Kõiki neid tegevusi tervikuna võiks nimetada keelehoiuks, tagab keele püsimise aga on vastandiks keele hääbumisele. Autori arvates on need neli ülalmainitud valdkonda olulised iga keele puhul. Mina arvan sama sellepärast, et kui neid nimetatakse keelehoiuks, siis järelduks see, et keelehoiuga tegelevad ka suured ja elujõulised keeled. Need tegevusvaldkonnad on suuremal või vähemal määral esindatud igas keeleruumis. Keelehoiu võti on keelehoiakute kujundamine aga tihti samastatakse vähemuskeele mõistet keele mõistega. Teoreetiliselt ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel. Keele hääbumine võib toimuda füüsiliselt, kui kõnelejate arv aina väheneb suure suremuse, väikese sündimuse või väljarände tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus. Selle all mõistetakse üleminekut teisele keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus toimub
meditsiiniõega, kellega oli abielus surmani • hilisemas elus erak Salingeri teoseid • "Kuristik rukkis" • "Üheksa juttu" (novellikogumik) • "Franny ja Zooey" (jutustus) • "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (jutustus) • "Seymour, sissejuhatuseks" Kuristik rukkis • ilmus USAs järjejutuna 1945–1946, raamatuna USA-s ja Suurbritannias 1951 • üks tuntuim teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlev kirjandusteos • inglise keeleruumis üks koolide enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud roman • raamatut müüdud üle 65 miljoni eksemplari • originaalpealkiri “The Catcher in the Rye“ • mina-vormis Tähtsamad tegelased • Holden Caulfield - peategelane • Mr. Spencer – ajalooõpetaja • D. B. – Holdeni vanem vend • Stradlater – Holdeni toakaaslane • Sally Hayes – Holdeni tuttav • Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud • Phoebe – Holdeni noorem õde
Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Ranges mõttes nimetatakse protestantideks vürstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipäeval 1539 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonile Wormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri õpetuse Saksa-Rooma riigis. Lähtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lähtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks. *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse
modernismi kujunemist. · Realism · Romantism · Naturalism · Humanism 10. Millise rahvahõimu tavandid eriti inspireerisid Federico García Lorcat? Mustlaste tavandid. 11. Nimetage kaks sürrealistlikku, kaks ekspressionistlikku ja kaks imazistlikku kirjanikku. · Sürrealistid: Andre Breton, Louis Aragon. · Ekspressionistid: Bertolt Brecht (draamakirjanik), Robert Becher (luuletaja). · Imazistid: Ezra Pound, Thomas Stearns Eliot. 12. Millises keeleruumis esines ultraism? Esindaja(d)? Hispaania nähtus, mis tekkis 1918. aastal vastandudes modernismile. Esindajaiks Guillermo de Torre, Gerardo Diego ja Jorge Luis Borges (argentiinlane kuid elas sel ajal Madriidis). 13. Nimetage kolm Eugene O'Neilli näidendit. · ,,Imperaator Jones" · ,,Elektra saatus on lein" · ,,Pikk päevatee kaob öösse". 14. Nimetage kaks saksakeelset näitekirjanikku, keda liigitatakse absurditeatri alla. · Peter Weiss · Günter Grass. 15
lehekülge oodates politsei saabumist. Selleks raamatuks oli Salingeri "Kuristik rukkis". Mark Chapman uskus, et raamat on kirjutatud tema elust ning arvas, et John Lennoni tapmisest saab "Kuristik rukkise" viimane peatükk. "Kuristik rukkis" Teos ilmus esmalt USAs järjejutuna 194546 ning raamatuna USAs ja Suurbritannias 1951. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntuimaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks. Inglise keeleruumis on "Kuristik rukkis" olnud üks koolide kirjandustunnis enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud romaane. Otsetõlkes tähendab originaalpealkiri The Catcher in the Rye, püüdjat rukkis. Eestikeelse versiooni pealkiri jäljendab venekeelse tõlke pealkirja, millega on tahetud esile tõsta elu trööstitust. Tõlkija Valda Raud ei julgenud tolleaegses nõukogude õhustikus kasutada pealkirja "Püüdja rukkis". Hiljem on ta öelnud, et nüüd ta teeks seda.
