23.metall - aine, mis omab vabu elektrone, mis tekitavad metallilise võre 24.mittemetall - suure elektrofiilsusega aine, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidab elektrone 25.aine valem - näitab, millistest aatomitest aine koosneb 26.indeks - näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis 27.keemilise reaktsiooni võrrand, 28.kordaja reaktsioonivõrrandis, 29.liitaine protsendiline koostis, 30.lagunemisreaktsioon - reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks 31.ühinemisreaktsioon - reaktsioon, 32.asendusreaktsioon, 33.polümerisatsioon - polümeeri tekke reaktsioon monomeeride liitumisel 34.polükondensatsioon - polütekkeline reaktsioon, kus lisaks polümeerile tekib madalam molekulaarne ühend nt vesi. Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone
redutseerijana. Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. Keemilise reaktsiooni võrrand keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis Liitaine protsendiline koostis Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad
elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha. METALL lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused (läige, juhivad hästi soojust ja elektrit, enamasti plastilised ja sepistatavad, madal elektronegatiivsus).
allapoole. Keemilise reaktsiooni võrrand selles on näidatud keemilise reaktsioni lähteained ja saadused ning sellest saab informatsiooni reaktsiooni toimumise kohta. Kordaja reaktsioonivõrrandis aine valemi ette märgitav arv, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand Liitaine protsendiline koostis näitab ühendi koostisesse kuuluvate elementide protsendilist sisaldust. 1.elemendi %sisaldus + 2.elemendi %sisaldus + 3.elemendi %sisaldus = 100% Lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille puhul tekib ühest lähteainest mitu saadust. Need on valdavalt endotermilised(neeldub energiat H>0). Ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid
kristallidena. 25) Aine valemv - 26) Indeks - näitab elemendi aatomite arvu molekulis. 27) Keemilise reaktsiooni võrrand - ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). 28) Kordaja reaktsioonivõrrandis - 29) Liitaine protsendiline koostis - 30) Lagunemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 31) Ühinemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 32) Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). 33) Redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). 34) Redoksreaktsioon - on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. 35) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemandi
Vm = 22,4 l/mol 12)Aine hulk on aine kogus moolides. 13)Keemiline side on aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. 14) Kovalentne side on aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. (mittepolaarne ja polaarne kovalentne side) 15)Iooniline side on keemiline side ioonide vahel. 16)Metalliline side on keemiline side metallioonide, aatomite ja elektronide vahel. 17)Vesinikside on keemiline side, kui vesinik on kontaktis kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. 18)Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. Lihtained jaotatakse: a) metallid(head soojus-ja elektrijuhid, plastilised, läigivad, enamus hallika värvusega, redutseerijad, viimasel elektronkihil tavaliselt kuni kolm elektroni) b)mittemetallid (halvad soojus-ja elektrojuhid, läige puudub, erineva värvusega, oksüdeerijad, viimasel elektronkihil tavaliselt üle kolme elektroni)
aatomite või molekulide arvu 27) keemilise reaktsiooni võrrand keemilise reaktsiooni üleskirjutis, mi snäitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. 28) kordaja reaktsioonivõrrandis reaktsioonivõrrandi tasakaalustamiseks aine valemi ette kirjutatav arv. 29) liitaine protsendiline koostis liitaines oleva kindla ainehulga hulga määramine protsentides(?)* 30) lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks või osakeseks 31) ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus ained omavahel ühinevad, moodustades uue aine 32) asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, kus mingi aatom või aatomite rühm ühendis asendub teise aatomi või aatomite rühmaga 33) polümerisatsioon - polümeeri moodustumine ühest või mitmest erinevast madalmolekulaarsest ühendist ehk monomeerist
et keegi ei taha neid enda väliskihile juurde. Kõik väliskihi elektronid jäävad seetõttu liikuma vabalt aatomite vahelises ruumis. Keemilised ained : anorgaanilised ained ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained jagunevad : lihtained ja liitained. Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist: a) OKSIIDID b) HÜDROKSIIDID e ALUSED c) HAPPED d) SOOLAD Orgaanilised ained saab jaotada süsivesinikud ja teised. Neljavalentne süsiniku ühendite keemia. Süsivesinikud alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid . Koosnevad süsinikust, vesinikust, C;H. Ja teised alkoholid(fenool) , aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid, aromaatsed ühendid, rasvad, valgud, sahhariidid. Anorgaanilised ained . Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest , kas metalli aatomitest või mittemetalli aatomitest.
kas happena või alusena. ANORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis käsitleb anorgaanilisi aineid(alus, sool, hape). ANIOON- negatiivse laenguga ioon. ANIONIIT- anioone vahetav ioniit. ANOOD- elektrood, millel toimub oksüdeerumisprotsess; vooluallikas on anood negatiivseks, elektrolüüsiseadmes positiivseks elektroodiks. ASSOTSIATSIOON- ühe aine osakeste (ioonide või molekulide) omavaheline ühinemine liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H. 1 AUR- gaasiline aine, mida kokkusurumisel või jahutamisel saab muuta vedelikuks või tahkeks aineks. ADSORPTSIOON- gaasi või lahustunud aine osakeste neeldumine tahke aine pinnale. AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool.
