Keele variatiivsus Võrdlus: noored ja täiskasvanud Triin Lepp Türi Ühisgümnaasium, 10 K Võrdlus 1) Noored, kes kasutavad rohkem kõnekeelt ning kelle keelekasutus on alles välja kujunemas. 2) Täiskasvanud, kes on kõrgharidusega ja kasutavad normikeelt. Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelek...
– põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Korrastatud keelevorm: uuritakse ja selekteeritakse, soovitatakse + ja normitakse õpitakse ja nõuab teadlikku kasutust Ühiskonnas väärtustatud, sest säilitab tekstide arusaadavuse läbi aja ja üle põlvkondade on elava ühiskonna sotsiaalrühmade lingua franca, ühiskeel = ei
käitumises, juhtimises, töös tegevuse omapära). Sõna maht suureneb oluliselt, pole enam kitsalt väljendusvahendite iseloomustus. 19. sajand kujunes stilistika kõnekunsti abiõpetusest omaette keele- ja kirjandusteaduse haruks, nimelt langeb teaduslik raskuspunkt just stiilianalüüsile Stiiliõpetus ehk stilistika Stiil algab väljenduse silmatorkamisest tavapärase taustal. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema.
Ameerika inglise keeles. Üsna noored on veel Austraalia ja Kanada standard ning tulevikus peetakse tõenäoliseks veel mõne standardi sündi. Keelekasutust mõjutavad nii üksikisikud, sotsiaalne kihistus, teadus, meedia kui ka suurkorporatsioonid. Inglise keele puhul otsitakse tuge keelekäsiraamatutest. Oluline osa on kirjastustel. Näiteks Oxford University Pressil on olemas käsiraamatud oma väljaannete keelekasutuse ühtlustamiseks ja normeerimiseks. Aastal 1926 ilmus sajandi tuntuima Briti keelekasutuse normeerija Henry Watson Fowler´i ,,Dictionary of Modern English Usage" (,,Nüüdisinglise keele kasutuse sõnaraamat"). Uus täiustatud trükk nägi ilmavalgust aastal 1998. Koos vennaga andis ta aastal 1911 välja ka ,,The Concise Oxford Dictionary" (,,Lühike Oxfordi sõnaraamat") esimese trüki.
Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias-
neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. · futurism, on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Sürrealism, on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms 5. Romaani uuenemise põhisuunad? Püüeldi sellise vormi keelekasutuse poole, mis annaks edasi alateadvust ehk nn alateadvuse voolu. Näiteks arvati, et mõistuslikult kokkulepitud kirjavahemärgid, takistavad alateadvusel vabalt avalduda. 6. Mõisted: KE 31_MODERNISM · modernistlik vormieksperiment, Paljud pühendusid peamiselt luule vormi ja keelekasutuse uuendusele, siis tekkis ka palju stiilisuundi. · romaan psühhologiseerus,
........... 3 1. Moesõnade teke............................................................................................................. 4 1.1Võõrkeelsete sõnade tõlkimisega kaasnevad probleemid ........................................4 1.2Sõnade liigkasutus viib sõnade tegeliku tähenduse kadumiseni. ............................ 4 2. Moesõnad, mis tekivad ühiskonnasuhetest....................................................................6 3. Meelelahutusmeedia loob avaliku keelekasutuse norme, sealhulgas nn ,,moesõnu"....7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen kolme artiklit - Helika Mäekivi artikkel ,,Moesõnad" ning
.nüüdseks vaid pühade tekstide keel Rooma Radikaalseid uuendusi pole Võeti üle kreeka grammatikast Suurim savutus ladina keele grammatikad Koos roomakatoliku usuga levis gram.teaduse trad.mujale Euroopasse ka Arvati, et grammatika on ontoloogiline: vastab asjadele reaalsuses Renessanss Idee, et keeled on siiski erinevad Maailma keelte avastamine Ladina keele ainuvalitsuse lõpp Kerkivad rahvuskeeled Tsentraliseeritud riigid Tegeliku keelekasutuse rõhutamine Massiivne kirjaoskuse levik 17-18 saj Ratsionalismi ja universalismi esiletulek Esimesed katsed võrrelda euroopa keeli Richelieu: Prantsuse Akadeemia: kõik peaks olema ilus, kultiveeritud, elegantne, korrastatud ka keel Port Royali grammatika LOENG IV Strukturalism Genfi koolkond: Saussure õpilased Kopenhageni koolkond: Louis Hjelmslev: Nn GLOSSEMAATIKA: käsitleb keelt täielikult abstraktsena, otsides keele
Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga
märtsil 1974 Õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre koolis ja Antsla keskkoolis Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Teosed Luulekogud: Proosateosed:
