teaduslikule uurimisele 10. Rahvusliku liikumise üritused ja organisatsioonid TV 24 ÜL 2 11. Mis iseloomustab venestamist 1) valitsemiskorraldust Ametlikuks keeleks sai vene keel, kontrolliti vallavalitsuste ja kohtute tegemist, tugevnes tsensuur 2)koolikorraldust Õppimine toimus vene keeles, uus õppekava ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. 3)ametkondlikku keelekasutust Muutus vene keelseks 4)kirikuelu toetati igati õigeusukiriku tegevust
Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates ringkondades nii tavainimeste poolt igapäevaselt kõneldavat keelt kui eliidi lihvitud keelekasutust. Aastal 1417 hakkas kuningas Henry V ametlikus kirjalikus suhtluses kasutama inglise keelt varasema prantsuse keele asemel. Siis algas inglise kirjakeele ühtlustamine. William Perry ,,The Royal Standard English Dictionary" (,,Kuninglik standardinglise sõnaraamat") ilmus aastal 1775. Mõistet ,,Standard English" kasutati just siis esimest korda. Inglise keelel arvatakse olevat mitu standardit Briti, Ameerika ja Austraalia. Ameerika
5. Kes vastutavad kirjakeele normi eest? Rahva vastutus = Riigikogu vastutus NB! Seaduste SISU JA VORMI eest vastutab rahvas parlamentaarsuse printsiibil: • riigikogu kui rahva ekvivalent tema esindajate näol loob seadusi ja • on samal ajal seaduste täitjate esinduskogu (RIIGIKOGU = RAHVA valitud asemikud) ehk vastutab nende arusaadavuse eest Eesti kirjakeele normi rakendamise kord (seadus): § 3 Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut Ametlikku keelekasutust reguleerib keeleseadus, sh selle § 4 lõikele 2 tuginev Vabariigi Valitsuse määruse nr 71 „eesti kirjakeele normi rakendamise kord“. Teisalt on halduses heaks heaks tavaks toetuda normiloovate õigusaktide keelekasutussuunistele, mis on kirjas Vabariigi Valitsuse määruses nr 180 „hea õigusloome ja noritehnika eeskiri“. 6. Mis on kirjakeele tunnused? Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse
Nendes mängudes on palju inglisekeelseid termineid, mida suheldes ei viitsita eesti keelde neid tõlkida ning seetõttu tekivad sellised laused nagu „Kuidas sa selle golden pickaxe’i minecraftis said? Millest sa neid craftisid?“ Peale online-mängude avaldavad sarnast mõju ka näiteks inglisekeelsed sarjad, kuid mitte nii hullusti. Nendest faktidest saab järeldada, et tänapäeva noorte tohutu internetis veedetud aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele välja mingisugune lühem variant. Noored on muutunud väga laisaks ning pikema sõna ütlemine olevat suur vaev. See on alguse saanud peamiselt sotsiaalmeediatest, sest ei viitsita kirjutada liiga pikkasid sõnu, kuid lühendatud variante ja slänge on hakatud kasutama ka argielus rääkides, nagu pikema sõna ütlemisel võtaks see
Kujundlik keel Avalik esinemine 12.03.2012, Erkki Sillaots kujundlik keel... rikastab keelekasutust avardab keeleloogikat seos ilukirjandusega kujundlik keel=suurem lugemus? Your subtopic goes here kujundlik keel eeldab kujundlikku mõtlemist verbaalseid loomevõimeid kujundlik keel on isikupärane stiil silmatorkav väljendusviis Tänan !