loovutavad mittemetalllihtaine, mille aatomite väliskihil on 4 elektroni või rohkem indekselemendi all paremal olev arv, näitab aatomite arvu molekulis kordajaarv, mis kirjutatakse aine valemi ette näitab molekulide või aatomite arvu keemilise reaktsiooni võrrandkeemiline muundumise lühike üleskirjutis kasutades elementide sümboleid ja ainete valemeid lagunemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 1st ainest 2 v rohkem ainet ühinemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 2st u enamast ainest üks uus aine asendusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostises olevaid elemendi aatomeid vahetusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mis kulgeb 2 liitaine vahel.(neutrali satsioonireaktsioon kus happe ja alus reageerivad ja tulemuseks tekib sool ja vesi)
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9
rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused! Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Aatomite vahel kovalentne side. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Põhiomadused: ·Võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks:süsinik teemant, grafiit. ·Enamik mittemetalle on halvad elektri- ja soojusjuhid.
happed, orgaanilised ained) Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid Eksotermiline reaktsioon valdavalt ühinemisreaktsioonid, eraldub energiat, H < 0 Endotermiline reaktsioon valdavalt lagunemisreaktsioonid, neeldub energiat, H > 0 Molekulidevahelised jõud vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis.
Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1. Lähteainete kontsentratsiooni: Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas.
ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side PUHAS AINE koosneb ainult ühesugustest aineosakestest AINETE SEGU koosneb erinevatest aineosakestest
keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest. 33. ruumivõre 34. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 35. metall lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja soojusjuht; iseloomulik läige jm) 36. elektonegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. 37. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks 38. lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 39. ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 40. asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühenids teise keemilise elemendi. 41. vahetusreaktsioon 42. oksüdeerumine elektonide loovutamine reaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a SUURENEMINE 43
Portselantiigel ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused: *Soojuse eraldumine *Kuumutamine
reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Metall - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad elektrone tugevalt. Keemiline reaktsioon - Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Lagunemisreaktsioon - Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon - Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.
Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.
Keemia üleminekuekasm A.mõisted Mõiste seletus näide . 1.Füüsikaline nähtus füüsikaliste omaduste muutumine peegel kukub ja muutub kildudeks 2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
6.Metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias Näited. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda: · suurem on ta keemiline aktiivsus, seda kergemini ta oksüdeerub, loovutab elektrone. · suurem on ta redutseerimisvõime; · raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2
Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.
metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. alkohol ühend, mis sisaldab hüdroksüülrühma (OH) karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesugustest väikestest molekuli jäänustest. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. keemiline element kindla tuuma laenguga aatomite liik. keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks. redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb)
vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4
elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. · Põhiomadused: 1) allotroopsed teisendid üks element moodustab mitu erinevat lihtainet (nt grafiit ja teemant); 2) halvad elektrijuhid; 3) halvad soojusjuhid; 4) aktiivsemad mittemetallid VIIA rühmas. 7. Osata määrata etteantud ühendite aineklassi. · Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (Al2O3). · Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (H2SO4). · Hüdroksiidi koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (NaOH). · Soolad koosnevad katioonidest ja anioonidest (KCl). 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta seda mõjutavad tegurid. · Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus lähteainetest tekib keemiliste sidemete katkemise/moodustumise tulemusena üks või mitu keemilist ainet saadust.
Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jäävuse seaduse. Selgitas, et ainete põlemine ja raua roostetamine on reageerimine hapnikuga. Seostas hingamise süsinikuühendite oksüdeerumise
SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl
24. Iooniline side molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained - Iooniline side tekib ühendis erinimeliste laengutega ioonide vahel. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos. Võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulaarsed ained võivad Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast
Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem- näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse. MOLEKULAARSED AINED- koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.
(va O ja F ja H) d elemendid ehk Brühmad · metallidel puudub kindel o.a. Nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid või osa ka eelviimaselt kihilt. Fe: II või III ; Cu: peamiselt II, aga võib olla ka I ; Zn: II ja Ag: I... OKSÜDEERIJA aine, mis põhjustab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemist; oksüdeerija seob elektrone. OKSÜDEERUMINE (oksüdatsioon) keemiline reaktsioon, milles elemendi oksüdatsiooniaste suureneb. REDOKSREAKTSIOON (redutseerimisoksüdeerimisreaktsioon) keemiline reaktsioon, mille käigus muutuvad reageerivate ainete elementide oksüdatsiooniaste: oksüdeerija redutseerub, redutseerija oksüdeerub. REDUTSEERIJA aine, mille koostises olev element (või ioon) loovutab reaktsioonil elektrone; reaktsioonil redutseerija oksüdeerub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