Selleks raamatuks oli Salingeri "Kuristik rukkis". Mark Chapman uskus, et raamat on kirjutatud tema elust ning arvas, et John Lennoni tapmisest saab "Kuristik rukkise" viimane peatükk. "Kuristik rukkis" Teos ilmus esmalt USAs järjejutuna 1945-46 ning raamatuna USA-s ja Suurbritannias 1951. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntuimaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks. Inglise keeleruumis on "Kuristik rukkis" olnud üks koolide kirjandustunnis enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud romaane. Otsetõlkes tähendab originaalpealkiri The Catcher in the Rye püüdjat rukkis. Eestikeelse versiooni pealkiri jäljendab venekeelse tõlke pealkirja, millega on tahetud esile tõsta elu trööstitust. Tõlkija Valda Raud ei julgenud tolleaegses nõukogude õhustikus kasutada pealkirja "Püüdja rukkis".
vähenemise ning seega vähemuskeele mõiste laienemise. Ehala kirjeldab järgneval joonisel siis nüüdisaegsemat enamus- ja vähemuskeelt. Nimelt nimetab ta vähemuskeeled keelteks, kelle kultuuri ja majandusliku prežtiisikeskus asub väljaspool nende kogukonna piire. Enamuskeeled seevastu on keeled, mis on täielikult isoleeritud (nt. mingid džunglikeeled) või kellel on kontakte teiste keelekeskondadega, kuid kes leiavad, et majandusliku ja kultuuri prežtiisikeskus asub nende keeleruumis. Ehk enamuskeel on keel, mille kõnelejate hoiak on enamuskeele kõnelejate hoiak ehk prežtiisikeskust nähakse oma kultuuris. Miks selleni jõudmine on tähtis? Me võime öelda, et keelevahetus ohustab just vähemuskeeli ja vähemuskeele staatus oleneb just eelnevalt räägitud punktist ehk keelehoiakute kujundamisest, mitte alati kõnelejate arvu suurusest või demograafilistest näitajatest. 4.slaid Ehala nendib, et eelmainitud teised kolm punkti on küll tähtsad ning need aitavad
romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest. Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Inglise keeleruumis on "Kuristik rukkis" olnud üks koolide kirjandustunnis enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud romaane.
Itaalia sortidel on viljaliha osakaal 60-65% vilja massist, Mehhiko omadel 40-60%. 4 Metskatkused(Hylocereus) Enim tuntud on tõenäoliselt maasik- metskaktuse (Hylocereus undatus) viljad, mida inglise keeleruumis draakoniviljadeks (dragon fruit) või pitaiadeks (pitahaya või pitaya) kutsutakse. Teiste metskaktususe liikide (H.polyhizus, H.costaricensis, H.megalanthus) vilju tuntakse samuti pitaia nime all. Maasik-
sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut Посвящение в рыцари, Эдмунд Блер Лейтон Linnad ja linnaühiskond • Tüüpiline keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle kodanikkond oli truudust vandunud ja kes vastutasuks kinnitas linna õigused, kuid linn oli oma õiguste piires sisuliselt iseseisev • - Linna juhtis linnavalitsus ehk magistraat, mida saksa keeleruumis nimetati raeks (sks Rat – nõukogu) • -Linnakodanikud olid tegevusalade kaupa organiseeritud kutseühinguisse (tsunftidesse), mis omakorda moodustasid gildid - See osutab kaubanduse määravale osale linnade elus ja toimimises - Ehkki linnad olid ka olulised käsitöö- ja kultuurikeskused, põhines linnade jõukus ja positsioon siiski esmajoones kaubandusel - Kaup liikus linnast linna ja iga linna kaupmehed said ostust-müügist oma vaheltkasu
5. Afektiivsed ehk tundepuhangulised strateegiad - hõlmavad · hoiakuid, · motivatsiooni, · väärtusi, ja jagunevad kolme rühma: · hirmu vähendamisele suunatud strateegiad, · enese julgustamisele suunatud strateegiad, · tundmuste teadvustamise strateegiad. 6. Sotsiaalsed strateegiad hõlmavad · koostööd, · empaatia arendamist, · info hankimise viise, · toimetulekut võõras keeleruumis. Pinnapealse (surface) õppija motivatsiooniallikas on väline positiivne või negatiivne kinnitus. Õppija soovib vajaliku tulemuse või tunnistuse saavutada minimaalsete kulutustega. Selline õppija tahab täpselt teada, mida eksamil küsitakse ja õpib ära vaid konkreetselt selle materjali. Tema jaoks on oluline materjali reprodutseerimine, mitte seoste loomine õpitu erinevate ühikute vahel või õpitule tähenduse andmine. Enamasti
valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa. indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel 1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.)