3. Keele uurimismeetodid Keele uurimismeetodid võivad olla analüütilised või sünteetilised. Analüüsigrammatika uurib, missugustest osadest koosneb lause, fraas, sõnavorm või morfeem. Sünteesigrammatika aga püüab kirjeldada protsesse, mille abil häälikutest ja morfeemidest sõnavorme ja sõnavormidest lauseid moodustatakse. Kuid on ka keeleteadlasi, kes peavad oluliseks seda, kuidas keel suhtluses töötab. Uuritakse näiteks keelekasutust (Kasik 2001: 16). 4. Keelehoolde eesmärk Keelehoolde eesmärk on muuta keelekasutajad oma ja teiste keelekasutuse suhtes analüütilisemaks. Samuti on eesmärgiks keelekasutust parandada. Keelehoole tegeleb keelekorralduse põhimõtete elluviimisega ja rakendamisega (Kasik 2002b: 459). 2002. aastal oli olulisel kohal keele ja ühiskonna suhete uurimine. Ühiskonna ja elu pidev muutumine viib töö iseloomu muutumiseni ja mõjutab seega ka keelekasutust. Haridustaseme
· Enesekindlust · Sõnaosavust · Läbinägelikkust · Aktiivsust · Rahulikkust · Täpsust · Tugev närvikava · Ratsionaalsust · Visadust Mis on kohustused ja vastutused? · Eesmärgiks on õiglus seada jalule · Kaitsta oma klientide õiguseid kohtus · Klientidele nõu anda · Vastutus tagada klientidele õiglased tulemused kohtus · Vastutus õigeid nõuanedid anda Töötingimused · Tihti on pingeline õhkkond · Väga nõdlik, täpne- töö nõuab ametlikku keelekasutust, detailset infot Karjääri võimalused · Kohtunik · Ettevõtja Ja paljud teised ametid, kus on vaja teada seadusi ja selle puudujääke
tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Kuulsaimad kunstnikud on Claude Monet, Camille Pissarro ja Alfred Sisley. Impressionism, kui kirjandusvool. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Tuntuimad impressionistidest eestlased on Friedebert Tuglas ja Anton Hansen Tammsaare. Risto Paalonen
ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas
ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole 'kõne' ja langue 'keel'. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne. 4. Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju, kirjakeelt jms. 5. Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas
Arutlus Kui mõelda kõnekeele ja kirjakeele peale, siis need on kaks täiesti erinevat asja. Kõnekeelt kasutatakse suulises suhtlemises. Kirjakeelt esitatakse kirjasüsteemi abil. Tänapäeval kaldub kirjakeel kõnekeelestuma, sest arvuti ja internet avaldavad inimestele suurt mõju. Seda, et kirjakeelega nii on juhtunud, on märgata ka netikommentaarides. Inimesed kasutavad järjest rohkem slänge ja lühendeid. Eelmise nädala uurimuse põhjal võin öelda, et netikommentaatorid on tihtipeale väga kibestunud ja õelad. Eriti viimasel ajal. Üksteise pihta loobitakse halvustavaid sõnu ja väljendeid, mis võib-olla et teevad halvustajal tuju paremaks. Mind üllatas selles uurimustöös see, kuidas inimesed räägivad internetis, avalikult. Üsnagi julme väljendeid kasutatakse ja ka roppe. Ma ei oskagi mõelda, millest see tuleneda võib. Võib-olla tuleneb see tõesti sellest, et inimesed ei oska üksteiseg...
Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F Marinetti, Itaalia futurismi manifest. Futurism sai alguse Itaalias, peavooluks kujunes ta Venemaal. (Venemaal 1913.V.Majakovski, vene futurismi manifest) · Futurismi teoreetiliseks/filosoofiliseks taustaks on Nietzsche üliinimese käsitlus. Futurism kujutab: 1) eitab traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust 2)laadilt olid futuristid äärmuslikud, ründavad, poliitiliselt äärmuslikud. Futurismi eesmärgi: *eesmärgiks kirjanduse toomine tänavale ja iseloomulikku *madalama/tööliskeele väärtustamine , *kärarikas enesereklaam (avalikud esinemised), *esinemisviis lööv ja loosunglik Futurism kirjanduses: *eksperimeenteeriti sõnade ja vormiga(erakordne sõnakasutus, visuaalne külg)
väljenditega Love või Lots of love. Väljend All my love sobib armsamale määratud kirja lõppu. Noormeeste omavahelised kirjad lõpevad tavaliselt fraasiga From (Joshep). Lõpufraas kirjuta kirjalehe vasakule äärele või keskele. Lõpufraasile järgneb koma ainult sel juhul, kui kasutasid seda ka avafraasi järel. 7. Lõpufraasile järgneb kirja saatja nimi. 8. Isiklik kiri eeldab mitteametlikku keelekasutust. Loomulik on kasutada lühivorme (I'm, Don't, We'll).
Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi ühel päeval, et nooruk läheb kooli ja võtab relva kaasa ning hakkab koolis tulistama, sest tulistamismängud on eeskujuks olnud. Minule on terrorism ja vägivald vastuvõetamatu. Enne sülearvuti saamist ma peaaegu ei käinudki arvutis, aga pärast seda kui mulle osteti see, olen seal vahest liigagi kaua
1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku liikumise suunas ning alustas venestamise propageerimiseda
Vali hääl ning konkreetsus jätavad kohe tõsiseltvõetava mulje, tänu sellisele algusele on ettekande edasine kulg oluliselt lihtsam. Enesekindlus ning hea veenmisoskus tõmbavad publikut teemadega kaasa, samuti küsimuste esitamine kuulajatele, paludes neil näiteks käega märku anda. Publiku kaasamine aitab kuulajatel meeldivamalt ning huvitavamalt loengus aega veeta, mitte vaadata vaid kella ning mõelda kui aeglaselt need seierid liiguvad. Kindlasti on oluline jälgida keelekasutust. Liigne sidesõnade ning parasiitsõnade kasutus võib publikule häirivaks muutuda. Ettevaatlik tuleks olla võõrsõnadega- sinu sõnum peab olema publikule kergesti mõistetav. Liigne ja valesti kasutatav võõrsõna jätab esinejast tihti targutaja mulje, tema esinemist on oluliselt raskem jälgida. Lühenditega tuleks olla ettevaatlik- kahjuks ei pruugi kuulajad nendest alati aru saada. Soovitav on vältida slängi kasutamist
Vastavad teadmised antakse edasi kooliharidusega. AGA Muidugi ei tule hea väljendusoskus iseenesest, vaid nõuab sihikindlat tööd. Mitte keegi meist pole selles osas täiuslik, pigem on see ideaal, mille poole tuleb püüda. KUNA Inglise keel on meil popp seetõttu kipuvad paljud eestlased oma emakeeltki kaunistama ingliskeelsete sõnade ja väljenditega. SEETÕTTU Sellist keelekasutust kutsutakse inglise keele dekoratiivseks funktsiooniks. Mis on standard? Sel sõnal on päris huvitav päritolu. NIMELT Eesti keeles on õieti kaks sõna: standard ja standart. ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" ütleb meile, et standard on 'norm', aga standart on 'ruudukujuline lipp'. standard 1. hulga, omaduste, väärtuse, hinna, aja, jms. norm, ühtsed kohustuslikud nõuded; tehniline dokument nende nõuete kindlaksmääramiseks.
Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond,
Selgitada, millised ühisomadused lähtuvad ühisest algkeelest ja kuidas ja mis tegurite mõjul iga üksik tütarkeel on aegade jooksul muutunud. 3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse kõrvuti saadaksegi teada nii keelte struktuurierenevused kui ka- sarnasused. 4.rakenduslingvistika eesmärgiks on teaduslikul alusel lahendada konkreetseid keelt või keelekasutust puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1
Demosthenes - säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Tema kõned paistavad silma retoorikavõtete meisterliku rakenduse ja kirgliku stiiliga. Harjutas kõnet lugema kivid suus. Platon Sokratese õpilane, suur filosoof, osav sõnameister, filosoofilise sõnavara looja Proosa Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Ta pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Avastas täiusliku kõne punktid: tõestada oma väiteid, pakkuda kuulajaile naudingut ning teda mõjutada
FUTURISM 20.saj oli esimeseks modernistlikuks kirjandusvooluks futurism, mis kujunes välja Itaalias enne I MS. Futuristid eirasid mineviku traditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Loobuti kirjavahemärkidest, kasutati sageli ainult üht liiki sõnu. Futurism leidis laia kõlapinda Venemaal, eriti Majakoski kirjanduses. Futurism kirjandusvooluna hääbus 1924.aastal. KUBISM sai alguse prantsuse maalikunstist 20.saj. alguses ja jõudis sealt ka kirjandusse. Seda kirjandusvoolu iseloomustab selguse taotlus, esemete ja olendite kujutamise taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Sisult oli teise järguline tähtsus, rohkem rõhutati vormi.
Margit Rahvuslik identiteet globaliseeruvas maailmas Rahvuslik identiteet on üht rahvust iseloomustavad kultuurilised, ajaloolised ning keelelised eripärad. Globaliseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid. Praeguses globaliseeruvas maailmas on märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju inimesi, kelle esivanemateks on mitme erineva rahvuse esindajad ning nende inimeste jaoks on oma rahvusliku kuuluvuse määramine pea võimatu. Multikultuursuse tõttu on nüüdseks Ameerika põlisrahvus, indiaanlased, peaaegu, ...
