org ühendid milles karboksüülrühm CO on seotud radikaaliga. O R-C-R CH3- CO-CH3 (ketoon) atsetoon Aldeküülide nim lõpp on aal
Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes. Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse · Fenool benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesiniksided veega ja omavahel. · Aldehüüd looduselõhnad (sidrun, muskus). Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside, mis asub ahela otsas. RCHO. Vesiniksidet peaaegu ei moodusta. · Ketoon Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside mis asub ahela keskel. RCOR · Karboksüülhapped RCOOH. 1. Nimetuse järgi aine joonistamine ja vastupidi 1) Küllastumata ühend sideme asukohta tähistab number lõppliite ees (loendades mitmes süsinikevaheline side on kordne)
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma CHO. Tähistus CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud. Üldvalem: Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. · Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal
Polaarse kaksiksidemega ühendid KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust.
isomeerida olemasolu. · Süsivesinik aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside) · Alkeen süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma. · Karboksüülhape orgaaniline aine, milles on karboksüülrühm. (hape) · Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga : · Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R O R · Ketoon ühend üldvalemiga : · Amiin ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad.
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C.
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil.
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline järjestus tähendab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Aldehüüdi üldvalem. -R on aldehüüdrühmaga seotud radikaal. Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd
Karbonüülühend – ühend, mille molekulis esineb karboksüülühend CO, Aldehüüd – ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO Ketoon –ühend, mis sisaldab ketorühma CO Karboksüülhape – ühend, mis sisaldab karboksüülrühma Karboksülaatioon – karboksüülhappe anioon Asendatud karboksüülhape – karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape (NH2-kuskil) Funktsionaalderivaat – funkt.aal tuletis e asendus funktionaalrühmas
2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine: Metaanhapet kasutatakse tekstiili- ja nahatööstuses, konservandina, ravimite tootmisel ja desinfitseerimisvahendina toiduainetetööstuses ja loomakasvatuses. Samuti aitab eemaldada katlakivi.
riboos ja desoksüriboos kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse vaheühendid metabolismis Mis on monosahhariidid? Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: vähemalt 3C aatomiga polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid Formüülrühm aldehüüd aldoos Karbonüülrühm ketoon ketoos Vastavalt C arvule: trioosid, tetroosid, heksoos trioos pentoosid, heksoosid, heptoosid jne. ketoos aldoos ketoheksoos aldotrioos Glükoos: aldoheksoos (C H2O)6 Aldoosid ja ketoosid võivad teineteiseks üle minna TEADA: GLÜKOOS; MANNOOS; GALAKTOOS; RIBOOS;
Karbonüülühendid Ketoonid (-oon) Aldühüüdid (-aal) Karbonüülühend ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma Ketoon ühend, mille karbonüülrühm n seotud kahe süsiniku aatomiga Polaarsed ühendid ründavad karbonüülrühma sel viisil, et nukleofiilne tsenter ühineb karbonüülrühma elektrofiilse tsentriga süsinikuga. Füüsikalised omadused: Karbonüülrühm on polaarne molekuliosa, kuid vesiniksidemeid ta praktiliselt ei moodusta. Seepärast on nii karbonüülühendi molekulide omavaheline vastastikmõju kui ka vastastikmõju veega nõrk