• Osa majandusajaloost, tükk kultuurilugu 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtte majandusõpetus • Tekkis ja arenes algul kauplemisõpetusena kaupmeeste tarbeks – ei olnud veel kaubandusettevõtteid • Hiljem orienteerus kaubandusettevõtetele 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte majandusõpetus (1) Arenguastmed saksa keeleruumis, kokku 9 astet: Esimesed kaupmeeste märkmikud – 13.saj- 17.saj. Süstemaatiline “kauplemisteadus” – 1675- 1804 Kaubandusteaduse allakäik ajaloo mõjul – 19.saj. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte majandusõpetus (2) Kirjeldava kaubandustehnika ülesehitamine. Välis- ja sisekaubanduseõpetuse eraldumine – 1898-1911 Kaubandusettevõtte majandusõpetuse arendamine
seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ning neutraalseid emotsioone. (Vainik 2002a : 540) Loetelukatsetel saadi kokku 1737 erinevat väljendit, mida peetakse eestlaste emotsioonisõnavaraks. Nende hulgas ei ole kindlasti kõiki sõnu, mis olemas on, sest kõigil ei pruugi sellises olukorras kõik eesti keeles olevad sõnad meelde tulla, vaid see on sõnavara, mida kasutatakse aktiivselt, see on kollektiivselt teadvustatud ja ühine meie keeleruumis kõnelejatele. Arusaam emotsioonidest erineb individuaalselt ning on seotud isiku teadmiste ja kogemustega. Sõnadest, mis esines kahel kolmandikul nimetamisjuhtudest, on tehtud järeldused eestlaste emotsioonisõnavara kohta. Suurema osa moodustavad emotsioonisõnavara üksiksõnad, harva kasutati sõnaühendeid. Sõnaliikidest kasutati kõige rohkem nimisõnu (73%), teisena omadussõnu ning kolmandana tegusõnu. Enamasti kasutati omasõnu, võõrsõnu vaid 0.3%. Esile tõusid ka
Oluline on hääl, selle tugevus, tempo, artikulatsioon (selge hääldamine) selle kõige jaoks on tähtis suu õige liigutamine ja õige hingamine. Peab oskama varieerida oma hääle tõuse, langusi, pause ja kõla. Kõne sisust arusaamine ja selle tõlgendamine sõltub suures osas sellest, kuidas kõnest aru saadakse. Teenindaja kõne peab olema mõtestatud, arusaadav ja asjakohane, kuid tuleb jälgida, et teenindamisel ei tekiks täielikku vaikust või hoopis liigset familiaarsust. Igas keeleruumis on omad tavad ja kombed ning eestis iseloomustab neid ametialases suhtlemises ,,Teie" kasutamine. Teada saades kliendi nime, tuleks seda ka kasutada, kuid delikaatselt. Nime kasutamise viis sõltub konkreetsest kliendist ja situatsioonist. 2 Keelekasutuses on oluline sõnavara kasutus, kuid samas peab olema ka teadlik nn. erikeelest, kuna omavahelisse kõnepruuki tuleb pidevalt juurde uusi sõnu, väljendeid,
suudan sellega hakkama saada. * Iseloomuga tehakse selgeks teistele, milline ta on. * Ehk oleks siis eelpool kirjeldatud hallist massist kangesti erineda tahtvaid inimesi kergem mõista ning omaks võtta. * Kokkuvõttes on kodanikel parem elada väikeriigis, kus kuulatakse ka tema arvamust. * Hästi sobib selleks seltsiliikumised ja sport, või rahvatants. * Teises kultuuri- ja keeleruumis ülesse kasvanud lapsed peavad end osaks juba riigist, kus nad on sündinud, mitte osakeseks oma ühe vanema sünnimaast. * Elu ei ole raske ka siis, kui ei olla nii rikkad materiaalselt ja omatakse häid sõpru või vastupidi. * Infotehnoloogia edasiminek on kiire, kuna luuakse aina enam mehhanisme, mis muudaks (äärele märkimata) inimese elu mugavamaks ja kergemaks.