· mäestikes Kaukasus väiksel alal üle 50 keele(gruusia, armeeneia, aserbaidzaani, tsetseeni(900 000) Andid Lõuna-Ameerikas üle 110 indiaani keele · ka vihmametsades ja poolsaartel Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal · Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta Ohustatud keeled · nii mõneski keelekasutuse valdkonnas domineerib inglise keel teadustegevus, doktoriõpe ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib hakata mõjutama hariduskeelt madalamates kooliastmetes meelelahutustööstuse keel · oma riigiga keeled pole otseses ohus Ohus Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande katkemisest algab liikuvamates ühiskonnakihtides, kus side oma keele ja kultuuriga nõrgem
keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912)
27.09.2016 Laura-Liisa Lehto SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud
Teine etapp. Andmestiku jagamine tähendusüksusteks, mis väljendavad mingeid uuritava nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Tähendusüksused säilitavad alati sideme kirjelduse terviklikkusega. Uurijal ei ole õigus otsustada, milline tähendus on oluline ja milline mitte. Uuritavate keelekasutus säilitatakse selles etapis algsel kujul. Kolmas etapp. Uuritavate keelekasutuse tõlkimine teaduskeelede. Igale tähendusele liidetakse tõlge teadusala keelde, seos tõlke ja algupärase keelekasutuse vahel peab jääma nähtav. Fenomenoloogilisele tasandile jõudmiseks tuleb kasutada reflektsiooni ja kujutluslikku varieerimist, mis aitab uurijal tabada uuritava kogemust sellisena nagu see on. Refelekstiooni ja kujutusliku varieerimise abil püütakse valgustada juhtunu
Kirjandusteooria ning ajalookirjutus Selles artiklis Hayden White kirjutab kirjndusteooria tähtsusest ajalookirjutuses. White rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil
asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. aastal Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
mobiilitarkvara: eesti keele kõnelejad kasutaksid eestikeelseid programme ja, et arvutites ja kodutehnikas saaks kasutada hääljuhtimist 2. Masintõlge – eesti keelt mitte kõnelev inimene saaks aru eesti keelsest tekstist 3. Teadus- ja hariduskell – kõigis teadusvaldkondades oleks olemas eestikeelne terminoloogia ja õpikud 4. Maailma kultuuripärandi vahendamine – kirjanduse tõlkekeel 5. Keelekasutuse õiguslik reguleerimine – et tagada eestikeelse info kättesaadavus avalikus ruumis ja eesti keele kasutamise võimalused kõikjal Eestis 6. Eesti keele kui teise keele õpetamine – suhtluskeel, kui siin elevad rahvad seda suhtluseks piisavad määral oskavad ning, et eesti keel oleks kättesaadav kõigile, kes Eestis elavad, soovi korral isegi välismaal. Jätkusuutlikus tulevikus
üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine Saab uurida keele eri tasanditel:hääldus, grammatika jne Keel ja in´dentiteet-NÄITEKS kas mehed ja naised loovad endale keele kaudu identiteeti eri vahenditega/eri tasanditel Sotsiaalse varieerumise ja soolise varieerumise korrelatsioon Etnolekt-keele ja murde etniline variant Millieks meile sotsiolingvistika? Sotsiaalne identiteet keele kaudu Funktsionaale variatsioon-mida eri variandid tähendavad Keeleline teadlikkus
Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias-
keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008.Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Margus oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes
Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 Urvaste Valla Lehe toimetaja. NAK liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997, Tuleviku Eesti Erakonna 1999, seltsingu Roheline Urvaste 2004 liige Abikaasaks on tal Airi Hallik-Konnula ning neil on ka kaks poega:Herbert ja Verner. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena. Kõik tema kirjandusteosed on väljastatud Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud
Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees
Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Contra tähelend "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema
Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus lugeda. Contra ei kasuta oma luules eriti
loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940
Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940.