C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br b) HCl -> H2C = CH2 + HCl -> CH3CH2Cl c) H2O -> H2C = CH2 + H2O -> CH3CH2OH 3) Hüdrogeenimine H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 4) Võivad oksüdeerida (KMnO4 toimel) diool aldehüüd NB! H2 ühinemine hüdrogeenimine, H2 eemaldumine dehüdrogeenimine. CH3CH3 -> H2C = CH2 + H2 Markovnikovi reegel : H2 liitub alkaanide molekuli selle C'ga mis on enam hüdrogeniseeritud st mille ümber on rohkem H'sid. Füüsikalised omadused: eteen värvuseta, vees vähe lahustuv, iseloomulik lõhn, narkootilise toimega, u.õhu raskuseda, gaas Kasutamine:polümeeride valmistamisel(kile, plastik), C2H2 puuviljade valmimise kiirendamiseks
Süsiniku arvu kasvuga suureneb keemistemperatuur ja väheneb sulamistemperatuur. Sama süsinikuarvuga alkeenidel on võrreldes alkaanidega madalamad sulamis ja keemisto Hüdrofoobsed ained ja seetõttu ei lahustu vees Alkeenid on lõhnavad ühendid, narkootilise toimega Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O Tähtsaimad ühendid Etüün: 20.saj hakati kasutama majakate valgustusgaasina Toodetakse peamiselt kaltsiumkarbiidist, mida omakorda saadakse kustutamata lubja kuumutamisel koksiga Puhas etüün on värvuseta, lõhnata ja õhust veidi kergem gaas
(aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring)). Amiinid on alused ja seovad prootoneid. 11.Alkeen- süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13.Areen- aromaatsete ühendite üldnimetus 14.Fenool- hüdroksü- või polühüdroksüareenid 15.Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma –CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses –aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel. Ühend üldvalemiga – RCOR (Nimetuses –oon lõpp). 17.Karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm ( –HC=O ehk – CHO) (süsinikul on kaksikside hapnikuga) 18.Sahhariid- polühüdroksükarbonüülühend, nimetatakse ka süsivesikuteks 19
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine:
aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C3H7CHO Pentanaal C4H9CHO Heksanaal C5H11CHO Heptanaal C6H13CHO Oktanaal C7H15CHO Nonanaal C8H17CHO Dekanaal C9H19CHO Aldehüüdide saamine: Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdeerumisel (organismis alkohol oksüdeerubki algul mürgiseks aldehüüdiks ) Alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O Aldehüüd tähendab ladina k. ,,alcohol dehydrogenatus" ehk alkohol, millest on vesinik ära võetud. Aldehüüdide ja ketoonide omadused: on kergesti lenduvad gaasid või vedelikud lahustuvad vees väga hästi lõhnavad ained ( lõhn on meeldiv või ebameeldiv) on mürgised aldehüüdid on mürgisemad kui ketoonid. Eriti mürgised on halogenoketoonid, mida kasutatakse pisargaasipommides. narkootilise toimega kahjustab kesknärvisüsteemi ( aju )
dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamiin. monomeeriks aminohape. Sahhariidid (polühüdroksükarbonüülühendid). mono glükoos, riboos, desok. oligo sahharoos, maltoos, laktoos. polü tsulluloos, tärklis. aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, OC ja OH nukleofiilne liitumine. poolatsetaal + alkohol > atsetaal + H=O nukleof as. oksüdeerumine: suhkur + O2 > 2hape (COOH). redutseerumine: suhkur + H2 > alus (CH2=OH). di ja polüsahhariidid. 2x glükoos > maltoos (glükosiid, eeter, atsetaal) nukleof as. hüdrolüüs. polüsahhariidide tekkimine.
Alküünid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kolmiksidet. (nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6
osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuses tsüklilises vormis · Karbonüülrühma -C=O hapnik ühineb mõne OH grupiga ja "ring" sulgub
ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radikaalidega. AMIIDID on ammoniaagi ja eetri vahelised reaktsioonisaadused. KETOONID on orgaanilised ühendid, mille molekulides 2 radikaali on seotud ketorühmaga.