See teluenb selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva.". (Pruulman, 2010) Inimesed erinevad üksteisest võimete poolest. On loomulik, et kõik lapsed ei õpi lugema ja kirjutama ühesuguse kiirusega ja samas vanuses. Kuigi lõpuks on paljude lugemis- ja kirjutamisoskus samal tasemel eakaaslaste omaga. Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena. (Lukanenok, 2008) Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Tänapäeval on raske ette kujutada, et kunagi on olnud võimalik hakkama saada ilma lugemisoskuseta. Kui inimese ajaloos tagasi vaadatada, siis esiteks, kauges minevikus inimesed ei osanud lugeda. Teiseks, alles hiljuti on hakatud häiretele tähelepanu pöörama, eriti veel lugemis- ja kirjutamisprobleemidele. Need
keefirit, milline on üks vanaaegne kärbsepiits, kust sai naine rukkilillesinise siidipluusi (langevarjuriidest, rändkaupmehe värvist). Need on asjad, mida enamus autoreid ei võta vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja tuhanded väliseestlaste järglased ümber maailma) Zara kaudu tüdruk, kes õppis eesti keelt teises keeleruumis, kes tõlkis liitsõnad ja vanasõnad enda keelde, kellele esiemade maa kombed tundusid tollase kodumaa omade kõrval kummastavad ja seetõttu mällusööbivad. Raamatut eesti keeles lugedes ilmselt ei märkagi, kui palju on tekstis eesti luuletusi ja laule. Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja
· Oskuslik küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine · Vabandamine mistahes veaolukorras ja lahenduste pakkumine Mitte kunagi ei öelda või hõigata valjuhäälselt kliendi turvalisuse ja konfidentsiaalsusega seonduvaid asju (sh nimi, telefoni number jms). Klienditeenindajad ei "hõigu" omavahel (Tule siia... ! Too seda...! Ütle talle... ! jne). Omavaheline hädavajalik suhtlemine toimub vaikselt ja kliendile märkamatult). Veel mõned soovitused: · Igas keeleruumis on oma tavad ja kombed. Eesti kultuuri ja tavasid iseloomustab ametialases suhtlemises "Teie" kasutamine. Klienditeenindaja ei alusta kliendiga suhtlemist "Sina"- vormis! · Kõige ilusamaks sõnaks on inimesele tema nimi. Kasutage seda julgemalt! Paljudel juhtudel te teate või saate teada saada kliendi nime pöörduge kliendi poole tema nime kasutades! Tehke seda delikaatselt. Nime kasutamise viis (kas ees- või perekonnanimi, härra või proua)
voet, saksa k. Fu, rootsi k. Fat; sanskriti keeles pda, leedu keeles peda, ladina keeles ps. Miks mõnes keeles on P ja mõnes F ? Üks hüpotees on, et üks täht arenes teisest või teine, et mõnedes keeltes asendas täht p-kuju, mõnedes f-i. Ladina k. pater, saksa k. vater [fater]. Jakob Grimm oli suur keeleteadlane. Grimmi seaduse avastasid enne Grimmi aga juba F.Bopp ja R.Rask. 19. saj. keskel saadi aru, et seadused ei näita keelt ajas, vaid ka ruumis: Lääne-Euroopa keeleruumis on f ja Ida-Euroopa keeleruumis on p. Küsimus tekkis ka K ja S-iga. Centum satom (eesti keele ,,sada" on laensõna satom-tüüpi keeltest). Lünk tekkis selles, et seadus kattis ainult ...??? Saussure tõi keelde uue vokaali, mida ei olnud üheski keeles. Ta oli vajalik vokaalide süsteemi mõttes. Paralleeli võiks tuua Mendelejevi tabeliga. Pärast Saussure'i surma leitigi ühest vanast keelest see vokaal. Saussure hakkas oma loengutes üldkeeleteadust looma. Ta suri ära, aga
Sõnumid • Areng - spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Norbert Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene -Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed -Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. -Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Lawrence Kohlberg- Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija.