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes ja aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, sest see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab ta oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis, aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998). Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus
referaadiga töötada. 3. Koosta referaat: süstematiseeri kogutud materjal, jaga see loogiliselt peatükkidesse (vajaduse korral ka alapeatükkidesse), kirjuta sissejuhatus ja lõppsõna, lisa kasutatud allikate nimekiri. Kui töö koosneb mitmest peatükist, peaks sellel olema ka sisukord. Kui ilmneb, et materjali ei jätkunud või osa materjalist ei sobinud, otsi lisainfot ning täienda tööd. 4. Vaata referaat üle nii sisu, vormistuse kui keelekasutuse poolest. Kuidas oma töö korrektselt vormistada? 1. Kasuta kirjastiili Times New Roman või Arial 2. Sobiv kirjasuurus on 12 punkti. Pealkirja võib teha suuremate tähtedega või tõsta esile tumedas trükis. 3. Reavahe jäta 1,5, sest siis on lihtsam lugeda ja saab teha rea kohale parandusi. 4. Tekstilõikude vahele jäta tühi rida. 5. Joonda teksti servad mõlemalt poolt, sest see jätab tööst korrektsema mulje. 6
kui rahvusvahelisest riikidevahelisest konventsioonist. Optimistid küll väidavad, et globaliseerumine moodustab võrdsemad võimalused kõigile maailmakodanikele ja avardab inimeste üldist silmaringi. Pessimistid seevastu aga väidavad, et see protsess soodustab rahvusliku identiteedi kadumist. Üleilmastumine on ohuks keelele ning kultuurile ja põhjustab rahvuste väljasuremist. Ka Eestis on selgelt tajutavad globaliseerumis mõjud, seda just läbi noorte keelekasutuse kus leidub palju inglise keelseid väljendeid, välja võiks tuua ka traditsiooniliste kodumaiste tähtpäevade mitte tähistamise ning välismaiste tähtpäevade populariseerumise, ka asutused ja üritused kipuvad üha enam kandma inglise keelseid nimesi. Usun, et globaliseerumine vaadatuna sellise nurga alt on väga suureks ohuks nii Eesti kui ka teiste väikeste rahvuste püsimajäämisel. Loodaks, et inimesed saavad siiski lähitulevikus aru, et omanäolisus on asendamatu
" kui näiteks "Ma olen seda meeleliselt tajunud" või "Ma tean seda ühe oma mulluse, vaatluse põhjal". 2) Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. 3) Küsimus teadmiste allikast nagu nii palju autoritaarseid küsimusi puudutab päritolu. See eeldab teadmistelt sugupuud, mille abil nad end legaliseerida võiksid. 3. Argumendid 1) Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsionaalsuste jne kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu, eriti kui tunnistust kasutatakse põhjendamaks väidet, mis on tõesti põhjendamist väärt. Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast
Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes seejuures ise dzentelmenlikult hoolivaks. Lisaks oli endise primadonna Jeani rollis Lii Tedre, kes oma väärikuse ning pirtsakate ja häbematute väljaütlemistega oli kirsiks tordil. Semiootiliselt analüüsides täheldasin, et nii keelekasutuse, helitehnika ja valguskujunduse semiootikad olid üsna klassikalised ning argised. Vesteldi nii otse ja elavalt kui üldse võimalik. Helitehnika ei mänginud suurt rolli, taustamuusikat kasutati vaid etenduse lõpul, mil kvartett esines. Ka valguskujundus oli väga tavapärane. Ainult hetkeks kustutati lavavalgus, et lavakujundust muuta. Ei mingit enneolematut valgusmängu, kõik oli lihtne ning maitsekas, nagu ka etendus tervikuna.