o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid · Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga · Lühikese süsinikuahelaga (mida lühem ahel, seda paremini lahustuv) · Delokalisatsioon · Karboksüülaatioon - karboksüülhappe anioon Reageerimine metallioksiididega (sool+vesi) 2CH3COOH+Na2O -> 2CH3COOHNa +H2O Reagerimine alustega (sool+vesi) 2CH3COOH+Mg(OH)2 ->(CHCOO)2Mg+H2O Reageerimine nõrgemate hapetega
1.2. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud ehk sahhariidid on bioloogiliste ühendite ruhm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljude monosahhariidide üldvalem on ühesugune, Cx(H2O)y, aga nad võivad erineda fuktsionaalsete rühmade ruumilise paigutuse poolest. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. · Aldoheksoosi ja ketoheksoosi lineaarne vorm ning püranoosne (6-liikmeline) ja furanoosne (5-liikmeline) tsükkel -anomeerina (ülal) ja -anomeerina (all). 2-10-ni monosahhariidi molekuli jääkide ühenemisel tekkivad oligosahhariidid. Kui ühenevad sajad või tuhanded molekulid, siis on tegemist polüsahhariididega. Oligosahhariidide oluliseks
A) HAPPELINE HÜDROLÜÜS: pöördreakt., kumb toimub, sõltub tingimustest. B)ALUSELINE HÜDROLÜÜS:omab prakt. tähtsust rasvade puhul, kuna tekkib rasvhappe sool- seep. Orgaaniliste aineteklassid ja nendevaheline seos: 1) KLASSID süsivesinikud (a-küllastumata-alkeen ja alküün)(b-küllastunud- alkaanid) Alkohoolide hg.derrivaadid (lõppu -aal) Alkoholid ROH (-aal) Ketoon RCO (-oon) Aldehüüd RCHO (-aal) Karb.happed RCOOH (-hape) Karb.happe soolad RCOONa2 (-aat) Estrid RCOOR (-aat) 2)Org.ainete vaheline seos: 3)Võrrandid: Rasvhapped (RCOOH) on eriliik karb.hap., mida isel järgmised tunnused: *C-aatomite arv on paarisarv (tuntumates c-arv 10-12) *C-aatomid moodustavad rasvhapetes sirgeahela *Radikaalis võivad olla üksiksidemed(küllastunud rasv
Kordamisküsimused 10.kl. arvestustöööks I Aldehüüdid, ketoonid 1. aldehüüd- ühend, mis sisaldab aledhüüd rühma. 2. ketoon-ühend üldvalemiga 3. karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm. 4. Aldehüüdide füüsikalised omadused: kergesti lenduv vedelik, lahustub vees hästi. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5
ORGAANILINE KEEMIA ALKEENIDES ON KAKSIKSIDE ALKÜÜNIDES ON KOLMIKSIDE DIEENIDES ON KAKS KAKSIKSIDET. ALDEHÜÜD – CHO (nime lõpp -aal) KETOON – R-CO-R (-oon) NO2 - nitrorühm Amiin – sees on N Amiid – CONH2 ester – aat COO 2-metüül-2-buteen 4.metüül-1-pentüün 4-metüül-1,3-pentadieen 2,2,4-trimetüülpentaan etüülmetüüleeter 2-metüül-3-pentanool 3-metüül-1-pentanool 1,2,3-propaantriool ehk glütserool 3-metüül-pentanaal 3-pentanoon 3,4-dimetüülpentaanhape 2-aminopentaanhape 1-nitropropaan 3-hüdroksü-propaanhape trimetüülamiin 2-metüülpropaanamiid etüülpropanaat etüületanaat ELEKTRONEGATIIVSUS MUUTUB ALT ÜLES JA VASAKULT PAREMALE FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl,...
Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga. Glükogeen- sarnaneb amülopektiiniga. Tselluloos- hargnemata ahelad, mis on ühinenud võrgustikuks. 4.osata määrata mono-, di- ja polüsahhariidid. Galaktoos-disahhariid? Amüloos-polüsahhariid Tselluloos-polü Laktoos-di Sahharoos-di Fruktoos-mono Amülopektiin-polü Glükoos-mono Glükogeen-polü Tärklis-polü Maltoos-di
13. Tuntumad alküünid: etüün - keevitusgaas propüün – keevitusgaas, majapidamisgaas 14. Alküünide nomenklatuur. Alküünide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 15. Alküünide keemilised omadused. Hüdrogeenimisreaktsioon (Alküün -> alkeen -> alkaan) Reaktsioonid halogeenide ja vesinikhalogeniididega Reaktsioon veega – aldehüüdi ja ketooni teke etüüni ja propüüni näitel (saaduseks vastavalt etanaal (aldehüüd) ja propanoon ehk atsetoon (ketoon) Reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O)
trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). Areen aromaatsete ühendite üldnimetus. Benseenituum. Alkohol orgaaniline ühend, milles üks/mitu vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma. Karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus. Eeter orgaaniline ühend. Ketoon ühend ketorühmaga. Amiin ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm/rühmad. Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Valk - ehk proteiin on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu
Miks ei tohi veres olla palju rasvhappeid ?Vastus : Liigne hulk rasvhapped tõstab vere kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidid sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Millistest ainerühmadest koosneb tärklis ? Vastus : Tärklis on taimedes olev polüsahhariid. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n.Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Denatureerumine ? Vastus: kalgendumine (ruumilise kuju muutmine) hapete, raskete metallide, soolade või füüsikaliste mõjutuste teel. Rasvade liigitus
hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele, et monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse, on nad ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidide molekulid erinevad stereostruktuurilt ja seetõttu võivad nende omadused oluliselt erineda. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist(sahharoos, laktoos, maltoos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen jt). Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides
Funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Biokeemias olulisemad funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm Y Ühendi tüübi R-Y nimetus hüdroksüül- -OH alkohol alkoksü- -OR eeter formüül- -CHO aldehüüd karbonüül- -CO- ketoon karboksüül- -COOH karboksüülhape alkoksükarbonüül- -COOR ester anhüdriid- -COOCO- anhüdriid karbamoüül- -CONH2 amiid tsüano- -CN nitriil nitro- -NO2 nitroühend amino- -NH2 amiin sulfhüdrüül- -SH tioalkohol
läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik: Kuiva katseklasi kandsin u 1 g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga taimeõli. Kuumutasin gaasipõletil tõmbekapis kuni lahus muutus pruunikaks ning tekkis tugev lõhn. Järelikult oli tekkinud akroleiin ning oli tegu glütserooli sisaldanud lipiidiga. 3. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides.
· Accumulate- koguma · Epicure- epikuurlane · Acrimonious- vihane, kibestunud · Erupt- vallanduma · Acute angle- teravnurk · ethical-eetiline · Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti · Flaw- viga, puudus · amino acids- aminohapped · fracture-luumurd, murd · Anion- (negatiivne ioon) · genetic engineering- · anxious-ärev geenitehnoloogia · Asparagus-spargel · Genuine- tõeline, ehtne · Assimilate- millelegi sarnaseks · Germ- eos, alge
CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M = 46 Keeb Lahustub Seega vesiniksidemed on Alkohol 78,150 vees olemas piiramatult CH3CHO Pole OH (või NH) sidet, Etanaal M = 44 210 piiramatult seega vesiniksidemed Aldehüüd võimatud Homoloogilises reas muutuvad füüsikalised omadused (näiteks keemistemperatuurid) korrapäraselt Võrreldud on alkoholide ja neile vastavate aldehüüdide keemistemperatuure (siin oli üks suht mõttetu graafik keemistemperatuuride kohta, mis võttis liiga palju ruumi veidu) Alkoholid ei ole alused (valemi sarnasus hüdroksiididega on petlik) Kuna side O-H on pisut polaarsem, kui C-O, siis on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine
Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C6H12O6 Kuidas tekib monosahariidi tsükliline vorm? Monosahhariidide tsükliline vorm tekib karbonüülrühma osavõtul ühe hdroksüülrühmaga. Milles seisneb kuuelülilise tsüklilise vormi ja vormi vahe? Alfa vorm on mingi aldopentoos. O-CH(OH)-CH2-CH2-CH2
Ta mõjub surmavalt juba väga väikestes kogustes. · Etanool on mürgine suurtes kogustes ning pikaajalisel tarvitamisel. www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/uudised/u/artikkel/metanooli-uehtlustatud-klassifikatsioon-ja-m aergistus-avalikul-arutelul Aldehüüdid · Aldehüüdrühmas on karbonüülrühm seotud ühe H ja ühe C-ga. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ühendid. · Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus". https://et.wikipedia.org/wiki/Ald eh%C3%BC%C3%BCdid#/media/File:Al ehyde2.png Aldehüüdid · Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas.