olema spetsialiseerunud kõikide erinevate valdkondadega. Kuna nad peavad kajastama nii tavaliste inimeste kui ka avalikkusele tuntud inimestega seoses uudiseid, on neil tihti oht, et teevad midagi valesti. Ajakirjanikud peavad jälgima, millal võib avaldada eraelulist informatskiooni. Seadusega võivad nad lausa pahuksisse minna kui laimavad või solvavad kedagi avalikult. Nad on kohustatud omama head keelekasutust ja väljendusoskust, sest ilma nendeta nad ajakirjanduse maailmas läbi ei löö. Ajakirjaniku kohustus on edastada infot, mida ta ise usub. Nad peavad tegema alati kõik endast oleneva, et uudis õnnestuks. Kaks kolm neli . Vastutus on ajakirjanduses alati väga suur. Kuna nende tööaeg on limiteerimata, peavad nad olema alati valmis, sest maailmas sünnid pidevalt midagi uut, millest neil tuleb inimestele infot edastada. Väga tähtis on ka töötempo, sest uudiste maht on suur
Vergilius"Aeneis" on rooma eepos,mis kujutab sarnaseid sündmusi e. Trooja sõda ja ta väejuhi Aenease eksirünnakuid Itaaliasse ja rooma rahva sünd. Vergilius on kõige kuulsam kirjanik antiikajast . Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme.Teosed-,,Märkmeid Gallia sõjast";"Märkmeid kodusõjast" Nendes on rohkesti teavet tollasest olustikust,tavadest,lahingupidamisviisidest ja relvastusest.Pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero(106-43eKr)suurim Rooma kõnemees,riigitegelaneja kirjanik.Säilinud temalt 58 kõne,traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju.Väitis:täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile .Peale eristiilide kasutas ta ka kõnedes toonimuutust Hesiodod.(7 saj.eKr)Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja,kelle autorsuses ei kahelda . Poeem ,,Tööd ja päevad" Sappho(6saj.eKr.)Esim
oskust. Ajaloolistel põhjustel on eestlasele omane, et ta omandab nurisemata vallutaja keele. Anglo Ameerika kultuuri invasioon on toimunud varjatult ja seda kogu maailmas. Ka meie tahame olla eurooplased ja maailmakodanikud, ehkki meil on oma rahvusriik. Tarbijakaitseametist öeldakse, et neile pole eestikeelse tarkvara puudumise kohta kaebusi laekunud. Pildid: Õiguslik alus: Otseseks mõjutusvahendiks on seadusandlus. Praegu ei sätesta arvutiprogrammide keelekasutust ükski Eesti seadus. Keeleseadus annab kaupadele ja teenustele kogu keelenõudeid korraldava funktsiooni tarbijakaitseseadusele. Programmidel peab olema eesti keele tugi, st et iga laiatarbeprogrammi peab saama vastavusse viia eesti keele ja kultuuri traditsioonidega. Seega vastus küsimusele: ,,Kas Eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku?", peitub eelkõige meis endis. Muidugi ei muutu üle öö kõik programmid eestikeelseteks. Aga alustada võiks igaüks sellega, et
Tuleb võtta see, mida pakutakse. Iga inimene saab oma tuleviku heaks väga palju korda saata. Meie tulevik on meie enda teha. Eestis on väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Meil on võimalus oma Eestimaad muuta just selliseks, et ka need inimesed, kes lahkuvad siit ja lähevad välismaale tööle, saavad siia tagasi tulla, siin õppida ja hästi elada. Väga palju välismaalasi on tulnud Eestisse elama ja sellega toovad inimesed ka meie riiki palju uut, nii keelekasutust, kui ka uusi traditsioone, mis aitab meie väikest Eestimaad täiendada. Ma arvan, et inimesed peaks heitma helgema pilgu just Eestimaa toredusse ja selle mõnusasse väikesesse keskkonda, et teada saada, kui tore siin tegelikult õppida , töötada ja elada.