internetis olla juhuslikel eri aegadel. Teate nägemine ja sellele reageerimine võib toimuda millal tahes. Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid ● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe. ● Tehnilised võimalused. ● Suhtlejate rollid. ● Suhtlejate üldine sotsiaalne taust ja suhtlusvõimekus. Millised on netisuhtlusega kaasnevad probleemid? ● Vastutus oma tegude eest, interneti puhul jääb inimestele tihti mulje anonüümsusest. ● Keelekasutuse piiride hägustumine. Internetis pannakse suulist suhtlust kirja ning seega on kirjutamise ja kõnelemise tähenduspiir nihkunud, kirjutamine ei esinda enam ainult reeglipõhist normeeritud keelevarianti. Kasutatud allikad ● http://www.oppekava.ee/index.php/Link_33._ Eesti_netikeele_olulisi_jooni ● http://arvamus.postimees.ee/2622918/tiit- hennoste-kuule-ma-eemale-nuud ● http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2010_ 1/OK_2010-1_02.pdf
KEELETÜPOLOOGIA keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine DIALEKTOLOOGIA murdeuurimine VARIEERUMINE vaheldumine TEKSTILINGVISTIKA uurimisobjektiks on terviktekstid VASTLUSANALÜÜS uuritakse reaalseid vestlusi PRAGMAATIKA uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest KRIITILINE LINGVISTIKA püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid PSÜHHOLINGVISTIKA keskendub keeleprotsessi selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus
Uues lühike häälik ühe, pikk kahe tähega. Vana eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis. Uue eeskujuks oli soome ortograafia. Uus on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Mõlemad oma eellastest süsteemsemad ja lihtsamad. 8. Kes eesti keele arendajatest on Sinu arvates kõige suuremat tänu väärt? Põhjenda oma valikut paari lausega, tuues näiteid selle inimese teenetest/tegudest. Hermann…. 9. Iseloomusta 4–5 lausega tänapäeva eesti kirjakeelt. Keelekasutuse vabadus suureneb. Argikeele väljendid tungivad kirjakeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks inglise keel. Kirjakeele kasutusvaldkonnad mitmekesistuvad. Tekkinud kirjaliku vestluse keel, sulam suulisest ja kirjalikust keelekujust. 10. Millist ülesannet täidab eesti õigekeelsussõnaraamat? On kirjakeele normi aluseks 11. Millistest keeltest on eestlased sõnu laenanud? Nimeta 5 keelt ja too igaühe kohta paar näidet. Inglise - cover- kaver, fan-club- fännlkaab
vähehaaval uurimute haare laienes:hakati huvi tundma vestlejate kõne kattumise,kuuldava hingamise ja intonatsiooni vastu.Peagi ilmusid uurimusse nüoilmete ja interaktsiooni mittevokaalsed ilminguteuurimused. diskursuse analüüs Diskursuse ingliskeelne vaste (discourse)sisus rõhutatakse suhtlemist ja vestlemist. Sünonüümina kasutataksemõistet argumentanalüsis(väiteanalüüs) On nagu vestlusanalüüski kvalitatiivsete andmete analüüsi vorm,mis on välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd- sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile.Tähtis roll ajaloolisel vaatenurgal.inimene võtab olevikus toimuvasse suhtlemisse kaasa infot minevikust. Kasutatud kirjandus: Hirsijärvi,S.,Remes,P.,Sajavaara,P.(2005)Uuri ja kirjuta Laherand, Meri-Liis .(2008) Kvalitatiivne uurimisviis https://www.tlu
keelekasutus saatejuhtidel teistsugune. Näiteks vanem põlvkond kuulab rohkem Elmarit või Vikerraadiot, sest sealne kõnepruuk on rohkem omasem neile. Saatejuhid ja kaasosalejad kasutavad tihti murdesõnu, millest tänapäeva noored pole eriti huvitatud, seetõttu on noorematele fokuseeritud Sky Plus, kus saatejuhid kasutavad slänge ja rohkem ,,noorte keelt". Teatud sihtgrupile suunatud raadiokanalid edastavad infot eri moodi. Samuti ei tohi minna labaseks vaba keelekasutuse tõttu. Ärilehes on välja toodud, et Venemaa poliitikud ja ametnikud kasutavad otse-eetrites ja pressikonverentsidel sündsusetut keelepruuki. Sellest tulenevalt hakatakse neid uue seaduse järgi trahvima vandumise eest kuni 30 dollari suuruse trahviga. Keelt kui nähtust vaadata täiesti teise nurga alt, siis keel aitab meil toime tulla füsioloogiliste vajadustega, milleks on söömine, joomine. Keel annab märku, millal on tegu ebasoodsa toidu või joogiga
Kuidas släng edasi areneb? Ennustada on raske. Moskva teadlane Jelistratov nimetab slängi füüsikaterminit kasutades kultuuri kvandiks . Keel on kultuuri ja ühiskonna peegeldaja, seega tuleks prognoosida ka ühiskonna arengut. Arvatavasti muutub keel varsti jälle stabiilsemaks. Tulevik näitab, mis jääb ja mis kaob. Ühtlustumisele viitab seegi, et jälle antakse välja keeleauhindu, sealhulgas kauni keelekasutuse eest, ka tehakse keeleteemalisi saateid. Tehnikavallas oleks vaja küll Veskitaolist keelemeest, kes termineid korrastaks. Alati polegi vaja nii palju teistest keeltest laenata, piisab ka oma sõnavaramaterjalist.
