Kaubaveo korraldamine arvutil - sarnased materjalid

Kaubaveo korraldamine

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine.......................................................................................................... 5 NÄIted..................................................................................................................................... 6

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: (KMS § 8 lg 5) - käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või (KMS § 8 lg 5 p 1) - ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. (KMS § 8 lg 5 p 2) 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 9 lg 1) 4  - kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,

Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3­6 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil. Kui reisija on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need

Käibemaksuseadus (KMS)

seaduses sätestatut eirates. Kui maksukohustuslasena registreerimata isik on ekslikult märkinud enda poolt väljastatavale arvele või muule müügidokumendile käibemaksusumma, on ta kohustatud arvele märgitud 9 käibemaksusumma eelarvesse tasuma arve väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui 20. kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, tuleb käibemaks tasuda puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 32. Mida tähendab reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine? §40 Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.

EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA

käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

vanametall, konteinerisse ülevalt poolt. Pealt lahtistel konteineritel on aga sellegipoolest tavaliselt ka otsauksed, mis muudavad lastimis- ja mahalaadimistoimingud paindlikumaks. Joonis 4. Pealt avatav 20’ (open top) konteiner......................................17 Kõrged kuivlastikonteinerid on ühe jala võrra kõrgemad kui tavalised kuivlastikonteinerid. Kõrged konteinerid sobivad suurepäraselt kerge, mahuka või koguka veose transportimiseks. Joonis 6. 40’ High Cube (40HC) konteinerid...............18 4.KONTEINERVEDU 9 SAMMUGA. NÄIDE..............................................................19 5.MEREVEO ARENG.............................................................................................. 21 KOKKUVÕTTE...................................................................................................... 21 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................

Majandus alused konspekt

tähtpäevadel. · Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega,kus peavad olema märgitud: · Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg · Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord · Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: · Tulumaks · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ­ ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks · Loomapidamismaks · Lõbustusmaks ja · Parkimistasu · Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie

Käibemaksuga seotud mõisted

Käibemaksuga seotud mõisted Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium Euroopa Ühendus on territoorium, mis koosneb käesoleva loetelu punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest Liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk-d 1­118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7 Välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti Ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva loetelu punkti 3 tähenduses. Ettevõtlus on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teen

Transport logistikas

Autotransport 1:3, ehk 1t =3 CBM, ehk 1CBM= 333kg Õhutransport 1:6, ehk 1t = 6CBM, ehk 1CBM= 167kg Meretransport 1:1, ehk 1t = 1CBM, ehk 1 CBM = 1000kg · Väärtus ­ väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaaega ja usaldusväärsust. · Lastitavus ( stowability) - ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, millisel tasemel kaup täidab transpordiruumi (halva lastitavusega on masinad ja loomad). · Kaubakäsitluse lihtsus ­ Sarnased kaubad ( tooraine,kastid, tünnid) või kaubad,mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad ning nende

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise

Raudteeveod - eksami kordamisküsimused vastustega

· paakvaguneid (vedelkütuste, keemiatoodete või põlevkivituha veoks), · punkervaguneid (vilja, väetise, tsemendi ja killustiku veoks), · kallurvaguneid, · külmutusvaguneid või isotermilisi vaguneid (kiirelt riknevate toiduainete veoks), · loomavaguneid (elusloomade veoks) ja · eriotstarbelisi vaguneid (tehnoloogiliste seadmete ja vahendite paigutamiseks nagu nt. töökojad, elektrijaamad, tuletõrjerongide veetsisternid jm). 6. Iseloomustage Rakvere jaama kaubaveo mõttes · Ühendav harutee Kundasse · Vanarauaplats, viljaelevaator, laadimisplatsid · Vanaraud, väetis, betoonliiprid, tsement, klinker, vili 8. Iseloomustage Sangaste jaama kaubaveo mõttes Asub Lõuna-Eestis, Sealt läheb kaubatee ida poole Pskovi ja suunaga lõunasse Riiga. Seal on: · Laadimisplats Veetakse: · Metsamaterjali 8. Iseloomustage Tapa jaama kaubaveo mõttes · Veduridepoo · Vagunidepoo · Rongide koostamine 9

Transport - logistika 1 töö konspekt

terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2  Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: ­ vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega ­ surnute veol ­ korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05

Transport

sõidukiga, viimane kujutab endast nn paratransporti). avalik transport-tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu ühistransport- avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, trollibuss, tramm, rong, laev (vt ühistranspordiseadus) multimodaalne ja intermodaalne (kombineeritud) vedu- vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest omavedu-vedu vedaja oma tarbeks oma kulul tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev,

Transport ja ekspedeerimine I KT

Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sarnased kaubad või kaubad, mida saab olemasoleva tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust

FIE ja käibemaks

avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu

Logistika konspekt

kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. KAUBAVOOG- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul. TRANSPORDIARENGULE AITAB: rahvastiku kiire kasv, tarbimise kasv, elanike koondumine linnadesse, linnade kiire kasv, teaduslik-tehniline progress. TRANSPORDISÜSTEEM- ühte või mitmesed transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Põhiülesanne logistikas on kauba operatiivne toimetamine lähtepunktist sihtpunkti klientidele võimalikult vastuvõetavate tingimuste ja optimaalsete kuludega. TRANSPORDISÜSTEEMI FUNKTSIONEERIMISE EESMÄRK on tootmise rütmiline varustamine materjalidega ja kaubanduse pidev varustamine kaupadega. TRANSPORDISÜSTEEMI EFEKTIIVSEL KASUTAMISEL:

Transpordi infrastruktuurist kuni sõidumeerikuni.

Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite planeerimine. · Optimaalsete veomarsruutide määramine. · Kvaliteetse teenuse osutamine ja kontroll selle üle. Erinevate veoviiside võrdlus. 1. Autovedu Eelised: ainuke veoviis millega on vedu võimalik teostada uksest ukseni.

VEOKORRALDUSE KORDAMISKÜSIMUSED ja VASTUSED

Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud Meretrantsport: Eelised: -suured kogused - odav põhivedu - keskkonnasäästlik - ummikuid ei ole Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud. 8. Multimodaalne transport ­ mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil) 9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused ­ plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed, sööbivad ja saastavad ained, mis on mis tahes olekus-tahke, vedel, gaasiline. Kauabatehingu osapooltel tuleb järgida kõiki ametlikult kehtestatud nõudeid. Jälgima peab pakkimist, markeerimist ja nõuetekohast transporti. Erinevad blanketid tuleb kindlasti arusaadavaks teha. 10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile ­ ADR ­ Accord euroeen relatif

Maksunduse eksam

Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele  riiklikud investeeringud  pensionid, toetused, abirahad jne.  riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):  maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%)  maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks)  maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia

Lepingute liigid

kokkulepitud või tavalist tasu, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Tervishoiuteenuste osutamise lepingu järgi vastutab teenuse osutaja üksnes oma kohustuse süülise rikkumise eest. Arstilt saab kahjutasu nõuda diagnoosi- ja ravivigade eest, samuti patsiendi teavitamata jätmise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. 2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja

Transport ja ekspedeerimine, kontrolltöö kordamisküsimused

Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong, lennuk, laev) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto, buss, trollibuss, tramm, rong, laev Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu – vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu – vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. Unimodaalne vedu – veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga. Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks

Logistika õpik

Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima-

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e

Autoveoseadus

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude autoveo korraldust. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires;

Transport ja ekspedeerimine II KT

pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul  Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g

ELEA Organisatsioon

Lading ­ multimodaalse transpordi konossement  FWR Forwarders Warehouse Receipt ­ kauba edasitoimetaja laokviitung FWB Multimodal Transport Waybill ­ multimodaalse transpordi saateleht SDT Shippers Declaration for the Transport of Dangerous Goods ­ kaubasaatja ohtlike kaupade transpordi deklaratsioon  FFI Freight Forwarding Instructions ­ ekspedeerimisinstruktsioonid SIC Shippers Intermodal Weight Certification ­ intermodaalse veose kaalutõend AFI poolt AWB Air Waybill ­ õhutranspordi saateleht CLECAT European Liaision Committe of Forwarders Ekspedeerijate Euroopa Siduskomitee EL liikmeriikide ekspedeerijate assotsiatsiooni liikmete lobigrupp EL juhtorganite juures CLECATi eesmärgid erialaste, majanduslike, juriidiliste, fiskaalsete ja muude probleemidega tegelemine oma liikmete rahvusvahelise esindatuse saavutamine EL juhtorganites

Raamatupidamise eksam

1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus ­ raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadus

Käibemaksuseaduse muudatused

või ametisaladuse hoidmise kohustus (teenuse saaja võib kajastada) 5) ostuarve alusel ei arvata maha sisendkäibemaksu Millal arve INF-il kajastatakse? » Müügiarvete andmed: maksustamisperioodi(de)l, mil arve osas on käive osaliselt või täielikult tekkinud vastavalt käibe tekkimise ajale (KMS § 11) (välja arvatud kassapõhise arvestuse puhul) » Ostuarvete andmed: maksustamisperioodi(de)l, mil arvel kajastatud käibemaks deklareeritakse vormi KMD lahtris 5 (v.a kassapõhise arvestuse puhul) » Arve piirmäära arvestuses: ühekordselt maksustamisperioodil, mil see kuulub esmakordselt INF-il kajastamisele 9  4.09.2014 Näide ­ piirmäära arvestus: A1(500+200+50)+A3(1000+500)+A4(100+50) = 2400

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

· majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. Tähele tuleb panna asjaolu, et nimetatud varianti saavad kasutada ettevõtjad, kes koostavad majandusaasta aruande aruandeperioodi kohta, mis algas 2009. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud notariaaltoiming maksab 400 krooni, millele lisandub ka käibemaks. MTÜ ­ Mittetulundusühing 1. Notar on ühingu ja kohtu registriosakonna vahendaja. Notar informeerib ühtlasi, kui palju tuleb maksta riigilõivu. · Mittetulundusühingute seaduse kui üldseaduse kõrval tuleb ühingu liigist olenevalt arvestada ka eriseadustega (korteriühistuseadus, ametiühinguseadus, erakonnaseadus, kirikute ja koguduste seadus, maaparandusühistul maaparandusseadus, loovisikute ja loomeliitude seadus jne).

Logistiliste teenuste lepingud

vaieldamatuks poolte vastastikusel järelandmisel. Pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (Mahl, 2003).   Suur osa äritegevuses tehtavatest tehingutest seisneb kauba ostmises ja müümises. Olulisemateks riskideks seejuures on kaupa vedava veoki sattumine liiklusõnnetusse, kauba võimalik hävimine, kahjustumine või kadumine teel müüja laost ostja lattu. Kauba vedaja ja tootja/müüja vahel tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel. Lepingulises koostöös on kirjas see, et

Reisijatevedu

Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend;

LOGISTIKU ABC

teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ning piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ning auto leidmine on väga töömahukas toiming, arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1700 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA, november 2012). Siinkohal ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ning tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, mis