Siinkohal tuleb tõdeda, et ingliskeelne väljend kõlab palju paremini. Lisaks väljendite inglise keelsele kasutamisele otsitakse sõnadele eesti keeles sarnaselt kõlavaid vasteid. Näiteks „cringe“ (tähenduses ebamugav ja piinlik) asemel kasutatakse sõna kringel. Säärane slängi kujuneb, kuna eesti keeles puudub sõnale hea tõlge, mis annaks edasi sama mõtet. Peamine põhjus keelte segunemisele on ilmselt vähene tähelepanu, mis antud teemale pööratakse. Õiget keelekasutust nõutakse noorelt ainult eesti keele ja kirjanduse tundides. Kirjutades kirjandit pööratakse õigekeelsusele sama palju tähelepanu kui sisule, ajaloo arutluses jäävad komad tahaplaanile ja keskendutakse pigem kirjutatu mõttele. Lahkudes emakeele tunnist satub noor taaskord interneti avarustesse, kus enamjaolt kohtab keelereeglite järgimist ainult teaduslikes artiklites. Tulemuseks ongi keele hääbumine, kuna noor jälgib alateadlikult teiste
,,Musta pori näkku" 07.02.2014 käisime klassiga vaatamas Mihkel Raua etendust ,,Musta pori näkku". Mulle see etendus väga meeldis, sest selle käigus sai nii naerda kui ka paraja sokiteraapia. See etendus oli hoopis midagi teistsugust, mida klassiga tavaliselt vaatamas oleme käinud ja seda ma just ootasingi. Ma ootasingi sellist suhteliselt räiget keelekasutust ja ehk just sellepärast see mind väga ei ehmatanud. Vaatasin kogu etendust huviga ja ei saa öelda, et mul oleks kasvõi sekundikski igav hakanud, sest laval alati toimus midagi ja elu käis. Just etenduses oli elu. Selle viimase lausega tahaksin ma just vastu vaielda Heili Sirbitsi kirjutatud arvamisartiklile, kus ta ütles, et etenduses puudus absoluutselt elu. Minu jaoks oli see olemas. Laval käis pidevalt tegevus ja oli näha, et
hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri — keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu — puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. 19
Pickeringi eristas aga Higginsist taktitundelisus ja oskus kõigiga meeldivalt käituda. Ta püüdis hoida Higginsit mõistlikumana ja teda rohkem teistest hoolima panna. Pickeringil oli ka suur osa kogu filmis kirjeldatud loo juhtumisel, sest just tema vedas Higginsiga kihla, kas too suudab lilleneiust hertsoginna teha, lubades selle õnnestumisel kõik kulud ise katta. Teiseks oli oluline tema roll eksperimendi õnnestumisel, sest kui Higgins õpetas Elizale vaid õiget keelekasutust ja hääldust, siis just Pickeringilt õppis Eliza kõrgseltskonda sobivat ja ka üldiselt meeldivat, hoolivat ja lugupidavat käitumist. Film oli nii sisult huvitav kui ka hästi teostatud. Äramärkimist väärivad väga head näitlejatööd, eraldi tooksin välja Rex Harrisoni oskuse oma tegelaskuju suurepäraselt välja mängida. Filmis kõlas ilus muusika, mis ei olnud pingutatult juurde pandud, vaid viis ka tegevust edasi. Samuti olid tore jälgida tolleaegset elustikku, kombeid ja
Suur probleem välismaalastel on vähene keeleoskus. See takistab neil kohalikega suhtlemist ning seega eraldab neid ühiskonnast. Kindlasti võtavad immigrandid keeletunde, kuid nad ei julge selles keeles kohe rääkida. Lapsed õpivad keelt veel kauem, kui täiskasvanud. Mina aitaks immigrant last sellega, et õpetaks talle ise põhilisemaid sõnu ning räägiks temaga oma keeles. Nii õpib ta kuulama õiget keelekasutust ning õpib põhilised laused ära. Aitaks, kui tal ei tuleks mõni sõna meelde. Oluline on teada kohaliku maa kommetest. Teised kombed võivad olla väga teistmoodi ning tunduda imelikud. Mida meie peame tavaliseks ja igapäevaseks, võib olla välismaalasele täiesti lubamatu tegevus. Näiteks ei või mõnes maas naised oma nägu näidata. Meile tundub see väga imelik. Mina õpetaksin oma välismaalasest sõbrale meie kombeid.
Nagu öeldakse eeskuju on nakkav, ning tõsi ta on. Ajakirjandusega kokkupuutuvad noored juhinduvad kuuldud-loetud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi ja rikutud me keel saabki. Meedia mõjuvõim on tänapäeval kahtlemata kõige suurem. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid identiteete.Kuna ajakirjanduskeel kujundab ja mõjutab otseselt inimeste keelekasutust ning on küllalt inimesi, kellele ajakirjandus on ainus lugemisvara, tuleks ajakirjanikel väga hoolikalt jälgida, kuidas oma tähtis artikkel mustvalgel kirja panna, et mitte inimesi oma keelekasutuses valele teele eksitada. Vastasel juhul saab jällegi kannatada eesti keelekultuur. Kui suur Ameerika võib lubada kollasel ajakirjandusel eksisteerida ja dollareid koguda, siis väike Eesti ei saa seda endale lubada- see oleks meie kõlbluse ja keele having
eemaldumine k-kirjanduse allegoorilisusest. Kujutlusobjektiks inimene kogu oma keerukuses; kangelane, kes tunneb rõõmu maisest elust. Antiikaja kirjanik, suurmees: Homeros kreeka eeposte looja, kujutletakse pimeda laulikuna, silmapaistvad eeposed ilias ja odüsseia, mille järgi õpiti kirjutama ja lugema Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht, riigitegelane, kes teostas reforma. Pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Keskaja kirjanik/suurmees: Francois Villon suurim poeet, oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus, teosed "Väike Testament" ja "Suur Testament". Dante- koondas proosat ja luulet, ,,Uus elu" autobiograafiline teos. Kasutab rahvalikku itaalia keelt, mis mõjutab ühtse kirjakeele kujunemist.
serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Inimesi. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maailma samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid Hiljem avaldus impressionism ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuse olmuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. . Esindajad: Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926). 1865 a. esitles noor prantsuse kunstnik oma maali "Olympia", mis kujutas alasti lamavat neiut ja tekitas suurt pahameelt. Maali uus vorm ei meeldinud väikekodanlasele ega ametlikule kriitikale. Manet´oli palju vaenlasi ning palju sõpru. Ta koondas enda ümber palju noori kunstnikke ning tema looming oli uue kunsti tõusu eelduseks
meeleolude põimumisega.Esindajaks nt. soome luuletaja Eino Leino. Avangardism 20. saj. algul tekkisid sümbolismi kõrvale uued voolud:futurism,kubism,ekspressionism,imazinism,akmeism,dadaism,sü rrelism.20. saj. hakati kõiki neid mitterealistlike ja uusromantismile vastanduvaid tendentse nim. modernistlikeks. Futurism tekkis 20. saj. algul Itaalias,selle kujunemist mõjutas ühe saksa filosoofi üliinimese teooria.Futurism kui tuelviku kunst eitas traditsioonilist kultuuri,kirjandust ja keelekasutust,laadilt olid futurism agressiivne ja ründav,poliitiliselt äärmuslik.Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaamimist.Nad eksperimenteerisid sõna ja vormiga,nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili:taotlesid erakordset sõnakasutust,tõid luulesse tänavakeele,ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke,väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil,vältides omadus-ja määrsõnu.Esindaja nt. V. Majakovski. Kubism tekkis 20. saj
("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest). Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili.
Nisamuti nagu Billy jaoks oli tralfamadoorlaste aeg imelik ja harjumatu. 8. VI Kuidas jutustaja kirjeldab Dresdenit erinevate tegelaste kaudu? Milline mulje tekib kirjelduse põhjal sellest linnast? Billy kirjeldab Dresdenit väga kauni, pea, et unelmate linnana. 9. VIII Dresdeni pommitamise episood. Milline on jutustaja toon, kui ta mainib teine maailmasõja suurima inimohvrite arvuga pommirünnakut, milles Vonnegut imekombel ellu jäi? Analüüsi keelekasutust ja kujundeid, millega kirjanik rünnakuid kirjeldab. Ta hakkab rünnakut kirjeldama nagu see oleks päris tavaline sündmus. Võiks isegi öelda, et tema kirjelduses on midagi humoorikat, mis mõjub korraga nii masendavalt, kui kohati naljakalt. 10. Kuidas tõlgendada teose lõppu"Tsii-tsi-viit"? Arvan, et linnulaul teose lõpus võiks sümboliseerida sõja ja kõige muu halva lõppu või siis hoopis Billy surma.
