õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga. Ta saatis kõikidesse polistesse saadikud nõudmisega anda "maad ja vett". See tähendas alistumist. Enamik linnriike kartis Pärsiat ja alistuski, kuid Ateena ja Sparta mitte. Spartalased heitsid Dareiose saadikud kaevu, öeldes: "Võtke seal maad ja vett niipalju kui soovite". Termopüülide kitsastee Plataia
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise
kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn
(vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir
(vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir
Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks-
vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tänu vasalliteedisidemetele tekkis läänipüramiis, mille tipuks olid kuningas ja aluseks väikevasallid. Maavalduseid nimetati benefiitsiks,feoodiks,domeeniks,alloodiks.Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut.
Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid
Kaubandus keskaegses Eestis: Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. Mõisted: Hansa liit: peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. Gild: linnade kaupmehi ühendav organisatsioon; näiteks Suurgild ühendas jõukaid sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi. Kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud Kaupade liikumisest läbi Eesti Euroopast läbi Eesti Venemaale: kalevit käsitöösaadusi alkoholi (kanget õlut ja magusaid veine)
1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks hävis praktiliselt kogu vana Narva Teises maailmasõjas. Narva rajati tolle aja kohta moodsad linnakindlustused, 7 bastionit. Jõukad kaupmehed ehitasid endale elamuid kujult kõrged risttahukad, suurte akendega, fassaadi keskel raidkiviportaal, mõnikord nurgatornikestega. Säilinud on Narva Raekoda (1671), mis paistab silma ilusa portaaliga, kõrge kelpkatuse ja haritorniga. Tallinnas on Rootsi ajast säilinud 3 bastioni:
Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnismaiseks st neil oli keelatud oma maalapilt lahkuda, neid nim pärisorjadeks. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi vältel (800-1050) rüüstasid ja vallutasid nad maid, sajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Lääne-Euroopas - normannid. Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas variaagid. Meil tunti viikingi nimetust. Uute maade asustamine Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat. Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a
Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti hirearhia: 1.Õpipoiss (7.a) 2.Sell 3.Meister Sedööver- meistritöö *Ühe linna käsitöölaste tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildiks. Gild- keskaegne ametiühendus -kaistes oma liikmete huve -korraldas seltsielu -pakkus vajadusel abi ja toetust -hoolitseti leskede ja orbude eest *Gildidest oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ünedav Suurgild. *Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond. *Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu. *Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia) *Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress oli suur, seega võeti laenu mitme inimese peale. Haridus. Seitse vabakunsti
vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada. ( Anti Selart. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250. ) Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus, mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. Samas toimus pidevaid sõjakäike leedulaste vastu, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Selline " ristisõjaturism " kestis kuni 15. sajandi alguseni. Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu alla veel Neumark Brandenburgis, Žemaitija ja Ojamaa.
relvastatud sõjasalgaga, hilisem tähendusvarjund viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. Hiljem kujunes kaupmeeste koondisest samuti Hansa nime kandev liit, kaubalinnade liit. 1220. aastatel tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. 14.-16.sajadini ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal 14.sajandi 2-l poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15. Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 14.-16. Sajandi Tallinn ja Tartu kujutasid endast olulisi kaubanduslikke tuiksooni, keskaja mastaapides igati arvestatavaid suurlinnu
tähtsus ja suurus keskajal. Sai linnaõiguse 1279, määrati Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks peale Uus- Pärnu maha põletamist. Rahvaarv ei olnud väga suur, kuni 500 inimest 32. Keskaegne kaubandus linnades. Oska nimetada Eesti linnu, mis kuulusid keskajal Hansa Liitu! (Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu). Mis oli Hansa Liit? Olulisimad kaubad, millega keskajal kaubeldi. Hansa liit oli kaupmeeste liit, mis ühendas Põhja-Euroopa kaubalinnu Kaubeldi teravilja, soolaga 33. Vana-Liivimaa usuelu korraldus. Usueluga seotud mõisted: piiskop, peapiiskop, toomkirik, toomkapiitel, kirikukihelkond. Piiskop Kirikuelu eesots, kes juhtis kirikuelu endale määratud valdustes Peapiiskop Kindla piirkonna kõrgeim kirikuvõim, allub paavstile ja talle alluvad piiskopid Toomkirik Piiskopkonna peakirik Toomkapiitel Kirikuelu korraldav kõrgemate vaimulike kogukond, kes muuhulgas valis piiskopid
Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke. Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega. Muistsest ajast peale on see Araabia poolsaare kõige arenenuim piirkond. Sealt kulges ka kaubatee ja selle äärde tekkisid juba vanal ajal jõukad linnad. Jõukaid kaubalinnu tekkis ja põhjapool. Näitejs Meka. Seal asub peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel. Templi seina oli müüritud must kivi, mis oli Araablastele püha kivi. Seal käis ka palju palverändureid araabia jumalatele ja mustale kivile austust avaldamas. Ühtlasi otsisid nad Mekast rohkesti kaupa ja tõid nii sealsetele kaupmeestele suurt tulu. 2. Kirjelda islami tekkimist. 7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku. Varem
le kõige. Sõjamehed pidid olema igal hetkel valmis järgnema oma pealikule või kuningal e võitlusesse, rüüste- või kaubaretkele. Vaid sõjas võideti igavest kuulsust ning igamehe u nistuseks oli langeda lahingus, relv käes. Nii hukkunud sõjamehi ootas Valhalla, kus nad võisid tegeleda igavesti sellega, mis neile kõige südamelähedasem: süüa, juua, pidutseda ning tapelda. Viiking (kaupmees,käsitööline) Kuulsaimad viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby.Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna,mis hävitati. Viikingite ajastu lõppes umbes 12. saj. Viikingid olid pigem hävitajad kui loojad kuna nende rüüsted ja tapmised olid tohutud ning nad elasid elu uutesse maadesse rännates,et neid järjest rohkem vallutada .
Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate vaimulikkude toetusel. Breemeni linna peapiiskop saatis kaupmeestega kaasa munk Meinhardi, kes Liivimaal ristiusku pidi kuulutama
1066. aastal tungisid normandlased ehk normannid Inglismaale, 1070. aastate alguses aga Lõuna- Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Viikingid asusid ka Islandile ja jõudsid isegi Gröönimaale ning Põhja Ameerikasse. Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. 17 Rootsi viikingid valitsesid Läänemerel, rajades mitmeid kaubalinnu, näiteks Visby, Kiiev ja Novgorod. Venemaa jõgesid pidi liikudes kohtusid viikingid bulgaaride, kasaaride, Bütsantsi ja araabia kaupmeestega. Aastaks 1000 olid viikingid rahunenud ning nende kodumaadki Skandinaavias võtnud omaks ristiusu. Neil oli ääretult suur mõju Põhja-Euroopa saatusele, nad rajasid uusi kaubateid ja linnu, panid aluse Venemaale, mõjutasid Prantsusmaad, Hollandit, Poolat, Britanniat ja Iirimaad ning 16 Viikingid. (2005). Õpilase Ajaloo Entsüklopeedia. Varrak
sõna algne tähendus seondub relvastatud sõjasalgaga hilisem viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit 1220 tõusis läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn 14.-16. saj ühendas Hansa liit u. 170 linna Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi
Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole. Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud jumala õlipuupärjaga kaetud lokkis juuksed langevad kuklale, paljastades kõrva. Kõrge ja lai laup ning tihedad kulmud meenutavad jumalate ja inimeste valitsejat, samal ajal kui näo alaosa ja suu viitavad rahu ja maheduse jumalale, nagu märkis Dion Chrysostomos. Artemise tempel Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike-Aasias. Linna asutasid XII sajandi lõpus e. Kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Kreeka pärimuse kohaselt maabus varsti pärast Trooja sõda Väike-Aasia rannikul viimase Ateena kuninga Kodrose poeg Androklos ja rajas sinna linna, kindluse ja templi. Arheoloogid tegid kindlaks, et XI sajandil e. Kr. oli sellel kohal tõepoolest kreeka linn. Peale Efesose rajasid kreeklased nendel kaugetel aegadel Väike-Aasia rannikule veel mitmeid
Negatiivne mõju oli see, et tsunftid hoidsid käsitööesemete hindu üsna kõrgetena, nii ei saanud seda tavalised inimesed osta. Sellega pidurdati majanduskasvu. Kui kaubad oleksid olnud odavamad, siis saaksid neid ka vaesemad osta, nii ostetaks rohkem kaupu ja oleks majanduskasv. Samuti, käsitöölised töötasid enamasti ainult oma linna jaoks, nii ei eksporditud käsitöökaupu, mis oleks võonud samuti kasu tuua. 24) Hansa Liit a) Mis piirkonna kaubalinnu ühendas Hansa Liit? Lääne- ja Põhjameri b) Milles avaldus Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas? 2 näidet · Kõik suured ja rikkad linnad kujunesid Hansa Liidu kaubateede sõlmpunktides. · Kaupmehed olid enamasti rikkad · Linnad, mis ei olnud seotud Hansa Liiduga jäid tagasihoidlikule tasandile. · Hansa Liit vahendas kultuure, nii olid nt Prantsusmaal levinud Põhjamaade mõjud ja kultuur.
Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse
parunid. Kõige tipus kuningas süserään. Heraldika - Rüütliseisuse liikmeil kombeks lisada oma ristinime juurde kohanimi ning tarvitada sugukonna tunnusena vappi pärilikult edasiantav sümboolne värviline märgis, mis on loodud kindlate reeglite alusel. Ajapikku hakati koostama aadlimatrikleid. §7 Viikingid ja nende kultuur Viikingid olid põhjarahvad, Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Nende ajavahemikuks loetaks aega 8. 11.sajand. Neid tunti eri nimede all, Lääne-Euroopas kutsuti neid normannideks, Inglismaal taanlasteks, Iirimaal eristati ilmselt domineeriva juustevärvi järgi ,,valgeid võõraid" (norralased) ja ,,musti võõraid (taanlased). Ida-Euroopas nim. neid varjaagideks. Viikingid olid: 1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel.
Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania.
Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad rändkarjakasvatusega, liikudes kariloomadega paremaid karjamaid otsides pidevalt ringi. Kaameleid kasutati nii sõiduvahenditena ja tema karvadest valmistati rõivaid. Poolsaare lõunaosas leidub ka selliseid paiku, kus on taimi ja on võimalik tegeleda põlluharimisega. Sellised paigad asuvad Jeemenis. Siin tegeleti ka kauplemisega ja üldse oli Jeemen üks arenenumaid piirkondi Araabias. Siiski oli jõukaid kaubalinnu ka põhja osas. Üks neist oli Meka. Mekas asus araablaste püha ehitis ja usukeskus- Kaaba tempel.Selles asus must kivi, mis oli kõikidest kõige püham ja millele käisid palverändurid austust avaldamas. 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada
Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Semiramise kohta on palju legende, kuid arvatakse et temaks oli Assüüria kuninga Salmanassar kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. ( Kinggi 1996:43-67) ARTEMISE TEMPEL EFESOSES Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose
KAUBALINNADE LIIDUD. HANSA. VAHEMERE LINNAD · 13.-14. saj oli kaubandus koondunud kahte suurde piirkonda Vahemeri (Euroopa ja Idamaade, P-Aafrika ühendustee) ning Lääne- ja Põhjameri (Hansa kaupmeeste koondis). · Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna. · Eesti hansalinnad: Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.saj lõpus sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi neile sajandilise õitsengu. Tallinn ja Riia. · koge uut tüüpi laev, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, karusnahku, vaske, rauda jm senistest suuremates kogustes.
Raad koosnes 24 maehärrast ja 4 bürgermeistrist. *Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. *Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa Liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. *Hansa liit-peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. *Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige rukis, müüdi ka palju soola, mis polnud küll Eesti enda toodang. *Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. *Tsunft- ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon.
Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad rändkarjakasvatusega, liikudes kariloomadega paremaid karjamaid otsides pidevalt ringi. Kaameleid kasutati nii sõiduvahenditena ja tema karvadest valmistati rõivaid. Poolsaare lõunaosas leidub ka selliseid paiku, kus on taimi ja on võimalik tegeleda põlluharimisega. Sellised paigad asuvad Jeemenis. Siin tegeleti ka kauplemisega ja üldse oli Jeemen üks arenenumaid piirkondi Araabias. Siiski oli jõukaid kaubalinnu ka põhja osas. Üks neist oli Meka. Mekas asus araablaste püha ehitis ja usukeskus- Kaaba tempel. Selles asus must kivi, mis oli kõikidest kõige püham ja millele käisid palverändurid austust avaldamas. 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada.
Enamik Eesti vanu maakirikuid ehitati algselt taoliste lihtsamahuliste kaitsekirikutena ja olid ohu korral pelgupaikadeks. Kellatornid ehitati neile palju hiljem. LINNAD. Täiesti uue nähtusena tekkisid Eestis 13. sajandil linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ning Viljandi, 14. sajandi esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Neist Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa Liitu. Hansa oli peamiselt Põhja-Saksa kaubalinnu hõlmav ühendus, mis muu hulgas hoidis enda käes kaubavahetust Venemaaga. Eesti linnad tekkisidki eelkõige kaubanduslikel põhjustel; idakaubanduses olid Tallinn ja Riia peaaegu monopoolses seisundis. Pärnu, Viljandi ja Tartu kuulusid Hansa Liitu seetõttu, et tollal oli veel käsutatav veetee Pärnu jõge, Võrtsjärve, Emajõge, Peipsit ja Lämmijärve mööda Pihkvasse ning sealt edasi Novgorodi. Maapinna pideva kerkimise tõttu lakkas see veetee hiljem olemast
Pojad läksid tülli ning tekkisid kodusõjad. Karl Suure pärandit killustati. Pojad kogunesid Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks jaotas. Ida tulevane Saksa Lõuna Itaalia Lääne Prantsusmaa VIIKINGID viiking = Lääne-Euroopas normann = Inglismaal taanlane = Ida-Euroopas varjaag Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes rüüstasid ja vallutasid maid ning asustasid uusi kaubalinnu ja territooriume. Retkedel käisid talupojad, et müüa või saadusi vahetada, kui avanes võimaus rüüstasid. Viikingid olid juba osalt ka elukutselised. Pere vanimale pojale pärandati talu, noorematele jäi ülesanne käia mere-, sõja- ja kaubandusretkedel. Viikingid sõitsid mööda meresid ja jõgesid. Ründasid Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali. Jõudsid isegi Aafrikasse. Mööda jõgesid tungiti Pariisini. Jõuti ka Islandile,
,,rooma kombel" harimist, koondades enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Antiikaja järgi loodi ka ilmalikke õppeasutusi, nt Aachenis. Kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Vaimulikud ülikud ületasid ilmalikke mitmekordselt. ROLANDI LAUL. VIIKINGID JA NENDE KULTUUR KUST NIMI TULEB? - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800- 1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasti taanlastena. - Tegelikult polnud eri rahvaid veel välja kujunenud
Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed viikingitest rüüstajad olid huvitatud vaid röövsaagist, hiljem hakkasid nad vallutatud alasid koloniseerima. Nad võtsid omaks ristiusu ja asutasid kaubalinnu. Nende kaubandussidemed ulatusid islamimaailma, Venemaale, Bütsantsi keisririiki ning isegi Uude Maailma ehk Ameerikasse. 5 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid 2.1 Viikingite sõnad Viikingite jaoks oli sõna väga oluline. Nad võtsid kiitust väga tõsiselt ja tasusid solvangute eest surmaga. Nagu paljud teisedki paganad Euroopas, suhtusid nad kirjutamisse
nii kuulusid Taanilt vallutatud Saaremaa ja veel mitmed valdused tükk aega de la Gardie perekonna valduste hulka. Ka mitmed eesti linnad kaotasid omavalitsusliku staatuse, minnes aadlike võimu alla. Ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu säilitasid täielikul kujul oma linnaõigused. Rootsi riik pööras eriti suurt tähelepanu Narva linnale, millest kujunes sel perioodil üks olulisemaid kaubalinnu Läänemere ääres. Kuberneridele allusid mitmed ametnikud, kellest olulisemad olid tavaliselt baltisakslastest kohutnikud. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka Eestimaa rüütelkond, mille maanõunikud ja peamees konsulteerisid pidevalt kuberneriga. Liivimaal maanõunikel eriti suurt mõju ei olnud, rüütelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid resideerivad maanõunikud. Rüütelkondade peamiseks omavalitsusorganiks
212 vallutasid roomlased Sürakuusa. Makedoonia ja Kreeka Makedoonias valitses Antigoniidide dünastia Antigonos Gonatas (276 239) ja tema järglased. Enamus Kreeka linnriike, sealhulgas Ateena, tunnistas enamasti Makedoonia ülemvõimu. Makedoonlastel oli garnisonid Kreeka strateegilistes punktides: Demetrias Tessaalias, Chalkis Euboia saarel ja Akrokorintos Isthmose maakitsuse juures. Rhodose saar püsis Makedooniast sõltumatu linnriigina, oli üks tähtsamaid kaubalinnu Vahemerel ja Egiptuse Ptolemaioste liitlane Makedoonia vastu. Makedooniast sõltumatut ja Makedoonia-vastast poliitikat ajasid ka Aitoolia liit, Ahhaia liit ja Sparta: Aitoolia liit Kesk-Kreekas tõusis eriti esile galaatide sissetungi ajal, mil kaitses sissetungijate eest Delfi pühamut. Aitoolia liidust kujunes hästi-korraldatud liitriik, mis hõlmas suurt osa Kesk-Kreekast. Ka Delfi oli aitoollaste võimu all. Kõrgem liidus võim
Pireus, Korintose akropol [Akrokorinthos], Chalkis Euboia saarel ja Poliorketese rajatud Demetrias Tessaalias), kus paiknevad garnisonid lubasid hoida kontrolli all suurt osa Balkani poolsaare lõunaosast. Peloponnesose poolsaar ja suur osa Kesk-Kreekast olid Makedoonia kuningast siiski praktiliselt sõltumatud. Jätkuvalt vaenuliku püsis Epeirose kuningriik Aadria Mere rannikul. Paljud Egeuse äärsed linnad, teiste seas Vahemere üks tähtsamaid kaubalinnu Rhodos, tunnistasid meeleldi Egiptuse Ptolemaioste hegemooniat. Suurem osas Kreeka linnadest, sõltumata sellest, kas nad allusid Makedoonia ülemvõimule või mitte, säilitasid traditsioonilise elu- ja valitsusviisi. Mitmelt poolt on teateid sotsiaalsetest pingetest, nõudmistest jagada ümber maad ja tühistada võlad. Rahvastiku arvukust mõjutas teatud määral emigratsioon idamaadesse, mistõttu 2. sajandil olevat mõned piirkonnad kannatanud elanikonna puuduse all. Kuid see andis
Cambridge´i ülikooli hoonete arhitektuuris (15.-16.saj.) GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL Ajal, mil Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid tsentraliseeritud kuningriigid, valitses Saksamaal feodaalne killustatus. Saksa keiser oli valitud suurfeodaalide poolt ning oma trooni polnud tal õigust pärandada. Vürstid olid oma valduste täieõiguslikud peremehed ning tegid oma valdustes, mida iganes soovisid. Saksamaal oli küll palju jõukaid kaubalinnu teedel tegutsevad röövlijõugud tekitasid aga kaubandusele ning selle arendamisele palju kahju. Et 58 kaitsta end vürstide ja teedel varitsevate röövlite eest, sõlmisid linnad omavahelisi liite. Neist kujunes üheks olulisemaks Põhja Saksa linnade poolt 13.saj. lõpul rajatud Hansa Liit, Lääne - Saksa linnad olid ühinenud Reini Liitu, Lõuna Saksamaa linnade loodud Svaabi
annaabi.ee 
