Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keaskaja inimese igapäevaelu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
feodaalid, aadlikud, joogiks, kali, eluruumid, feodaalühiskond, temale, vaimulikud, kohustuseks, sõjaväes, maaharijad, harimise, tasuti, loomadega, mindi, raharendile, pärisorjad, mõisategu, majapidamistööd, tasuma, käies, vabu, koormised, asuda, harima, elamus, õled, kangast, taskud, seoti, rukkist, nisust, õlu, ülikud, toidulaud, lahjendatiKeskaja inimene ja tema igapäevaelu. Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva inimese igapäevaelust. Kõige rohkem erinesid talupoja ja feodaali igapäevaelu. Talupojad pidid leppima vähesega, feodaalid aga nõudsid rohkem. Päevakohaseks olid talupoegade orjastamine ja feodaalide õigused nende ja nende elu üle. Kuna keskajal naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta,tasuti feodaalidele maatükkidega. Vastutasuks pidi feodaal tasuma teenistusega oma isanda väes, mida nimetati feoodiks e. Lääniks. Feodaalid ei teinud ise tööd, nad olid elukutselised sõjameded,kelle tööd tegid ära talupojad.
Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas
Keskaja inimene -tema igapäevaelu. Keskajal oli välja kujunenud väga erineva seisusega ühiskonna kihid. Selle heaks näiteks on feodaalne hirearhia, vasall suhted ja väga suured erinevused feodaalide ja talupegade vahel. Keskajal oli väga erinevate seisustega inimesi, välja oli kujunenud kastisüsteem, kus kõige alumisel kihil olid maaharijatest talupojad ja tipus olid senjöörid. Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid- feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse
· Mõisted: · feood e. lään maa, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega. Algul anti maa eluaegseks kasutamiseks (siis nimetati seda benefiitsiks), hiljem (9-10.saj.) muutus maa päritavaks- nimetus muutus feoodiks. · läänistamine maade jagamine maahärra poolt sõjameestele, kes vastutasuks on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · feodaal e. läänimaa saaja, elukutseline sõjamees kes vastutasuks selle eest läänimees on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · vasall feodaalid, kes said maahärralt maad e. lääni ja kohustusid vastutasuks maa-andjat teenima, andsid vasallivande (e.investituuri) · senjöör valitseja / maahärra, kes jagas oma vasallidele maad
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi:
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks.
käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu
TALUPOJA PORTREE Ajaloo referaat TALLINN 2009 Sissejuhatud Inimene oli keskaja kristlikus antopoloogias Jumala loodud olend. Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile)
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid
katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid. Kanti kodukootud linasest või villasest kangast halle,pruune ja musti rõivaid.Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel.Sagedane oli aga aganatega segatud jahust tehtud leib.Metsast korjati pähkleid,marju,seeni ja muid metsaande.Pühapäeviti ja pühade ajal söödi ka liha ja mune. Põllu harimises oli valitsevaks kaheväljasüsteem,kus ühele poolele põllumaast külvati vili,teine aga jäeti kesa alla.Levinud oli ka aletegemine. Ajapikku hakati aga
- väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556- 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14
1.4. Seisuslik korraldus: Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11
Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli
Hiliskeskajale iseloomulikud tunnused: katastroofid, konfliktid, mässud, usuline hüsteeria ja maailmalõppu ootus muutis keskaja elu süngest lootusetusest särtsakaks elunaudingute otsinguks. Keskaega kuulusid nägemused ja lood imedest (Päivi Setälä 1999). 4 2. Keskaja inimeste jagunemine Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk, rüütel, talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. 2. 1. Munk
talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Seega olid väikefeodaalid suurfeodaalide vasallid ja
Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida. Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel kõva, majades töötasid käsitöölised, kes olid peamiselt mehed, kuid villatöötlemise
maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus.
