Kaubaveo korraldamine - sarnased materjalid

Kaubaveo korraldamine arvutil

Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010  1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel.  2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1  Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3) Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) - võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1)

erijuhtudel. Maksukohustuslane ja maksukohustus Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena . Teise liikmesriigi piiratud

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr

Käibemaksuseadus (KMS)

 5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. 6. Mis on eksport? §5 Kauba eksport on: 1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; 2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva

Majandus alused konspekt

või valla volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vvõi selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ilma otsese vastutasuta rahaline kohustis. Mis kuulub täitmisele seaduses või määruses ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel. · Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud: · Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg · Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord · Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: · Tulumaks · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ­ ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks

Käibemaksuga seotud mõisted

kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral. Käive: 1.kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2.kauba või teenuse omatarve; 3.kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3); 4.kauba sundvõõrandamine tasu eest. Käive on ka see, kui kaupu ja teenuseid tarbib tasuta isiklikult või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil maksukohustuslane, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liige. Käivet ei teki: 1.ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses; 2.kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud KMS § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul; 3.riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest. 4.äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär

FIE ja käibemaks

avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu

Käibemaksuseaduse muudatused

väljastatud ja nendelt saadud arvete andmed » NB! INF vormil ei kajastata - arveid eraisikutele, (seega nn lihtsustatud arvet müüja kajastama ei pea) » vormi A osal ­ müügiarved » vormi B osal ­ ostuarved järgmistel tingimustel: 7  4.09.2014 » Tingimused: » 1) kui Eesti käibemaksukohustuslasest kauba võõrandaja või teenuse osutaja on esitanud arve, millele on märkinud 20% või 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud KMS § 40 sätestatud reisiteenuste erikorra alusel esitatud arved ja » 2) arve või arvete kogusumma konkreetse tehingupartneri osas maksustamisperioodil on vähemalt 1000 ilma käibemaksuta (piirmäär) » NB! » Seega jäävad kajastamata kõik välisriigist saadud arved » Samas võib isik INF vormil kajastada ka punktis 1 nimetatud

ISEGENEREERUV ARVENÄIDIS

 LOGO Arve nr 2015-07-1 Kuupäev: Maksetähtaeg: Viivis: 0,20% Viitenumber: 111111111111 Konto nr: Selgitus: Toote/ teenuse nimetus Kogus Hind Töö 1 583 Summa sõnadega: Summa: Käibemaks (20.00%): KOKKU Arve väljastaja: Arve saaja: Firmanimi OÜ reg. Nr e-posti aadress KMKR (käibemaksu nr) Posti aadress Tel. GO : 111111111111 Summa 583 583 116.6 699.6 rve saaja: emaksu nr)

Maksunduse eksam

Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele  riiklikud investeeringud  pensionid, toetused, abirahad jne.  riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):  maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%)  maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks)  maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia

Maksustamise olemus

·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood:  aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine. · maksumäär: 33%, sellest 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus. · maksustamisperiood: kuu või aasta (FIE). ·maksumaksja: tööandja või FIE. ·maksuobjekt: töö tegemisest või teenuste osutamisest saadud tulu. ·laekumine: riigieelarvesse. Maamaks ·maksumäär: 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas, kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. ·maksuobjekt: maa omandi- või kasutusõigus. ·maksumaksja: maaomanik, ka riik. ·laekumine:

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.

Transport

Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine, Veolepingute korrektne realiseerimine, Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks optimaalsete veotingimuste tagamine : Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel, Kaupade laadimistööde kiirendamine, Sõiduaja lühendamine liinidel, Vahetustega tööaja kasutamine, Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine, Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiureziimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete

Raamatupidamine III kursus

Kaupade mahakandmist teostab vastav komisjon, kellest üks on kindlasti materiaalselt vastutav isik. Komisjon selgitab kaupade kao põhjused ja riknemise põhjused ja koostab akti nimetatud kaupadele. Kui riknemine, purunemine ei ole toimunud varaliselt vastutava isiku poolt, kantakse see ettevõtte ärikuludesse soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D- kaubakaod (soetushinnas) D- hinnatäiend ehk tulud ostetud kaupade müügist D- käibemaks (müügihinnas) K- ostetud kaup (müügihinnas) Kui on teada süüdlane, siis akteeritud kaubakadu kantakse süüdlase arvele järgmise lausendiga: D- nõuded materiaalse kahju hüvituse osas K- kaup müügihinnas Seega tasub süüdlane kauba müügihinnas, siin teenib ettevõte ikka oma kasumi (juurdehindluse) KAUPADE ÜMBERHINDAMINE Kaupade ümberhindamine võib toimuda: A) juurdehindluste muutumisel