eesmärgist tulenevalt: · e/v tulemuste plan.- ja kontrollisüsteemide arendam. ja koordin.; · e/v sisese arvestussüsteemi kujund. ja arendam.; · kasumi arvestuse infovajaduse ja infoedastuse koordin.; · plan.-, kontrollimeetodite ja -süsteemide ning vastava org. skeemi väljatöötam. Controllingu juhtimislik ül. - hälvete, jääktulu ja e/v koondtulemuste anal. alusel juhtimisotsuste väljatöötamine firma kõigile juhtimistasanditele. Controllingu põhiül. anglo-ameerika keeleruumis: integreeritus teiste juhtimisfunkts-ga, sisald. endas plan., org. allüksuste koordin., kommunikatsiooni, hindam., otsustam., mõjutamaks töötajaid tegutsema org. eesm. nimel. Suunat. e/v sisestele ja välistele infotarbijatele (finants- ja maksudear- vestus). Controllerile allub kogu arvestusosakond. Controllingu põhiül. saksa keeleruumis: plan., kontroll, informeerimine ja koordin. Suunat. e/v sisesele infotarbijale. Controllerile allub vaid e/v sisene arvestus.
kiiresti sitkeks ja kuivaks. Küpsete guajaavide mõne tunni pikkune jahutamine külmkapis enne söömist toob maitseomadused eriti hästi esile. Puu otsas küpsenud parimate guajaavisortide viljakest on nii mahlane ja pehme, et vilja võib süüa otse peost. Kõvakoorelised viljad on kõige praktilisem poolitada ning lusikaga õõnestada koorepoolikust viljaliha. Soojades maades on väga populaarseks maiuseks tihke, iirisetaoline guajaavipasta, mida inglise keeleruumis kutsutakse guajaavijuustuks (guava cheese). Ameerika hispaaniakeelsetes regioonides on eelistatuimaks desserdiks cascos de guayaba, otsetõlkes «hautataud guajaavikiivrid». Roa valmistamiseks surutakse poolitatud viljade rõngakujuline keskosa läbi sõela, et seemned eemalduks. Viljaümbrised hautatakse siirupis pehmeks ning antakse lauale koos seemneteta viljaliha ja toorjuustuga. Guajaavist on, olenevalt sordist, leitud 3 - 4 korda enam C-vitamiiini kui apelsinist. Eriti
Makrostruktuur avab kaubanduse kõige olulisemate tunnuste alusel, kusjuures need peaksid sobima nii kaubandustehingute kui kaubandusettevõtete klassifitseerimiseks. Vanemas kaubandusalases kirjanduses on toodud selliseid tunnuseid viis kuni seitse. Tänapäeval väärib eraldi objektidena esiletoomist kaks. Esiteks, kaubanduse liigendus tehingu suuruse, ostja, koha järgi turustusahelas jae- ja hulgikaubanduseks. Saksa keeleruumis eristatakse nende kõrval kaubanduslikku vahendust kui ise- seisvat kaubandusettevõtluse vormi. Jae-, hulgi- ja vahenduskaubanduse kvalitatiivset erinevust selgitab tabel 3. . Tabel 3 Jaekaubanduse kvalitatiivne erinevus hulgi- ja vahenduskaubandusest Kaubandusettevõtluse vorm
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks.