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtus? MIS juhtus, mida tehti
Julgustamine aitab lapsel arendada oma tugevaid külgi ning annab talle julgust ,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida midagi head Tugiõpilase roll on üsna tähtis Konstruktiivsed viisid Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine Käitumistaastuse eesmärgiks on aidata lapsel kuhugi kuuluda klassikoosolekud Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab lapsi Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine Distsiplineerimiskava on teadvustatud sekkumisviiside raamistik Korralduste esitamine lühidalt, tervavalt ja tähelepanu nõudvalt Vältida paljusõnalisust Hoiduda tähelepanu otsivate laste liigsest teenindamisest Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja häbistamist Tegelemine probleemse käitumisega lastega Mis on agressiivsus? Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Seega ei ole tegemist algselt
Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust. Keele jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid: sõjavägi, hüvede hulk, põlvkondlik ülekanne, paiknemine. Eesti rahvaarvu langust põhjustanud sündmus: 1941- massiküüditamine Siberisse,1949 märtsiküüditamine, 1700-1721- Põhjasõda, 1558-1583- Liivi sõda. 5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks: keeletehnoloogia, masinatõlge, kultuuripärandi vahendamine, keelekasutuse reguleerimine, keele õpetamine. Sõnaus- presidendi poolt välja kuulutatud uute sõnade võistlus. Taristu- infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Kirjaliku suhtluse keele ja normitud kirjakeele erinevused: Eesti kirjakeele allkeeled. Kirjakeeles kirjutatakse ametlikke ja avalikke asju. Õpetatakse koolis. Suhtuskeelt kasutatakse suhtusvõrgustikes. Viisakuskokkulepped. Lühikesed.
käitumine. Ehe näide on Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Jälgides interneti vahendusel tema vastuseid linnavolikogu saadikutele, tundsin häbi ja süümepiinu, et selline mees on pealinna eesotsas. Neid vastuseid, mida härra Savisaar volinikele jagas, ei saa absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine rahandusminister Jürgen Ligi tagasi oma keelekasutuse tõttu haridusministri Jevgeni Ossinovski suunas. Tema suust on ka varem „kuldseid sõnu“ välja tulnud. On kahju ning haletsusväärne, et isegi minister ei suuda vahel keelt hammaste taga hoida. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kõneles Noorteparlamendi istungil nii: „Väikese riigi kõige hullem saatus on olla väiklane.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu alati eeskujulikult. Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari lennubaasis oli viga
intervjueeritavate arv esile tuua kogemuste variatiivsust. Oluline on leida sellised infoandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud kogemusi. Oleks parem, kui uurijal ei oleks uuritavatega isiklikke suhteid. Andmete analüüsimine fenomenoloogilises uuringus on jaotatud viide etappi. Esimeses etapis tutvutakse andmestikuga hoolikalt. Teises staadiumis leiab aset andmestiku jagamine tähendusüksusteks. Uuritava keelekasutus säilitatakse algsel kujul. Kolmandas faasis toimub uuritava keelekasutuse tõlkimine teaduskeelde. Neljandas etapis moodustatakse individuaalne tähendusvõrgustik. See tähendab kõigile sisuvaldkondadele ühiste tähendustihendite väljatoomist ja üksteisega suhtestamist. Viimaseks viiendana toimub üldise tähendusvõrgustiku loomine, mis peab sisaldama iga uuritava individuaalses tähendusvõrgustikus esile tulnud keskseid tähendusi. Käsitletakse nähtuse tähendusi üldisel tasandil.