Francois meelest oli hõlbuelu ütlemata hea. Ta kirjutab lõbusast elust ning kelmustest. Korralikest ning kõlbelistest inimestest talle kirjutada ei meeldinud. Tihti kirjutas autor ka surmast. Villon eiras kõiki reegleid ning kirjutas luulet enda ettenägemise järgi. Ta ei järginud norme ega traditsioone. Villon ei kuulunud ka ühtegi luuletajate tsunfti, mis oli sellel ajal küllaltki tavapäratu. c) Villoni luules on hästi palju erinevat keelekasutust ning stiile. Võib leida juriidilisi termineid, kuid kohtab ka varaste nii-öelda slängi. Ei puudu ka kaupmeeste ja Liis Kristiin Vaher, 10.B kõrgemate klasside keelepruuk. Villoni tekstid on ironiseerivad, pilkavad ning kahetähenduslikud. d) Villoni tegudest võib järeldada, et ta ei pidanud midagi pühaks. Ta varastas usuteaduskonna ruumidest 500 kuldeküüd, haavas kakluses surmavalt üht preestrit
Futurism (ld k tulevik) 20 saj alguses Itaalias.(1909 maniseft) Kujunemist mõjutas Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Algataja oli itallane Filippo Marinetti. Tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust. Laadilt agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik. Futuristid on kogu vana vaimse maailma vastu. Eesmärk oli kirjanduse toomine tänapäeva. Uued teemad : tööstus,hulkurlus, masinakultus,linnaülistus, patriotism,sõja ja vägivalla ülistamine(sõda kui puhastaja). F-stid harrastasid kärarikast enesereklaami. Tõdemusi kuulutati avalikel esinemistel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed. F
Tütardel oli olemas kõik, mida vaja. Teiseks näiteks võib tuua pansioni perenaise Vauqueri, kes armastas oma vigu teiste kaela ajada ning nii hakkas proua Gorioti pidama oma õnnetuste põhjustajaks. Tegelikult oli Goriot abivalmis ja heasüdamlik inimene. 3. Tooge näiteid realistlike detailide kohta teoses: iseloomustage peategelast ennast, millega saavutab ta lugeja poolehoiu või vastuseisu (too teosest näide selle kinnituseks), analüüsi teose keelekasutust (sünonüümid, väljendid jne). Ma arvan, et lugeja poolehoiu saavutab ta oma heasüdamlikkusega ja armastusest tütarde vastu. Ta nagu endast ei hoolikski, vaid tahab, et teistel oleks hea olla. Näiteks annab ta oma tütardele raha, ise olles vaesuses. Mõne lugeja jaoks võib see olla ka tekitada vastuseisu. Mõnedest sünonüümidest ja väljenditest võib välja tuua: rahakoti ürask, kõverate kõnedega seltskonnalõvi, Saint-Cloud' võrkudes hulpima. Keelekasutus oli omapärane
mõjutavad domineerivad suurriigid, patsient paranes tänu meedikute oskuslikule kannatlikkusele. kõnedefekte saab ravida, meie palgad ei võimalda hankida tipptasemel kunstikollektsioone. pärijad oksjonil ei osalenud, minu minia töötab kaupluses müüjana, filmidiiva käitus nagu staar, olen teinud lõpliku otsuse, tahan autot müüa, modernne maalikunst, jalaväediviis_on for_eeris jõe, korrigeerin aeg-ajalt oma kodakondsete keelt, hindan sinu kujundlikku keelekasutust, lõplikule otsusele, materiaalne vastutus, ehitusmaterjalid, uljad mootorratturid, keskajale vastandlik renessanss, paar nüanssi on mulle arusaamatud, läheme õhtusele seansile, hea diplomaat, magus dzemm, Viljandi kunstiakadeemia, saatuslik prahmakas, tüllkardinad, meie motivatsioon, kunagine revolutsionäär, kautsjoni vastu, täiskomplekt, garaaz. Harjutus 3. Parandage kirjavead. Mõelge, milliste reeglite vastu on eksitud.
Ginsbergi "Ameerika. Valik luuletusi 1947-1996". 4 Minu arvamus ja analüüs Parmude mesi Mesilasena lendasin parmude sekka võtsin ära neilt mee parmud tegid möö oi pullid parmud lillede lapsed lennata teie vahel on lahe naaseda meega on mega parmud meeta aega veeta võivad herilastena Selles luuletuses tuleb välja tema huvitav, nooruslik ja lõbus keelekasutus. Tekib tunne, et ta teab täpselt, mida teeb, ei pelga oma keelekasutust ning paneb kokku üsna seosetud laused väga huvitavate riimidena. Olen tähele pannud, et Contra luuletuses võib tihtipeale kokku puutuda ka roppustega. See on tekitanud ka päris palju halba vastukaja, kuid mulle meeldib, kuidas ta osadest negatiivsetest kommentaaridest hoolimata siiski teeb seda, mis temale meeldib. Kirjutab oma luulet enda lõbuks, esineb neile, kellele ta meeldib ning pöörab tähelepanu pigem sellele heale ja positiivsele poolele, mida luuletamine talle pakub.
