elus ●Naised said valimisõigusi ●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil ● Pikkad püksid, svootrid ja trikoo ● Lühikesed juuksed (1920) ● Viltkübar Ülesanne klassile ● Vasta küsimusele nr 4 ja 2 lk õppikust 83.
II abiesimees Aadu Birk (23. aprill 10. oktoober 1919) II abiesimees Jakob Westholm (10. oktoober 1919 4. jaanuar 1921) Sekretär Hans Martna I abisekretär August Jürima II abisekretär Hugo Raudsepp Liikmed Augut Rei o Juhan Mihkel Ainson Johannes Ernesaks o Jaan Ammermann Villem Ernits o Ado Anderkopp Karl Oskar Freiberg o Alma Anvelt-Ostra Julius Grünberg o August Arras Timotheus Grünthal o Emma Asson-Petersen Johannes Semper o Karl Ast-Rumor o Alma Ast-AnniRobert Astrem o Marie-Helene Aul o Eduard Georg Aule o Karl August Baars o Adam Bachmann (Randalu) o Ado Birk o Eduard Birkenberg o Max Woldemar Bock o Christjan Brüller o Kaarel Eenpalu o August Ehrlich o Johan Epner Asustav kogu kuulutas välja EESTI VABARIIGI !!
Tallinna Kunstigümnaasium Võrkpallimängu iseloomustus Referaat Reino Ostra 10k Sirje Kraag Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis saate teada, mis on võrkpall ja kuidas seda mängitakse. Veel lisavad põnevust uued ja tundmatud mõisted ja ka värvikas iseloomustus võrkpallimängust, väljakust, pallist, võrgust. Teada saab ka võrkpalli ajaloost ja
tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue
muusikatraditsiooni; vastavalt arenes ka pillimängustiil. Sündis eesti lõõtspill. Eelmise sajandi lõpuaastail valmistati Eestis mitmeid erineva konstruktsiooniga ja eri materjalidest lõõtspille. Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo (18751959), kelle meisterdatud kauni särava kõla ja ülihea häälespüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: August Teppo, Karl Kikas, Kalju Sarnit, Richard Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning Lõõtspillipoisid. August Teppo sündis 29
Tallinna Kunstigümnaasium Londoni OM 2012 Referaat Reino Ostra 10k Krista Kallas Tallinn 2012 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal. Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast. Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja
kohalikel elanikel elada oma elukohas täisväärtuslikku elu ning antud juhul võib olla kahjustatud nende põhiõigusi ja vabadusi. Põhiseaduse § 16 ja § 28 sätestavad igaühe õiguse elule ning tervise kaitsele. Samuti on igaühel õigus puhtale ja tervislikule elukeskkonnale. Lisaks sellele sätestavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvensiooni artikkel 8 ja esimese protokolli artikkel 1 inimese õiguse omandi ning era- ja perekonnaelu puutumatusele. Lopez Ostra kaasuses märkis Euroopa inimõiguste Kohus, et "keskkonna oluline saastamine võib mõjutada isikute heaolu ja välistada nende poolt oma kodu kasutamise (nautimise) ning viia nende era- ja perekonnaelu kahjustamiseni." Lopez Ostra, Guerra ja osaliselt ka Hattoni kaasuses andis kohus mõista, et juba üksnes korduvate häiringute (müra, hais jne) ootuses pidev muresolek on piisavaks aluseks selleks, et lugeda sellist olukorda era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumiseks.4
omasse muusikatraditsiooni; vastavalt arenes ka pillimängustiil. Sündis eesti lõõtspill. Eelmise sajandi lõpuaastail valmistati Eestis mitmeid erineva konstruktsiooniga ja eri materjalidest lõõtspille. Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo, kelle meisterdatud kaunis särava kõla ja ülihea häälepüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder,Kalju Sarnit,Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: o August Teppo o Karl Kikas o Kalju Sarnit o Richard Reino o Aivar Teppo o Ants Taul o Juhan Uppin o Enrik Visla o Ain Lindvest o Margus Laugesaar o Mina näen rahvamuusika tulevikku vägagi jätkusuutlikuna
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandus õppetool IK Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2010 2 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................3 1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA........................5 1
Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht „Kiir“ (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu
· ,,Fondant" heleroosad õied (vt lisa 5); · ,,Gipsi Queen" oraanzikad või isegi lõheroosad õied , üsna harv ja kasvutingimuste suhtes nõudlik, kuid väga ilusa õievärviga sort (vt lisa 6); · ,,Hollyhoc" kompaktse kasvuga punane täidisõieline väga eksklusiivne, kuid kasvutingimuste suhtes nõudlik sort; 5 · ,,Jan Bos" punaseõieline (vt lisa 7); · ,,Ostra" tumesiniste suurte säravate õitega, vastupidav; · ,,Pink Pearl" tumeroosade säravate õitega (vt lisa 8); · ,,Purple Sensation" lillaõieline (vt lisa 9) Kasvatamine: õues kasvatamiseks sobivad hüatsindisordid ,,Amethyst" , ,,Blue Jacket" , ,,Hollyhock" ja ,,Woodstock" on ühtviisi kaunid nii peenardel kui ka potis. Lillesibulad tuleks istutada sügisel 10 cm sügavusele.