Keel muudab inimest ja inimene keelt, peamiselt toimub see viimane. Usun, et liigume lihtsuse poole. Samal ajal kindlasti ka inglise keele poole. Keeleteadlased peavad rangeid reegleid pehmendama. Grammatika ja keelereeglid lihtsustuvad. Normid muutuvad suupärasemaks. Teisenemises võime märgata positiivset ja negatiivset. Negatiivseks aspektiks võib kindlasti ristida ka mõiste ,,estonglish". See sõnakõlks käib inimeste ja keelekasutuse kohta, kui ei suudeta emakeeles korrektselt kõneleda. Estonglish ja ka släng on halvad trendid, mida on märgata eesti noorte seas. Kurss väljendub selles, et segatakse omavahel kokku inglise ja eesti keele lausestus ning sõnavara. See on keelepudru, mida kõrval on lausa halb kuulda. Kuna hea ja halb käivad alati käsikäes, siis positiivsena võib näha lootust, et keele lihtsustudes huvituvad meie keelest ka välismaalased ja soovivad seda õppida. Sellega suurendaksime oma keeleruumi
Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad romaani keeled - itaalia, hispaania, prantsuse, portugali, rumeenia. Elava keelena kirikus ja koolis kaugenes ladina keel keskajal nn klassikalisest ideaalist, kujunede rahvaladina e vulgaarladina keeleks. Selle rahvaliku ladina keele kasutamise vastu astusid renessanssajal välja haritlased, kes hakkasid propageerima nn õige ladina keele juurde tagasiminekut, mis tähendas sisuliselt parimate klassikalise aja kirjanike keelekasutuse eeskujuks võtmist. Nii pöörduti tagasi nende keelevormide juurde, mis valitsesid ladina kirjakeeles Cicero ja Vergiliuse ajal. Selline ladina keel kujunes rahvusvahelise suhtlemise, aga ka teaduse ja kultuurikeeleks, säilides sellisena 18. sajandini. Siis hakkas ülikooliharidus üle minema rahvsukeeltele ja ladina keele osa taandus. Vaatamata sellele on ladina keel ka tänapäeva mõningal määral kasutusel.
keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356) Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi 3 käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine. Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist
sünteetiline, kui ta kehtivuse määravad ära kogemuse faktid." (lk 115) Teisisõnu on analüütilised väited tautoloogiad. Kuidas seletab analüütilisus väite aprioorsust? Nende väidete korral, mis on definitsiooni kohaselt tõesed, piisab väites sisalduvate sümbolite ja sõnade definitsioonide ja funktsiooni teadmisest nende tõesuse teadmiseks. Kuidas saavad analüütilised väited olla üllatavad? Kuivõrd analüütilised väited on tõesed teatud keelekasutuse faktide tõttu, siis seda väidet tundma õppides saame teadmisi sellise keelekasutuse implikatsioonide kohta, millest me ei pruukinud olla teadlikud. Aprioorsed väited kui tautoloogiad Me ei ole kõigist keelekasutuse faktidest teadlikud, sest meie mõistus on piiratud: "Olend, kelle intellekt oleks lõpmatult võimas, ei huvituks loogikast ega matemaatikast". Kokkuvõtvalt - Ayer võttis omaks dilemma teise haru ning väitis, et
suureks eesti keele mõjutajaks. 4. Mida peaks eesti keele säilitamiseks tegema? Praegu ei ole veel hilja midagi suurt käsile võtta. Näiteks võiks Eesti kodakonduse saamiseks kehtestada palju rangemad keeleoskuse normid. See suurendaks mingilgi moel eesti keele oskustaset ning mõnel määral ka levikut mujal maailmas. Mida rohkem on keelekasutajaid, seda rohkem see tunnustust kogub. Koolides, eelkõige tunnisiseselt võiks kasutusele võtta keelekasutuse reeglid. Selle all mõtlen slängi piiramist/keelamist kooli territooriumil. Usun, et ka selline toiming ei teeks sugugi halba. Mõnes mõttes oleks viimane üritus sõnaõiguse piiramine, kuid praeguse eesti keele säilitamise heaks oleks enamik inimesi sellega minu arvates päril. 5.Originaalsõnade ununemine, uute sõnade väljamõtlemine ning vanade tavade kadumine: See on iseenesestmõistetav, et keel kujuneb rahva soovi ning
ka vihmametsades ja poolsaartel Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal c. Kuidas hinnata eesti keele geograafilist asendit? - Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood, lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta 5. Kui suureks ohuks on teistele keeltele (sealh eesti keelele) tänapäeva maailma lingua franca'ks kujunenud inglise keel? Mis valdkondades? nii mõneski keelekasutuse valdkonnas domineerib inglise keel teadustegevus, doktoriõpe ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib hakata mõjutama hariduskeelt madalamates kooliastmetes meelelahutustööstuse keel oma riigiga keeled pole otseses ohus 6. Too näiteid (3) maailma kõige ohustatumate keelte kohta. Milles on nende keelte hääbumise põhjused? Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande katkemisest
Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar
annaabi.ee 