Lauselühendid - on öeldiseta sõnarühmad, mis esinevad lauses enamasti määruse rollis. 1.1 erinevaid tiitleid inimese nime ees ei eraldata komadega 1. -nud, -tud lauselühend Tartu Ülikooli õppejõud eesti keele professor Martin Ehala uuris üliöpilaste Võivad esineda lauses : a) täiend Ära õpitud luuletus oli vahva. keelekasutust. b) öeldis (olema vormiga) Kogu tekst oli korralikult 2. kui lisand asetseb põhisõna järel, tuleb järgida käänet pähe öpitud. 2.1 olevas käändes lisandit ei eraldata c) lauselühendis Luuletus ära õpitud, mindi peole. Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi direktorina osales koolitusel
George'i, Martha, Nicki ja Honey kaudu võimalus uurida inimest ning enese näitlejavõimeid. Minu elus nähtud etenduste põhjal kuulub see, ,,Kes kardab Virginia Woolfi?", kohe kindlasti nö. eluteatri top 10sse. Soovitan seda ilmtingimata vaatama minna, sest tegu oli võrreldamatu elamusega ja kindlasti ei lähe teie õhtu raisku. Kuid siiski, väiksemad võiksid koju jääda, sest kohati oli zusee küllalt keeruline ning lavalt ei puudunud ka sigaretid ja kuulda oli vängemat keelekasutust, mida võibolla nii väiksed kõrvad taluda ei suuda.
Teos tekitas palju küsimusi, kindlasti peabki tekitama. Just sellepärast oleks seda raamatut vaja lugeda nii lastevanematel, õpetajatel kui ka noortel endil. See on lugu meie endi keskelt ja See ei ole lugu, millest eeskuju võtta. See on lugu, millest õppust võtta. Natuke häiriv oli keelekasutus, vahel isegi liiga labane ja jäme. Ütleme, et osad noored nii räägivadki. Samas oli ka tunda vanema inimese keelekasutust nagu näiteks öelda MSN-s ,,nägemist" oli väga imelik. Ning kes oli Seksi-Kristi? Selle kohta pidin oma vanematelt küsima.
ja olid justkui enne surma juba surnud. ,,Kesaliblik" suvitusromaan, mis meenutab Gailiti ,,Muinasmaad" ja Tuglase ,,Felix Ormusoni". Mere ja randlaste teema novellikogus ,,Annemarie", lisaks sees ka elu hammasrataste vahele jäänud inimestest. ,,Kivine pesa" realistlik pilt kaluriküla elust. Selgelt näha, et Ristikivi tunneb seda temaatikat. Kirjanik kasutab väga värvikat keelekasutust. I perioodis katsetab Mälk ka näidenditega, kuid kvaliteedilt on need proosast vähem olulised. Rahvalikud komöödiad ,,Vaese mehe utetall" ja ,,Neitsid lampidega" Otsingute periood. Teemadeks pidalitõbi ja meri II periood: 19341944 (Tallinnas) ,,Surnud majad" ajalooline romaan Põhjasõjast. Lahingutel vähe tähelepanu, keskendub rohkem ikaldusele, katkule ja näljale, mis valitsesid. Triloogia ,,Õitsev meri" ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam"
omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Aristotelese järgi eristab inimesi loomadest meie keel ja selle kasutust, inimene on võimeline mõistma ja eristama, sõnade "hea", "kuri", "õiglane" jne. tähendust. Annab infot ainult inimese kui loomaliigi kohta. Kas inimene on selle võrra parem või halvem? · klassikaline filosoofiline antropoloogia liitsubstants (olev asi, mis on moodustatud mitmest algest, osast või printsiibist. Inimene on hinge ja keha ühendus. Hing annab kehale elu
o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema 4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5
mida võiks lisada oma facebooki kontole ja mida kindlasti ei tohiks seal olla. b) Kellele on artikkel suunatud? Nimeta vähemalt kolm sihtrühma! (3p) Artikkel on suunatud kõigile, kes omavad facebooki kasutajat. Inimestele, kes on värskelt kooli lõpetanud ja otsivad endale töökohta ning neile, kes on seotud avaliku eluga. c) Missugune sõnum jääb kõlama? (2p) Endast ei tohiks avaldada isiklikku informatsiooni ning tuleks kindlasti kontrollida oma keelekasutust ning seda, mida postitada facebooki seinale. 2. Autori roll (3 punkti) Teksti autor võib esineda erinevates rollides, et lugejat mõjutada. Loe läbi järgnev ülevaade ja otsusta millises rollis / millistes rollides autor esineb. Kui järgneva kolme rolli hulgas pole sobivat, võid pakkuda oma rollimõiste. Põhjenda oma arvamust vähemalt kolme tekstinäitega. I. Autor võib konstrueerida endale teadja rolli – ta on see, kes ütleb meile, kuidas asjad tegelikult on
annaabi.ee 