väljendusi pidada vihakõne valdkonda liigituvateks. Ka Suburg jagas mitmes suunas ja sai mitmelt suunalt kriitikat. K. A. Hermann väitis otse: Linda levitavat vaenu meeste ja naiste vahel. Evelin Tamm peatub vihakõne mõistel Gordon Allporti mõõdiku, nn Allporti skaala alusel. Selle skaala abil saab määratleda eelarvamuse ja diskrimineerimise protsessi astmeid. Vihakõne on skaala esimene aste, ent ta on samas eeldus järgnevatele ja palju raskematele. Mh nendib Tamm, et tänases eesti keeleruumis pole mõiste kasutusel, ehkki nähtus on ju rohkem kui levinud ja seda mitte ainult avalikus meedias. Teisal, analüüsides Eesti naise sõna, sõnastab ta ikka ja jälle kuuldud-loetud tõdemuse: Peamiselt ongi naised ise need, kes kirjutavad naistest ja naistele. Huvitav on märgata, et naised kirjutavad teisest naisest sootuks erinevas toonis, kui mehed seda teevad. Nii saab Eesti Kirjandust ja muud eesti vanemat ajakirjandust uurides selgeks, et just naised võtavad
Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid Spontaansuse asendumine normiga. Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. Õukonnast leviv tsiviliseeritus Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid teadmised, väärtused, ideed Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner mina ise
- Volkskunde teadus rahvast - Folklore rahva teadmised, Wilhelm Heinrich Riehl (1823-1897) 1858 uskumused, sõnalooming William J. Thomas (1803-1885) 1846 Teadusharude nimetused: eesti ja saksa keeles: - Etnoloogia (saksa Volkskunde ehk Europäische Ethnologie) Volkskunde on eriala, mis uurib Euroopa rahvaid - Folkloristika (mis saksa keeleruumis ja rootsis on Euroopa etnoloogia osa; saksa keeles Lied-; Erzählforschung jne) - Kultuuriantropoloogia (saksa Völkerkunde ehk Ethnologie) Eestikeelne terminoloogia 19. sajand - Rahvaluule Jaan Bergmann, Sõnakene luuldest. 1878 Sakala Lisaleht - Rahvamälestused/vanavara (Kreutzwald kasutab ,,vanavara" mõistet) Jakob Hurt 1870ndaist - Rahvaluule M. J. Eisen 1890ndaist 20. sajand: 1) rahvaluule ei ole ainult luule o Oskar Loorits 1937
tähele • Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid • Spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene • Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) A Human Development View on Value Change Trends (1981-2006) Two Dimensions of Cross-Cultural Variation
Botaaniline iseloomustus Põõsjas püsik. Eristatakse kaht vormi: kibedama maitsega kõrgemat vene ja magusavõitu aniisimaitselist ning madalamat saksa ehk prantsuse estragonpuju. VARS väga sale vars LEHT kitsas piklik ÕIS - heledad väikesed pöörisõisikud, mis tekivad teisel kasvuaastal SEEMNED viljaks on seemis Ajalugu Taime algkodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaadel kodunenud. Saksa keeleruumis nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi. Kasvatamine Estragonpuju armastab päikeselist kasvukohta. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusega mulda, seisvat niiskust ei talu. Paljundamine Paljundatakse seemnetega või põõsa jagamise teel. Vene estragonpuju on lihtne paljundada seemnetega, külv tehakse otse avamaale. Saksa estragonpuju saab paljundada ainult jagamise teel või pistikutega.
majandusliku, sotsiaalse ning kultuurilise lõimumise esmaseks tingimuseks. Senise õppe abil ei ole eesti keele kui teise keele õpetamisel soovitud tulemusteni jõutud ning enamiku venekeelse keskkooli lõpetanute eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et konkureerida tööturul või jätkata õpinguid kõrgkoolis. Seepärast otsib üha rohkem venekeelse taustaga vanemaid võimalust aidata oma lastel võrdselt hästi toime tulla mõlemas keeleruumis, kaotamata samas kultuurilist identiteeti. Ka viimase aja küsitluste tulemused näitavad, et lapsevanemad eelistavad reeglina õppekavu, mis on osaliselt eesti- ja osaliselt venekeelsed. 3.1. Eesti keelekümblusprogrammi sünd 1998. aasta kevadel moodustati Kanada saatkonna Tallinna esinduse ettepanekul koostöös välispartneritega 11-liikmeline töörühm, et uurida teise keele õpetamise erinevaid viise.
Tänapäeval ei kasutada seda terminoloogiat, vaid see pärineb aegadest, mil rahvad jaotusid kultuuriga ja kultuurita rahvasteks. Tänapäeval arvatakse, et igal rahval on oma kultuur. Hinnangud kõrgema ja madalama kultuuri mõistete kohta on vaieldavad. Kultuuride liigitamine hierarhiasse on olnud totalitaarsete ideoloogiate osa. Religiooniteaduses püütakse vältida halvustavaid mõisteid (paganlus, sektandid, fanaatikud). Inglise keeleruumis on levinud mõiste sekt ja see on kasutuses, saksakeelses on see taunitav. On olemas kõrgkultuuride (kirja ja riiklusega) ja loodusrahvaste (kasutusel saksa kultuuriruumis) ehk traditsionaalsed (inglise kultuuriruum) usundid. Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul. Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk
reguleeriti ka töökoormus või tööpäeva pikkust näiteks rinnaga toitjatel. rasedad ei tohi töötada teatud keemiliste ühenditega jnejne 9. SEMINAR Üldised tendentsid arstikutse arengus (spetsialiseerumine, professionalseerumine jne) Uusajast alguse sai ülikoolimeditsiin ja riiklik meditsiin. Riigi otsustav sekkumine arstitöösse algab 1720. aastatel saksa keeleruumis (Preismiaa ja Austria). 19. sajandil pidi arsti ametisse asumiseks litsents olema. Valgustusajastul algab patsiendikeskne arstiõpe. Võetakse kasutusele termin kliinik (kr k voodi). Pärast Prantsuse revolutsiooni arstiteaduse õpetamisel Prantsusmaal hakati tegelema igasuguste ,,tavaliste" haigustega (tekivad ja arenevad seetõttu perkussioon ja auskultatsioon). Sakslased aga jätkasid huvitavate ja haruldaste juhtumite tudengite ette toomist. Noored arstid
Keele universaalsuse kadumine, 250-100 e.Kr vanaladina keel üldmõistetavate 100 e.Kr-14 p.Kr klassikaline ladina ladina tüvede asendamine kohalike keel (Cicero keelte sünniaastast keiser Augustuse samatähenduslike sõnadega (nt surma-aastani) horsus pro equus 14- 200 p.Kr klassikajärgne keel 11 inglise keeleruumis, buntus pro 1543 Copernicus De revolutionibus discolor saksa orbium caelestium keelealal, guerra pro bellum 1543 Vesalius De humani corporis hispaania keelealal fabrica jne). 1628 Harvey De motu cordis 1644 Descartes Principia 3. Rahvakeelte küpsemine. philosophiae
· Etienne Gabriel Peignot biblioloogia seletav sõnaraamat, tõi sõna biblioloogia · Thomas Horne propageerib Prantsusmaa vaadet Inglismaal · Martin Schrettinger koos Adolf Ebertiga oli neil käsitlus, kus raamatukoguteadus on pigem teadmiste ja meetodite kogum, mida vajati raamatukogu haldamiseks, kui 16 teooria. Võttis kasutusele raamatukogunuduse mõiste saksa keeleruumis. Termini esmakasutus 19. saj. alguses Münchenis ilmunud Schrettingeri käsiraamatus. · Fritz Milkau kirjutas raamatukoguteaduse käsiraamatu, kasutati ka Tartu Ülikoolis · Hornst Kunze leksikon. Raamatuteadus iseseisva teadusena Raamatuteadus Venemaal: · Nikolai Lissovski toob Peterburi ülikooli raamatukogude kursuse · Aleksander Lovjagin huvitub trükkimiseset ja tootmisest; oluline on raamatu sisuline mõju; raamatuteaduse boleemika.