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia
avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki
Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja antiikautorite loomingu vastu. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskop. Nende seast tõusid esile suuremate piirkondade kirikuelu korraldajad ehk peapiiskopid. Kõigi teste seas oli aga tähtsaim Rooma peapiiskop, sest rooma oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid
See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil (feodaaltsivilisatsioon). Piiskop Laoni Adalbero järgi võis ühiskonnas eristatda kolme komponenti: need, kes palvetavad (oratores), kes sõdivad (bellatores) ja kes töötavad (laboratores). Esmast rolli mängivad vaimulikud, täpsemalt mungad, kelle põhiliseks ülesandeks on palvetamine. Palvetamine kindlustab neile kontakti jumalariigiga ja annab maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed (ratsanikud, rüütlid) kes saavad uusaadliks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass. Sinna kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord on kõikjal enam- vähem sama ja kes toidavad töösaadustega ära teised kaks ühiskonnakihti.(lisa 1)
-16. sajandil, k.a Liivi sõda. Raad- Linna omavalitsus, mis korraldas linnaelu. Bürgermeister-Rae vanema liikme või linnapea nimetus Tsunft-Ametialane käsitööliste ühendus, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa-Tsunfti põhikiri Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul. Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt. Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Hans Susi-Tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija. Simon Wandradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija
sõjameestele maatükke. Ta suutis ka muhameedlased purustada ( haamer). Karl martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmis poliitilise kokkuleppe, mille tõttu paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks , Pippin kinkis aga paavstile kesk ja põhja-Itaalias Ravenna ümbruse, see pani aluse kirikuriigile. Frangi riigi võim oli tipus Karl Suue võimu ajal, ta krooniti keisriks 800 aastal ja tänu temale oli keisrivõim Euroopas taastatud. Temast on ka kangelaseepos Rolandi laul, mis räägib tema sõjakäikudest. Karl Suure poja Ludwig vaga ajal oli frangi riik veel ühtne, kuid tema pojapoegade ajal jagati see kolmeks ( Verduni leping 843), millest tekkis lõpuks saksa ja prantsuse riik ning kolmas osa kadus üldse ära. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk, oli palju rüüsteretki araablaste ja viikingite poolt, hiljem ka ungarlaste. Feodaalkorra kujunemine
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud. 2. maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare. Vabariigi languse põhjused 1. kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma lähikonnas(ei toimind enam). 2. kodanikud pidid suutma riiki kaitsta,aga tegelik kaitse muutus rohkem rooma liitlaste kohustuseks. 3. Proletaarid hakkasid omandama järjest suuremat tähtsust ühiskonnas. 1. moodustasid enamuse rahva koosolekust.sammas pidi riik muretsema nende igapäevase toidu eest. 2. maariuse sõjaväe reform 4. Riigis puhkesid kodusõjad,senat ei suutnud väepealike ohjelda ja kaotas autoriteedi Vajati kedagi kes suudaks segaduse lõpedada ja riigis korra taastada. 30ekr kehtestas octavianus(augustus) sõjaväe toel riigis ainu võimu ja algas keisri riik.
Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Palju vasallid hakkasid nende käsutuses olevaid maidomakorda läänistama. Senjööril ei olnud õigust oma vasalli
4. Talurahva ühiskondlik liigitus Adratakupojad, maavabad, üksjalad, vabandikud, pundenikud, sulased, teenijatüdrukud, orjad e. träälid. Kõige arvukam rühm oli adratalupojad. Nende põldude suurust mõõdeti adramaades (adramaa suurus oli 8-12 ha). Õiguslikult ja ka majanduslikult olid kõige soodsamas olukorras maavabad. Need olid vallutusperioodi ülikute järglased. Nad olid tavalistest feodaalkoormistest vabad ja nende kohustuseks oli sõja korral teenida kergeratsaväes. Üksjalgadeks nimetati talupoegi, kelle põllud olid rajatud endistele võsamaadele. Üksjalgadeks olid tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad. Nende nimetus tulenes sellest, et nad pidid teokoormisena tegema ühe jalapäeva nädalas. Küladest eemal metsades või võsamaadel paiknevates hajutaludes elasid pundenikud. Nimetus tulenes sellest, et nad pidid feodaalile maksma 2 tündrit (üks pund) vilja.
10 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL · TALURAHVA OLUKORD: Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu Kindlustamaks oma võimu, asusid aadlikud järjest rohkem elama maale mõisatesse Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning selle tulemusena suurendati talurahva koormisi Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus Kümnis ei olnud enam sugugi kümnendik, vaid ulatus veerandini saagist Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha
väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel. Alistatud maade kuningad jäid sageli asevalitsejateks. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Asevalitsejate kohustuseks olid maksude kogumine, maasõna kuulsmises hoidmine, sõjaväge kogumine. Ülikud sõdisid kaarikutel, lihtrahvas jalaväes. Assüüria kuningad rajasid elukutselise sõjaväe. Hammurapi seadused Nähes iga süüteo puhul ette kindla karistuse, püüdsid seaduste 282 paragrahvi kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste ja renditud varaga hooletu ümber käimise. Kui süüdlane ja kannataja olid oma seisuselt võrdsed, siis kehtis karistuse määramises ,,Silm silma vastu ja hammas
Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik
kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu. 3.Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast? Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda? 4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks?
annaabi.ee 