tervist, heaolu ja vara Klassikalistes inimõiguste konventsioonides ja paktides õigust teatud kvaliteediga keskkonnale ei sisaldu, kuigi keskkonnakvaliteeti on seostatud paljude klassikaliste inimõigustega. Euroopa inimõiguste konventsioon: selle alusel tegutseb Euroopa Inimõiguste kohus. See seadus on kõigi inimõiguste seaduse aluseks. · Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele o Lopez Ostra v. Spain (1995): mõõtu andev kaasus. Hispaania kohtud tema kaebusi ei rahuldanud, kuna kohtunikud leidsid, et nahatööstus annab tööd ja et saastus pole oluline. Võitis aga Euroopa Inimõiguste Kohtus, mille tagajärjel pidi Hispaania riik talle maksma kahjutasu. o Guerra and others v. Italy (1998): kaasus, kus Itaalia linnas oli tehas, mis teenis ühiskonda ja andis töökohti, firma tootis kaprolaktaani (väetis),
Kodu Niemitz vs Saksamaa (1992) · Elu ja töökoht Gillow vs UK (1986) · AINUKE KOHT, KUS ELADA KOLINUD EI OLNUD piisavalt elanud mujal piisavad sidemed Buckley vs UK (1996) · Reaalsus, mitte õig. Staatud - Eesmärk oli kodu luua - Pidevalt elas - Mujal ei olnud teist kohta Keskkonnakaitse Art 8. Lopez Ostra vs Hispaania (1994) Puudutas õhureostust. Mis tuli nahatöötlemis vabrikust. · Riigi tegevusetud Guerra vs Itaalia (1998) · Õigus vajalikule infole Fadeyeva vs Venemaa (2005) · Pakkuda alternatiive Hatton vs UK (2003) Tegemist oli mürareostuga. Töölennud lendavad üle majade. Selle kaasuse kritieeritakse, kuna kohus tugevalt baseerus riigi majanduslike huvidele, aga üksikisiku huvidele väga palju ei pöörand tähelepanu. Klass ja teised vs Saksamaa (1978)
4. Keskkond ja inimõigused Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist võib leida mitmeid keskkonnakvaliteediga seostatavaid inimõigusi. Keskkonnaga seotud inimõigused on: 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele 2) õigus elule 3) õigus oma omandit segamatult kasutada 4) õigus tervise kaitsele 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele (raamatus on toodud näited)- Lopez Ostra v Hispaania (EIÕK, 1995) – keskkonnareostus võib mõjutada indiviidi heaolu ning kahjustada õigust eraelu puutumatusele. Probleemiks jäätmekäitlustehase nõuetele mittevastava tegevuse mittepeatamine riigi poolt, mille tulemusel tekkisid kaebajal ja ta perel tervisehäired ning pere pidi kolima. Guerra v Itaalia (EIÕK, 1998) – Itaalia riigi kohustus jagada kõrge riskiga keemiatehase töö kohta piisavat infot: (art 10) riigil on kohustus koguda ja jagada infot, sest selle puudumine
calf el ternero octopus el pulpo carp la carpa ostrich el avestruz cat el gato owl el buho caterpillar la oruga ox el buey cheetah el guepardo oyster la ostra 42 chicken el pollo parrot el loro chimpanzee el chimpancé partridge la perdiz claw la zarpa paw la pata cockroach la cucaracha penguin el pingüino cod el bacalao pig el cerdo cocoon el capullo pigeon el pichón cow la vaca pike el sollo
1846 1320 Oja Kuno Valga 04:41:26 M35 483 379 Oja Meelis Valga 03:30:02 M35 2009 1594 Ojala Rain Tallinn 04:53:15 M35 1326 1566 Ojamaa Raul Jõgeva 04:11:37 M35 1078 2856 Ojasaar Kalmer Põlva 04:00:05 M35 2175 1922 Ojasaar Tauno Lääne-Viru 05:10:34 M35 2119 1744 Olgo Raivo Rapla 05:02:47 M35 1452 1170 Ostra Mart Tallinn 04:18:00 M35 1083 1858 Ots Aimar-Alarik Läänemaa 04:00:24 M35 466 249 Ots Ivar Harju 03:28:43 M35 567 569 Otstavel Risto Tartu 03:34:20 M35 1029 1319 Paal Aulis Ida-Viru 03:57:16 M35 566 428 Pae Andres Tartu 03:34:19 M35 1967 1784 Paglant Andrus Tartu 04:51:04 M35 985 1104 Pajo Olavi Tallinn 03:55:26 M35
Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17