· lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH
üün). · Aldehüüd (-CHO) (-aal) · Ketoonid (-oon) · Karboksüülhape süsiniku ühend, mis sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) · Estrid on süsiniku ühendid, kus hapnik on seotud kahe süsiniku ahelaga 8 (R- radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat. · Rasvad on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped. · Aminohaped on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12). Asendamatu aminohapped on need mida organism ei sünteesi, neid peab saama toiduga (8).
Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite, vitamiinide transpordiks Rasvhapete kasutamine Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste TG-sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks. Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisatsioonist, membraansete fosfolipiidide uuenemisprotsessist ja vere lipoproteiinides olevate TG-lipolüüsist lipoproteiini lipaasiga. Lipiidide lõhustamine on intensiivne rasvkoes, maksas ja lihastes. Lipiidide lõhustamine
täisväärtuslikud ja väheväärtuslikud toiduvalgud. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. 31) Milline süsivesik on inimorganismi jaoks keskne? glükoos 32) Mida tähendab laktoosi intolerantsus? Laktoosi talumatus- laktaasi defitsiit 33) Küllastunud rasvhaped on toatemperatuuril vedeles olekus: õige/vale 34) Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline: õige/vale 35) Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis: õige/vale 36) Leia paarid: Retinoidid A vit. B6 Kaltsiferoolid D vit. Q Kobalamiinid B12 vit. B1 Naftokinoonid K vit. E
Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased.
lipaase. See loob tingimuse lipiidide efektiivseks seedimiseks. d) pankrease nõrega saabub peensoolde pro-kolipaas(valk), millest trüpsiini toimel saadakse aktiivne ko- lipaas. See fikseerib pankrease lipaasi toidurasvade pinnale ja aktiveerib seda ensüümi. Ko-lipaasi ja pankrease lipaasi kompleks omab lipiidide seedimises võtmepositsiooni. Triglütseriidide (neutraalrasvade) seedimine neid hüdrolüüsib pankrease lipaas, tekivad 2-monoglütseriidid ja vabad rasvhaped. Põhiosa nendest imendub mitsellides, mingi kogus lõhustatakse ka glütserooliks ning rasvhappeks. Pankrease lipaas on triglütseriidide seedimise põhiensüüm. Ta hüdrolüüsib eelistatult pika ahelaga rasvhapeid sisaldavaid triglütseriide. Mingi kogus triglütseriide jääb hüdrolüüsimata ja imendumata. Fosfolipiidide seedimine toidus olevaid fosfolipiidid (vähe) lõhustavad pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks,