Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaupade käitlemine Selveris". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
selveri, selveris, väljapanek, hoiustamine, tellimused, kaubad, müügianalüüs, annely, kõrgesaar, sortiment, tarne, faksi, pakendite, avamine, vabastamine, paigutamine, tööstuskaubad, toidukaubad, lahtine, kinnine, letis, aruanded, töötaja, käsiraamat, edda, kaupluses, oppimineKaupade käitlemine kaupluses 1. .Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine .Kaupade transport .Kaupade vastuvõtt .Kaupade hoiustamine .Kaupade müügiks ettevalmistamine .Kaupade väljapanek .Kaupade müük .Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 3. Saabuvad kaubad peavad vastama antud kaubagrupile omastele kvaliteedinõuetele. Kauba kvaliteedilisel vastuvõtul tuleb: - kontrollida kaupade kvaliteeti ja realiseerimisaegu ning allesjäänud kehtivusaja vastavust lepingutingimustele; - kontrollida kaupade nõuetekohast märgistust; - kontrollida, et kaubad ja pakendid on terved ning riknemistunnusteta; - kaup ei ole purunenud või muutunud müügikõlbmatuks; - kiirestiriknevad kaubad tuleb kontrollida ja paigutada võimalikult kiiresti sobivasse lattu, et
-müügi ja reklaamikampaaniate korraldamine 23. KAUBANDUSETTEVÕTETE PÕHITUNNUSED -asukoht(isoleeritud, planeeritud ärikohad, plaanerimata ärikohad) -kaubanduspinna suurus (kaubahall, hiidkaubamaja, kaubamaja) -sortiment -teenindus vorm(letimüük, kaubahall, iseteenindus) -hinnatase 24. KAUPADE KÄITLEMISEGA SEOTUD TEGEVUSEDKAUPLUSES NENDE TOIMUMISE JÄRJEKORRAS Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine Kaupade transport Kaupade vastuvõtt Kaupade hoiustamine Kaupade müügiks ettevalmistamine Kaupade väljapanek Kaupade müük Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 25. MILLISTELE KÜSIMUSTELE TULEB LEIDA VASTUSED KAUPADE SISSEOSTU KAVANDADES? Mida osta? Kui palju osta? Kellelt osta? Mis ajal osta? Millise hinnaga osta? 26. MILLISED VÕIMALUSED ON TÄNAPÄEVAL KAUBATELLIMUSTE ESITAMISEKS? telefoni / faksi teel müügiesindaja e-mail andmete vahetamise elektroonne süsteem 27
Tartu 2011 SISSEJUHATUS Sooritasin tööstuskaupluse praktika Zeppelini Sportlandis. Sportlandi peamisteks tegevusaladeks on spordi- ja vabaajakaupade jae- ja hulgikaubandus. Ettevõte annab tööd rohkem kui 300-le inimesele, neist Tartu Zeppelinis 8-le. Sportland on Baltimaade suurim spordikaupluste kett. Valisin praktika sooritamiseks selle kaupluse, kuna ettevõttel on lai kaubavalik, hea maine, kvaliteetsed kaubad ja tuntud kaubamärgid ning meeldiv õhkkond töötamiseks. Praktikaperioodi jooksul oli tööd palju ning sain tegeleda erinevate asjadega. Praktika eesmärkideks olid, et õpiksin kaupluses töötama, kliente teenindama, kaupu tundma ning vabamalt klientidega suhtlema. Eesmärgiks oli ka süvendada ja kinnistada teooriatundides omandatud teadmisi ja oskusi ning võimaldada rakendada teoreetilisi teadmisi reaalsetes töösituatsioonides
Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid,
Ühegi osakonna osatähtsus müügitulemustes ei ületa 50%. Tavaliselt asub kesklinnas. kaubanduskeskus - ühes hoones tegutsevad erinevad eraldatud müügikohad, mida juhib korraldajafirma. kiosk jaekaubandusettevõte, eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv kaupleja tegevuskoht, millel puudub müügisaal, sortimendis võib olla väga palju erinevaid tootegruppe, kuid sortiment neis on kitsas. lähikauplus jaekaubandusettevõte , kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus müügis on 90%. Asetsevad elurajoonides või nende läheduses. rändkauplus on ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõiduk, millel ei pea olema müügisaali supermarket - jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 ruutmeetri ning kus
poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 13. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel. Pakendi iseloom ja eripära: peenkauba laod, alusekauba laod, plaatkauba laod, kangkauba laod, rullkauba laod, nõukauba laod. 14. Ladude tüübid. Ladude jaotus temperatuuritingimuste, ladustamise
Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis ja transporditehnoloogiaga. Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus, konteiner, haagis, vagun jne. Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas.
Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine Transport on tarneahela peamine ehk siduv lüli, mis annab materjalidele, toodetele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Logistika ülesanne on eelpool toodud tegevuste materjali ja toodete liikumise planeerimine, mis hõlmab hankeid(hankelogistika), tootmise korraldamist(tootmislogistika) ja jaotust(jaotuslogistika).
kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng.
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneae
. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5
väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 29. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 30. Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 31. Mida tähendab perfektne tellimus (klienditeeninduses)? Perfektne tellimus (perfect order) – kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest: • koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste % • õigeaegselt tarnitud tellimuste %
logistikas. Eristumine logistikas seisneb eristumises tellimuste täitmise ja kohale toimetamise vallas. 1. Esiteks võib selleks olla mitmesuguste tellimuste täitmise ja kohale toimetamisega kaasnevate väärtust lisavate teenuste pakkumine, mille eest kliendid on nõus rohkem maksma, kui teenuste osutamine ettevõttele maksma läheb. 2. Teiseks saab ettevõte eristuda logistikaga nii, et täidab tellimused ja toimetab need kohale kiiremini kui konkurendid. 3. Kolmandaks võimaldab eristumist logistikas tellimuste paindlik täitmine, võimaldades kohandada toodet või teenust maksimaalselt kliendi soovidega. 4. Neljandaks, tasemel logistika juhtimine vähendab ettevõtte kulusid, võimaldades pakkuda konkurentidega samaväärset toodet madalamate hindadega. 5. Viiendaks, logistika loob ulatuslikke võimalusi konkurentidest eristumiseks.
tarnete vastavus firma logistika strateegiale, 11 maksimaalne kulude vähendamine, pikaajalised koostöövõimalused tarnijatega. Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, mida, kui palju, kellelt ja missuguste tarnetingimustega osta. Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste (spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus ) kindlaksmääramisega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku (osatooted, sõlmed, detailid) võib organisatsioon ise valmistada või osta teiselt tootjalt. Kas osta ( kas toorainet või pooltooteid ? ) sõltub nii organisatsioonisisestest, kui ka -välistest teguritest, kusjuures otsuse langetamise põhiargumentideks on kvaliteet ja kogukulud. Ise valmistamine on mõistlik siis, kui vajadus komplekteeritavate detailide järele on suur
......................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend....................
......................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................................25 11. Hoiustamine....................................................................................................29 12. Laotöö korraldus.............................................................................................34 13. Lao planeerimine............................................................................................36 14. Vastukaaltõstukite kasutamise juhend............................................................43 15. Siirdamistõstukite kasutamise juhend....................
) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke · tooted paigutatud kaubaalusel korrapäraselt
järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent)
Logistika üheks põhiteguriks rahaliste kulude ja klienditeeninduse kõrval on aeg. Viimane mõjutab märkimisväärselt nii ettevõtte/tarneahela kulusid , klienditeenindust kui ka konkurentsivõimet tervikuna. Erinevatel hinnangutel moodustab aeg, mille jooksul kaupa töödeldakse ehk neile väärtust lisatakse, 0,2-10% ajast, mil kaup tarneahelas põhitooraineallikast lõpptarbijani liigub. 5% ajast kulub transpordile , ülejäänud 85-94,8% ajast materjalid või kaubad lihtsalt seisavad erinevates ladustamiskohtades. (point on sellest et liiga palju kulub aega ja suurem osa ajast kaubad lihtsalt seisavad ladudes ja ootavad edasi tarnimist. Siin oli ka see coca-cola näide : purgijookide tegemisest lõpptarbijani ja seal kulus 10 selleks 319 päeva ja aeg mis kulus otseselt töötlemisprotsessile oli sellest 3 tundi!!!!
· Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegevuse ühendab ühise nimetaja alla vahetuskonseptsioon. Vahetusobjektideks võivad olla nii materiaalsed kui mittemateriaalsed (teenused, ideed, lubadused, informatsioon, teadmised jms.) kaubad.Vaba vahetuse tingimused: · eksisteerib vähemalt kaks vahetusest huvitatud osapoolt; · igal osapoolel on midagi, millel on teiste jaoks väärtus; · kõikidel on vabadus oma teateid (reklaami) edastada ja kaupa üle anda; · igaühel on õigus pakkumisest keelduda või see vastu võtta; · igaüks usub, et tema pakkumine on teiste poolt soovitud või vähemalt vastuvõetav. 3.Turunduskonseptsioonid: · Tootmiskonseptsioon - lähtub sellest, et tarbijad
teenuste füüsiline liikumine tootjalt tarbijale. Mõningatel juhtudel (nt joogitaara tagastussüsteem) võib jaotuskanal toimida ka vastupidi – tarbijalt tootjale. Jaotuskanal võib olla pikk (kaasatud on rohkem kui ühe tasandi vahendajad) või lühike (kaasatud on ühe tasandi vahendajad või ei ole ühtegi vahendajat). Kui vahendajaid ei kasutata, nimetatakse seda otsekanalik. Kui vahendajaid kasutatakse, on tegemist kaudse kanaliga. Otsekanal liigutab kaubad tootjalt otse kliendini. On loodud selleks, et transaktsioon toimuks tootja ja tarbija vahel. Otsekanalit saab üles ehitada mitmeti. Müüa võib nö näost näkku – müük esinduses, ukselt uksele või üritustel. Teine võimalus on müüa distantsilt – postimüük, e-kaubandus, telemarketing. Kaudne kanal liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaup võib, aga ei pruugi vahepeal omanikku vahetada. Kolm peamist kaudse
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
mudelit ja jäetakse välja muu maailm, siis nimetatakse seda suletud majanduse mudeliks. Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid. Tegelikkuses on nad tarbimis- ja säästmisotsuste tegijad. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust). Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused. Kaupa ära müües saavad nad tulu, sellest kulud maha arvestades jääb järele kasum. Ettevõtete eesmärgiks on saada võimalikult suurt kasumit ja järelikult peavad nad valima sellise majandusliku käitumise, mis selle kindlustaks. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist.
kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
ettevõtjad kipuvad kahjuks tihti alahindama. Litsents annab õiguse kasutada kellegi patenti. Seaduse mitteteadmine ei vabasta vastutusest – seega tasub mõelda, et ega ettevõtja oma tegevusega kellegi huve ei kahjusta. Näiteks, kodus võib oma lapse sünnipäevatordile joonistada kasvõi kõik Disney-printsessid. Taolise toote müük nõuab aga litsentsi. Sellele tihtipeale ei mõelda, eriti kui esimesed tellimused tulevad tuttavatelt. Litsentsi saamine võib olla keerukas ning väiketootja jaoks mõnikord lausa kättesaamatu või mõttetult kallis. 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS Ettevõtluskeskkonna kirjeldus moodustab äriplaanis neljanda peatüki. Selle koostamine annab tulevasele ettevõtjale ka parema ülevaate sellest, millised tegurid mõjutavad ettevõtete edukust. 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus Esita ülevaade keskkonnast, mille piires ettevõte tegutseb
nende vajadusi teistest paremini. Toode (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Paljud müüjad teevad vea, pöörates rohkem tähelepanu nende poolt müüdavatele füüsilistele toodetele, kui nende toodete poolt pakutavatele hüvedele. Füüsiline toode on vaid kliendi probleemi lahendamise vahend. Sageli kasutatakse termineid kaubad ja teenused selleks, et füüsilistel ja mittemateriaalsetel toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms. Turundus võib olla suunatud ka nõudluse vähendamisele või ajalisele nihutamisele, samuti võib turundustegevus kaasneda kasumile mitteorienteeritud tegevusega - näiteks haiglate, kõrgkoolide, muuseumide ja politsei korral. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs........................................................................................
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Kauba saatedokumendid - lisa nr.1 1.22. Laokiri - lisa nr.2 1.2.3. Kaupade hoidmise eritingimused - lisa nr.3 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesoleva lepingu järgi hoiuleandja annab ja hoidjale võtab hoida kaubad , mille nimetused, kogus, sortiment ja muud andmed on ära näidatud kauba saatedokumentides (lisa nr.1) ja laokirjas (lisa nr.2). 2.2. Kaupade hoidmise eritingimused on näidatud käesoleva lepingu lisas nr.3. Hoidmise eritingimustega seotud kulutused, samuti muud vajalikud asja hoidmisega seotud kulutused kuuluvad hoidjale hüvitamisele hoiuleandja poolt vastavalt LS paragrahvidele 888, 899. 3. Hoiutasu 31. Hoiutasu maksmine toimub üks kord kuus möödunud kuu eest hoidja poolt esitatava arve
annaabi.ee 