külastasid haiglaid üha laiemad inimhulgad. Haigla kaotas oma heategeva kuvandi, sellele vaatamata haigla usaldusväärsus kasvas. Enam polnud tegemist vaesteasutusega. Juba heaoluühiskondade puhul (pärast Teist maailmasõda) liikus just haiglate kaudu suur osa nn ravirahast (20. sajandi keskel nt tarbisid haiglad 2/3 USA-s tervishoiule kulutatavast rahast). Uusajal omandas meditsiinikutsete kujunemine uusi jooni. Riigi sekkumine arstitöösse algas 1720. aastatel saksa keeleruumis (Preisimaa ja Austria), sooviga kontrollida arstide väljaõpet. Sõjaväe kaudu toimus suures osas kirurgide tõus akadeemilise meditsiini tasemele. Sõjavägi toetas 19. sajandil ka spetsialiseerumist, tekkisid erialaarstid (psühhiaatrid, silmaarstid jm). Riigi roll oli alates 19. sajandist keskne ka tervishoiusüsteemi loomisel, viimasest kujunes keskkond, kus arstid asusid otseselt tegelema riikliku poliitika elluviimise ja väljatöötamisega. 19
valdkonnas. Peale selle on majanduse juhtimise arendamise probleemid piisavalt läbi uuritud ning üldistes ja spetsiaalsetes majandusteadustes käsitletud, mis aitab kaasa probleemide interpreteerimisele mingi uue teooria raames. Seetõttu on otsustusteooria välja töötatud majanduse problemaatikale toetudes, arvestades majanduse spetsiifilisi omadusi ning lähtudes konkreetsetest näidetest majanduse juhtimisel. Saksa keeleruumis nimetatakse ettevõttemajandust tihti isegi rakenduslikuks otsustusteooriaks. Majandus on keeruline paljutahuline süsteem, mille juhtimise pideva täiustamise nõue loob vajaduse uute tõhusamate metodoloogiliste lähenemisviiside rakendamiseks. Seetõttu eraldataksegi üldisest otsustusteoorias edasiseks käsitluseks osa, mis tegeleb majandusotsustuste ettevalmistamie ning vastuvõtmise probleemiga. 10
arveldusvorm, orientatsioon, turg, seadusandlik regulatsioon (vt. tabel nr. 8.3). Hulgi- ja jaekaubanduse erinevused on eelkõige järgmised: 1) kuna hulgitehingud on mahult suuremad, on ka hulgifirma turuala suurem kui jaefirmal; 2) kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgifirma äripoliitikas vähem tähelepanu stimuleerimisele, firma atmosfäärile ja asukohale. Kaubanduslikku vahendust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, kusjuures seda peetakse kolmandaks iseseisvaks kaubandusettevõtluse vormiks. Seejuures defineeritakse kaubanduslikku vahendust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse kaubanduslik vahendus (eriliigina) hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et kaubanduslik vahendus tegutseb valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Tabel nr. 8.3
Samas on sellel mõistel ka pimedam pool. Talupojatarkus on oma olemuselt padukonservatiivne. Kõik võõrapärane lükatakse kõrvale kui arusaamatu või ebaterve. Teistesse kultuuridesse ja rassidesse suhtub talupojatarkuse kandja kui mitte vaenulikult, siis eelarvamustega kindlasti. Keel, mida räägime, määrab suures osas ära selle, kuidas me mõtleme. Mõned keelefilosoofid ütlevad, et inimestel on väga raske mõista, mis toimub teises keeleruumis. Näiteks jaapanlased oma (eurooplase asjast arusaamise järgi) ümberpööratud sõnajärjestusega korrastavad oma mõtteid ja panevad paika prioriteete hoopis teistmoodi kui eurooplased. Eskimo keeles on kümmekond sõna lume kohta, albaania keeles aga 27 sõna vuntside kohta. Nii nagu kahe silmaga nägemine annab meile stereoskoopilise pildi ja sügavustunnetuse, annab ka kahes keeles mõtlemine tegelikkusele lisadimensioone.
annaabi.ee 