FIE RAAMATUPIDAMINE

digiallkirastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 200 krooni pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 400 krooni pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 560 krooni, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 100 krooni. Esitada tuleb järgmised järgmised dokumendid:

Ainetöö maksunduses

mittetegelevate äriühingute registrist kustutamist õigustab oluline avalik huvi. Sellest tulenevalt võib ettevõtte käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine olla seaduse eesmärgiga kooskõlas ka olukorras, kus ei ole alust eitada väheolulises osas ettevõtluse toimumist, kuid maksuhalduril on põhjendatud kahtlus selles, et äriühingu varjatud eesmärgiks on võimalike käibemaksupettuste toimepanemine, mida maskeeritakse väheolulises osas seaduslike tehingutega, ning maksukohustuslane ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata; 3) kogutud tõendid ei ole piisavad, et tõendada kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kõiki 4. veebruari 2014. a korralduses nimetatud dokumente (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm ning pangakontode väljavõtted). Jättes korralduses nõutud dokumendid täies mahus

Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad.

6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades. Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import; 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;

Raamatupidamise alused

FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:  info identifitseerimist;  mõõtmist;  registreerimist;  töötlemist;  analüüsimist;  edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõt

FIE raamatupidamine referaat

kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.

Fie maksud referaat

arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust . · Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%; · Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu; · Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu ja Tolliameti pangakontole. Kui FIE maksustatav käive (välja arvatud põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on ta kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast esitama Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskusele avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Registreerimiskohustust ei teki, kui FIE kogu maksustatava käibe moodustab

RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS

Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon  Euroopa Liidu õigusaktid  Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe. CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahelise lepingu alusel resident Juriidiline isik on resident: kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel; Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistus (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis (kehtib alates 01.07.2007) Rahvusvahelise tava kohaselt on tulu esmase maksustamise õigus riigil, kus asub tuluallikas

RAAMATUPIDAMINE

Tulumaksuseadus (TuMS) Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Maksukorralduse seadus (MKS) Raamatupidamise seadus (RPS) Audiitortegevuse seadus (AudS) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) Erinevad määrused  MILLEST/KELLEST ME RÄÄGIME… Ettevõte, äriühing, osaühing, aktsiaselts, füüsilisest isikust ettevõtja, majandusüksus, ettevõtja, äri, firma, asutus, organisatsioon, raamatupidamiskohustuslane, maksukohustuslane, tööandja, käsundiandja, tellija, boss, pealik …  ÄRIÜHINGU ASUTAMINE Kas ja mida on vaja äriühingu asutamiseks peale julguse pealehakkamise ettevõtlikkuse äriidee äriplaani? Milline juhendmaterjal/seadus käsitleb äriühingu asutamist? Kui palju maksab äriühingu asutamine?  ÄRISEADUSTIK

Maksukorralduse seadus (MKS)

3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud volitatud esindaja kaudu. 7

Tulumaksuseadus (TuMS)

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidil

Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik t

Finantsarvestus - Konspekt

Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2

Maksundus (kokkuvõtvalt)

..............................................53 6.2 kogumispension ehk II sammas ..........................................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon KMK käibemaksukohustuslane KMS Käibemaksuseadus KOV kohalik omavalitsusüksus KPM kogumispensionimakse MKS Maksukorralduse seadus RT Riigi Teataja SM sotsiaalmaks SMS Sotsiaalmaksuseadus TKM töötuskindlustusmakse TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus

Transport - logistika 1 töö konspekt

eriveokite kokkulepe (ATP), sõlmitud 1970 Genfis, Eesti ühines 1997 · Riigi Teatajas avaldamata 8 4  AETR ­ kokkulepe ehk Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe · Kokkulepe ei kehti: 1) kaubaveo sõidukeile, mille lubatud suurim registrimass, kaasa arvatud haagise või poolhaagisega ei ületa 3,5 tonni. 2) sõidukitele, kus peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 reisija kohta 9.05.2010 Transport ETV0120 9 AETR-kokkulepe (2) · Maksimaalne juhtimisaeg ­ 4,5 tundi (pidev või vaheaegadega ) Pärast 4,5 tunnist sõiduaega peab juht tegema vaheaja kestusega vähemalt 45 minutit. Seda vaheaega võib jagada vähemalt 15-

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on: a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600 b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 1200 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 D Kahjum põhivara müügist 1000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 200 c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 2400

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja pi