ühendite rühm. Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid (monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga hoopis sajad või tuhanded monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi
33. e 38. - Aromaatsed ühendid 34. Fenoolid e 39. - Alküülimine, halogeenimine, n 40. Benseen-OH nitreerimine - b e n s e n 41. Karbonüülüh 43. 46. 49. - Aldehüüd oksüdeerub endid: 44. - 47. - 50. 3-kloro- karboksüülhappeks Aldehüüdid a CH butanaal 42. Ketoonid a O 51. Butaan-2-oon l 48. -CO propanoon e 45. - dimetüülketo o on o n 52. Karboksüül 53. - 54. - 55
Ensüümide toimel etanool oks. org mitmesugusteks ühenditeks. Peale mitmeid reaks. Laguneb CO2 ja veeauruks. Kõige pealt muutub etanool etanaaliks(mürgine).1 lagunemine toimub maksas, siis äädikhappeks mis jõuab makku ( 4-5 min pärast). Kõige rohkem on veres peale 1h . Kõik alks ei lagune org. ja väljub uriinis ja välja hingatava õhuga. 1promill on 0.1% Rasva tekitaja. Lahustub hästi uriinis, süljes, lootevees, sest vee sisaldus suur. Etanooli oks. org. tekib aldehüüd- mis on aktiivne keemiliselt, toksiline, kanserogeenne see põhjustab pohmelli. Pohmell on alko mürgitus. KOLME ALUSELINE ALKOHOL e. FENÜÜL Ta on viskoosne, magus, vees hästi lahustuv, ei ole mürgine, lahtistav. Saadakse rasvade lõhustamisel või sünteetilisest propeenist. Kasutatakse: emailvärvide valmistamiseks , kreemide, dünamiidi, ravimetes. FENOOL Aromaatne alkohol (guassvärvi lõhn) C6H5OH Leidub kivisöe tõrvas, põlevkivi õlides. Toodetakse penseenist. F
vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Lisaks sellele, et monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse, on nad ka oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidide molekulid erinevad stereostruktuurilt ja seetõttu võivad nende omadused oluliselt erineda. Tänu aldehüüd- või ketorühma esinemisele omavad kõik monoosid redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist(sahharoos, laktoos, maltoos jt), polüsahhariidides ehk polüoosides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen jt). Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide
sadestus katseklaasi pinnale. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli määrata taandav suhkur. Töö põhimõte seisneb aldoosi või ketoosi reageerimisel leeliselise vask(II)-tartraatkompleksiga ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vase taandudes moodustub vask(I)oksiid, mis punase sademena välja sadestub, suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: 1) Valasin 2 katseklaasi 1 ml 1%-list sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin. 2) Soojendasin mõlemat lahust veevannil 5 min temperatuuril 80...85°C. 3) Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. Loksutasin. Katseklaasides olev lahus omandas tumesinise värvuse.
Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos
Keemia KT Karbonüülühendid ja Karboksüülhapped 1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine Aldehüüd Ketoon Karb.hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH
Etanooli lisamisega valk dehüdratiseerus ja sadestus => valk denatureerus pöörduvalt, kuna vee lisamisega sade kaos. SÜSIVESIKUD - polümeerid, monomeerid monosahhariidid (monoosid = lihtsuhkrud), seotud O-glükosiidsidemega. On olemas mono-, oligo-, polüsahhariidid. Monosahhariidid erinevad stereostruktuurilt erinevad omadused. Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd-/ketorühma esinemisele redutseerimisvõime. Oligosahhariidid: kui on vaba hemi- e poolatsetaalne/poolketaalne hüdroksüülrühm, siis nad on redutseerivad (=taandavad), kui ei ole siis mitteredutseerivad. Kvalitatiivne määramine karbonüülrühma esinemine molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega,..). Süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul moodustuvad heterotsüklilised
• Ebameeldiva lõhnaga madalamatest amiinidest ka halogeenoalkaanide ja leeliste toimel aldehüüd Järelliide –aal Madalamadkarbonüül- 1) Oksüdeerumine karboksüülhappeks 40%-line metanaali lahus on RCHO ühendid on kergesti lenduvad CH3CHO + Ag2O → CH3COOH + 2Ag formaliin, mis on desinfits.vahend HCHO ja vees lahustuvad vedelikud. Hõbepeegli reaktsioon. ketoonidega EI toimu! Metanaali kasut. polümeeride
annaabi.ee 
